Osa leidmine tervikust I võimalus: Terviku leidmiseks antud protsendi järgi leiame 1% sellest tervikust ja tulemuse korrutame 100-ga. II võimalus: Terviku leidmiseks antud protsendi järgi tuleb protsendid teisenda murruks ja seejärel jagada antud osa suurus selle murruga. Terve leidmine osa järgi Lattu veeti sügisel 420 tonni kartuleid ja neist oli kevadeks mädanenud 33%. Ülejäänud kartulid õnnetus omanikul maha müüa. Mitu kilogrammi kartuleid müüdi? 420= 100% X= 33% X= 420*33/100=138,6t V; 138,6tonni kartuleid müüdi. Mitu protsenti moodustab üks arv teisest Leiame arvu, millest 34% on 77. Kui tervik jagada sajaks võrdseks osaks, siis iga osa on üks protsent tervikust. Üks protsent on üks sajandik osa tervikust. Protsendi märk on %. TERVIK ON 100% Selleks, et leida 1% arvust, tuleb see arv jagada 100-ga. I võimalus: Terviku leidmiseks antud protsendi järgi leiame 1% sellest tervikust ja tulemuse korrutame 100-ga. II võimalus:...
RAKVERE AMETIKOOL PROTSENT Referaat Juhendaja: Rakvere 2011 Sissejuhtatus - Protsendi mõiste Protsendiks saab nimetada seda kui tervikut saab jagada sajaks võrdseks osaks, siis iga osa on üks protsent. Üks protsent on üks sajandik osa tervikust. Protsendi märk on %. Sõna protsent tähendab saja kohta. Protsente kasutatakse erinevate ülesannete lahendamisel. 1) Osa leidmine tervikust 2) Terviku leidmine osa järgi 3) Suhte väljendamine protsentides 4) Muutuste väljendamine protsentides ehk kasv ja kahanemine Protsent ülessannete lahendamine: 1) Ülesanne tuleb hoolikalt läbi lugeda ja aru saada mis on ülesandes antud ja mida tuleb leida. 2) Parema ülevaate saamiseks oleks hea teha ülesande andmete põhjal joonis ning meeles tuleks pidada, et 1 tervik on 100% ! 3) Seejärel tuleb koostada lahendusplaan ning ülesanne lahendada. ...
Referaat Protsent Roland Gorodivskiy EV13A Rakvere Ametikool Juhendaja: Riho Kokk Sisukord 1. Osa leidmine tervikust 2. Terviku leidmine osa järgi 3. Suhte väljendamine protsentides 4. Muutuse väljendamine % e. Kasv ja kahanemine% (PUUDUB) 5. Lahuste ja kontsentraatide ülesanded 6. Erinevad intressidega % ülesanded ja leia nende liigtus Osa leidmine terviku järgi. 420 küpsist oli kausis, lapsed sõid 42 protsenti ära. Mitu küpsist jäi alles? 420-100% 420x 42 x-42% = 100 =176,4(176) 420-176=244 Vastus: 176 küpsist jäi alles Terviku leidmine osa järgi Klassis oli 18 õpilast, kuid see oli 68 protsenti tervest klassist. Mitu õpilast on puudu? 18-100% ...
Rakvere Ametikool Protsentülesanded Koostaja: Raimo Raudsoo Grupp: KE10 Juhendaja: Riho Kokk Sisukord Rakvere Ametikool................................................................................................................. 1 Protsentülesanded........................................................................................................................1 Koostaja: Raimo Raudsoo Grupp: KE10 Juhendaja: Riho Kokk.............................................................................................................1 Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................
PROTSENT 1.Mitu protsenti moodustub osa tervikust? Selleks, et leida mitu protsenti moodustab osa tervikust, tuleb osa jagada tervikuga ja väljendada saadud jagatis (osamäär) protsentides. Näiteks: 3m 10m-st 3:10x100=30% 2.Osa leidmine tervikust protsentides antud osamäära järgi. Kui on antud mingi tervik ja osamäär protsentides, siis osa leidmisel tervikust avaldatakse protsendid kümnendmurru kujul ning seejärel korrutatakse tervik selle kümnendmurruga. Näide:10% 30cm-st 0,1x 30=3cm 3.Terviku leidmine osa ja protsentides antud osamäära järgi. Kui on antud osa tervikust ja vastav osamäär protsentides, siis esitatakse terviku leidmiseks osamäär kümnendmurruna ning antud osa jagatakse sellega. Näide: 3kr on 2% 3:0,02=150kr 4.Suuruse muutumine protsentides. Selleks et leida suuruse muutus protsendis, tuleb arvutada, mitu protsenti moodustab see muutus võrdluse alusest. Näide: 1) ...
Referaat Protsent Kevin Kullerkupp MT10 Rakvere Ametikool Juhendaja: Riho Kokk Sisukord 1. Osa leidmine tervikust.............................................................1 2. Terviku leidmine osa järgi......................................................2 3. Suhte väljendamine protsentides............................................3 4. Muutuse väljendamine % e. Kasv ja kahanemine%...........4 5. Lahuste ja kontsentraatide ülesanded...................................5 6. Erinevad intressidega % ülesanded ja leia nende liigtus -Brutto ja netto möisted kaaluühikutega % ülesanded.......6-7 Osa leidmine terviku järgi. 457422 banaani jooksid ümber küla , neist jäi esimese ringiga maha 38%.Mitu banaani jäi esimesse gruppi? 457422-100% 457422 x 38 x-3...
Protsendi leidmine arvust Protsendiga p määratud osa leidmiseks tervikust a tehakse tehe: Näide: Leia 25% 360-st 360 – 100% X – 25% X = 360 * 25 / 100 = 90 Arvu leidmine % järgi Terviku leidmiseks protsendides p antud osa b järgi tehakse tehe: Näide: Leia algarv, kui 10% on 78 100% - x 10% - 78 x = 78 * 100 / 10 = 780 Kahe arvu suhte väljendamine protsentides Selleks, et leida, mitu protsenti moodustab suurus a suurusest b, tehakse tehe: Näide: Mitu % on 15 605-st? 100% - 605 x% - 15 x = 15 * 100 / 605 = 2,5%
Protsent A Protsent B 1. Esita antud protsendid kümnendmurdudes 1. Esita antud kümnendmurrud protsentides a) 56 % c) 80 % a) 0,57 c) 0,8 b) 3,4 % d) 0,6 % b) 0,034 d) 1,24 2. Esita antud protsendid 2. Esita antud harilikud murrud protsentides hariliku murru kujul ( võimaluse korral taanda) 3 22 9 1 a) b) c) d) a) 30 % c) 75 % 10 50 25 5 b) 4% d) 74 % ...
Kontrolltöö I kooliastme matemaatika õpetamise metoodika I Teooria 1. Lasteaiamatemaatika kordamine ja süvendamine. 1) Mis on esemete loendamine ja millised on loendamise nõuded ? Loendamine on käeline ja sõnaline tegevus, mis seab loendatavad esemed ja järjestikused arvsõnad üksühesesse vastavusse. Samaaegselt esemetele osutamisega öeldakse arvsõnu alates ühest, viimasena öeldud arvsõna tähistab loendatavate esemete arvu (Mitu on?). Loendamine on ainus vahend, mille abil saab kindlaks teha esemete arvu. Loendamistegevus peab vastama järgmistele nõuetele: Loendada saab ainult konkreetseid esemeid ja nähtusi, mis asuvad lapse käe-, kuulde- või pilguulatuses. Loendamiseks peab laps teadma arvude järjestikusi nimetusi. Loendamise ajal käivitub nn loendamise füsioloogiline mehhanism – käsi, pea või keha hakkab arvude järjestikuste nimetuste ütlemise rütmis liikuma mööda loendatavaid esemeid....
MATEMAATIKA Ratsionaalarvudega tehted. Harilikke murde, nende vastandarve ja arvu 0 nimetatakse ratsionaalarvudeks. Ratsionaalarvu tähistatakse sümboliga Q. Absoluutväärtuselt võrdseid, kuid erineva märgiga arve nimetatakse vastandarvudeks. Negatiivsete arvude liitmisel liidame nende absoluutväärtused ja tulemuse ette kirjutame miinusmärgi. Nt: -a-b= -(a+b) ehk -3-5= -(3+5) = -8 Positiivse ratsionaalarvu lahutamise võib asendada selle vastandarvu liitmisega. Nt: a-b= a+(-b) ehk 5-6 = 5+(-6) = -1 Negatiivse arvu lahutamise asemel liidame vastandarvu, st positiivse arvu. 3- (-8) = 3+8 = 11 + ja + = + + ja - =- -ja - = + - ja + = - Erimärgiliste arvude korrutis on negatiivne arv, mille absoluutväärtus on võrdne tegurite absoluutväärtuse korrutisega. Korrutamisel kehtib sama reegel : + ja - =- -ja - = + - ja + = - Kahe ratsionaalarvu jagatis on ratsionaalarv, mille saamiseks 1) J...
Protsendid © T. Lepikult 2010 Protsendi mõiste (1) Protsent (tähis %) on üks sajandik vaadeldavast tervikust (arvust, rahasummast, toodanguhulgast jne.): 1 1% = = 0,01. 100 Näide 1 Leiame, kui palju on 1% 150-st kilost. Lahendus Kuna 1% on üks sajandik, siis tuleb selleks, et leida 1% arvust, jagada see arv sajaga ehk korrutada ühe sajandikuga: 150 1% = 150 0,01 = 1,5. Vastus: 1% 150-st kilost on 1,5 kilo. Protsendi mõiste (2) Näide 2 Leiame, kui palju on 18% 500-st kroonist. Lahendus Esmalt leiame 1% arvust 500: 500 1% = 500 0,01 = 5. 18% mingist arvust on 18 korda rohkem kui 1% sellest arvust, seetõttu: 18% 500-st kroonist on 5 18 = 90 krooni. Vastus: 18% 500-st kroonist on 90 kroo...
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEE...
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ..................................................................................................................................
Teadustöö alused Veiko Lember 2.11.2012 Loeng V Sisukord • Uurimustöö strateegiad – Eksperiment – Juhtumiuuring – Võrdlev uuring – Poliitikaanalüüs – ... • Uurimustöö etapid, uurimustöö sisu STRATEEGIAD Uurimistöö strateegiad • Strateegia ≈ disain ≈ meetodite kogum • Strateegia → valik alternatiivide vahel • Plaan, kuidas süstemaatiliselt koguda ja analüüsida andmeid • Puudub universaalne lahendus, kuna kontekst erineb • Miks on oluline? – Kuidas tõestada, et just see meede põhjustas tagajärje? N: emapalk vs sündimuse suurenemine – Väetamine kahes kasvuhoones vs avalik elu – Arusaamine ühiskonna protsessidest Erinevaid strateegiaid • Eksperiment • Kaardistamine • Juhtumianalüüs • Võrdlev uurimus • Etnograafiline uurimus • Fenomenoloogiline uurimus • Põhistatud teooria • Tegevusuuring • Poliitikaanalüüs/mõjude hindamine • Meta-uurimus • Teooria v ...
Kant ,,Idee üleüldisest ajaloost" 2/4 N8 Maria Kohtla 103548IAPB Kandi arvates peavad kõigil elusolenditel ta looduslikud eeldused mingi aeg täielikult välja tulema, kuid kuna inimese looduslikud eelduse nõuavad mõistuse kasutamist, siis tema eelsused võivad välja areneda vaid soo kui terviku puhul. Eelduse võivad aga välja areneda inimesel kui ta eraldub instinktist ja käitub mõistuse kohaselt. Inimese valgustuse saavutamiseks on aga tähtis õiguslik ühiskond. Sellist ühiskonda on aga võimatu tekitada ilma riikidevaheliste välissuhete reguleerimiseta. 5. Seltskondlik seltsivus on inimeste kalduvus võtta osa ühiskondlikest suhetest...
Koosolekute, nõupidamiste korraldamine ja juhtimine Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................1 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 2 2.Koosolek.............................................................................................................3 3.Kuidas koosolekut korraldada?..........................................................................3 3.1.Koosoleku ettevalmistamine........................................................................ 3 3.2.Koosoleku läbiviimine................................................................................. 5 4.Kokkuvõte..................................................
MATEMAATIKA TÖÖPLAAN 4b. klassile II POOLAASTA Aine : Matemaatika Klass: 4 B Õpetaja : Kasutatav õppekirjandus: Matemaatika õpik 4. klassile II osa. K. Kaasik, Avita 2005 Matemaatika töövihik 4. klassile II osa. K. Kaasik, A. Kaasik, Avita 2005 Matemaatika kontrolltööd ja tunnikontrollid 4. klassile. A. Kaasik, Avita 2002 Matemaatika lisaülesanded 4. klassile. K. Laanmäe, Avita 2002 Nüüd on minu kord. E. Pehkonen, L. Pehkonen, Avita 1997 Matemaatikaviktoriinid 1.4. klassile. E. Saidla, Avita 2003 Interaktiivsed töölehed Üldeesmärgid : Jätkuvalt pöörata tähelepanu õppeedukuse kvaliteedi parandamisele. Tõhustada oluliselt koostööd aineõpetajate vahel. Märgata õpilase individuaalsust ja leida õpilase arenguks sobivaim õpikeskkond (võimeterühm, individuaalne õppekava) Kujundada oma aine ja klassijuhataja t...
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
JUHTIMISE ALUSED Riina Rohelaan 1. Mis on organisatsioon? Organisatsioon on kindla iimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. 2. Mis on juhtimine? Millistest komponentidest koosneb juhtimine? Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamine protsess, mis toimub pidevalt muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud resursside kasutamisel. 3. Kirjelda juhtide klassifikatsiooni juhtimistasandite ja juhtimisvaldkondade järgi. JUHTIMISTASANDID Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. Strateegia väljatöötamine ja selle ,,tõlkimine" organisatsiooni üldisteks tegevusteks. Allüksuste ja tege...
Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes tegeleb ühiskonna struktuuri ja funktsioonide küsimustega ehk kommunikatsiooniprotsessidega makrotasandil. paneb rõhu ühiskonna struktuurile, ülesehitusele ning vaatab meediat kui üht sotsiaalset süsteemi, üht struktuuri osa, mis opereerib spetsiifilise välise süsteemi (ühiskonna) sees sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis. funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni: 1. seirefunktsioon keskkonna järelevalve. Avalikkusesse jõudev kommunikatsioon pakub hoiatusi peatsete ähvarduste ja ohtude kohta kogukonna või selle liikmete väärtussüsteemidele. Massikommunikatsioon annab võimaluse keskkonda kontrollida väärtustes ilmnevate ebakõlade puhul tekivad tormilised reaktsioonid, sest ohusta...
Sotsioloogia: Mis on sotsioloogia: Sotsioloogia on ühiskonna teadus mis uurib inim. Käitumist grupis s.h. ka grupi konstruktsioone ja ka viisi kuidas inimene mõtestab oma tegevust.(enesepeegerldus) Sarnaselt teiste ühiskonna teadustega valitseb teooriate mitmekesisus s.t. ühte ja ainuõiget lahendust ei ole ühele probleemile ja seda loetakse normaalseks nähtuseks.Erinevalt teistest teadustest huvituvad sotsioloogiat kõik eluvaldkonnad. Ühiskonna teadus mis uurib inimeste käitumist grupis.Sealhulgas ka grupi konstruktsioone ja ka viise kuidas inimene mõtestab oma tegevust. Sarnaselt teiste teooria st et ühte ja ainuõiget lahendust pole ühelegi probleemile ja seda loetakse normaalseks nähtuseks Erinevad teistest teadustest huvituvad sotsioloogiat kõik eluvaldkonnad.( nt.seksuaalne käitumine. 1. huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu..ja seoste leidmine erinevate valdkondade vahel (nt tööpuudus ja haridussüsteem,inimestel pol...
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.) 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ...
Objektorienteeritud modelleerimine. Objektmudel: Klassid, Objektid ja nende seosed Esmärk: Ülevaade objektmodelleerimise põhimõistetest Klassidiagrammides kasutatavate põhikonstruktsioonide tutvustamine Sisu Objektid ja klassid Klassidiagramm Kuidas leida klasse ? Atribuudid Operatsioonid Seosed Piirangud Mudeli kvaliteet Objektorienteeritud modelleerimises on põhilisteks elementideks klassid, objektid ning nendevahelised seosed . Kui modelleerimise eesmärgiks on tarkvarasüsteemide ehitamine, minnakse objektorienteeritud mudelitelt sujuvalt üle objektorienteeritud programmeerimise mõistetele / konstruktsioonidele, kus klassid ja seosed on teisendatud tegelikuks programmikoodiks. Objektid ja klassid Objekt on element, nähtus, asi, millest me räägime ja/või millega tegutseme. Objekt eksisteerib reaalses maailmas, täpsemalt, meie ettekujutuses sellest maailmast. Modelleeritavat osa maailmast nimeta...
1. Sissejuhatus Merikilpkonni(superfamily Chelonioidea) on maailmas 7 eri liiki(Caretta caretta, Chelonia mydas, Eretmochelys imbricta, Lepdochelys kempi, L. Olivacea, Natator depressus, Dermochelys coriacea). Merikilpkonnad on suured, hapniku hingavad, ühed maailma vanimad roomajad, kes elasid juba dinosauruste ajastul, umbes 110 miljonit aastat tagasi. Peamiselt eksisteerivad merikilpkonnad troopilistel ja subtroopilistel ookeanivetel. Neid võib kohata Barentsi meres, Kaug-Ida Peeter Suure lahe ning Musta mere edelarannikul. Kõik merikilpkonnade liigid on pika elueaga. Liigist olenevalt võivad nad elada 80-150 aastaseks. Merikilpkonnade suurus varieerub vastavalt liigile. Kui tuua võrduseks emasloom ja isasloom, siis erilist suuruse vahet ei täheldata, küll aga eri liigid varieeruvad eri pikkusele ja kaalule. Näiteks (Dermochelys coriacea) on suurim merikilpkonnaline, ta võib kasvada 1.2 -1.9m pikkuseks ja kaaluda 200 500 kg. Vä...
Julia Lissovskaja matemaatika õpetaja Tartu Kutsehariduskeskus 2010 Arvuhulgad Naturaalarvude hulk Täisarvude hulk Ratsionaalarvude hulk Reaalarvude hulk Naturaalarvude hulk Naturaalarvud on arvud 0, 1, 2, 3, 4, 5,..., n-1, n, n+1,... Naturaalarvude hulka tähistatakse tähega N Naturaalarvude hulga omadused Naturaalarve saab kujutada punktidena arvkiirel Naturaalarve saab järjestada 0 1 2 3 4 1. a = b; 2. a > b; 3. a < b Naturaalarvude hulk on lõpmatu Naturaalarvude hulk on kinnine liitmise ja korrutamise tehete suhtes Naturaalarvude hulk ei ole lahutamise ega jagamise tehete suhtes kinnine Naturaalarvud Paaris- ja paaritu arvud arvuga 2 jaguvuse alusel Algarvud ja kordarvud - arvude jaguvuse alusel Algarv ü...
Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon õpi...
Juhan Liivi nimeline Alatskvi Keskkool Aristoteles Filosoofia ring Sveta kostina 2007/2008 LÜHIKE SISSEJUHATUS Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas neljandal sajandil eKr. Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Ta sündis arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike-Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapai...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Majanduspoliitika õppetool ÄRIPLAANI VAJADUS JA SELLE KOOSTAMINE Teine uurimistöö Tartu 1999 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................3 1. Äriplaani vajalikkus.....................................................................................................4 1.1. Äriplaan tegevusjuhisena ettevõtjale ja finantseerijale..........................................4 1.1.1. Äriplaani tähtsus finantseerija otsimisel.......................................................4 1.1.2. Tegevusjuhis ettevõtjale...............................................................................4 1.2. Äriidee teostus äriplaanina.................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimine ÕPIMAPP Parendamine Jaak Hohensee detsember 2014 Sisukord 25.09.2014............................................................................................................ 3 1.Ajurünnak............................................................................................................ 3 25.09.2014............................................................................................................ 4 1.1 Reflektsioon................................................................................................... 4 25.09.2014............................................................................................................ 5 28.11.2014............................................................................................................ 6 2.Hõimlusdiagramm........................................................
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? ... nimetatakse teadust, mis uurib inimeste käitumist grupis, s.h. grupi konstruktsiooni ja seda, kuidas inimene mõtestab isesisvalt oma kogemust. Ei uurita üksiku inimese käitumist, sest inimesed elavad gruppides. Üksikinimese käitumist ei saa prognoosida, küll saab aga ette ennustada grupi käitumist. Sellepärast kasut. sotsiol. poliitikas, viiakse läbi küsitlusi. 2. Sotsioloogia peamised lähtekohad. 1). Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, s.t. seostamine (seoste leidmine) majanduse, perekonna, uskumuste ja teiste valdkondade vahel. 2). Uuritakse, kuidas ühiskonnaprobleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 3). Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile ehk välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidide otsuseid. 4). Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse vastasmõju tulemusena. 5). Rõhu asetamine indiviidi ja ühiskonnavahelistele suhetel...
Euroopa Liidu keskkonnapoliitika Referaat Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika kujunemine 3. EL Keskkonnapoliitika peamised osalised 4. EL Keskkonnapoliitika eesmärgid 5. Keskkonnaprobleemid ja EL keskkonnakaitsetegevused 6. Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007- 2011 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Paljude eri keskkonnaküsimustega tegelemiseks on Euroopa Liit aastakümnete jooksul töötanud välja ühed rangeimad keskkonnanõuded maailmas. Praegu on peamisteks prioriteetideks võitlus kliimamuutuste vastu, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, reostusest tulenevate terviseprobleemide vähendamine ja loodusvarade vastutustundlikum kasutamine. Kuigi need eesmärgid on suunatud keskkonna kaitsmisele, võivad nad toetada majanduskasvu, soodustades innovatsiooni ja ettevõtlust. Töös kirjeldan lähemalt Euroopa Liidu keskkonnapoliitika...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Teenindusjuhtimise eriala XXX XXX JUHTIMINE EESMÄRKIDE KAUDU Referaat Juhendaja: Mare Kurvits, PhD Juhtimine eesmärkide kaudu 2 Tartu 2008 SISUKORD EESMÄRK............................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. STRATEEGIA EESMÄRK............................................................................................... 6 2. OTSUSTAMISE KÄSITLEMISE SUUNAD................................................................... 8 2.1. Otsustamise käsitlemine tegevuse ...
INIMRESSURSSIDE JUHTIMINE xxxxxx SELVERI NÄITEL Analüüs 2012 Igapäevases juhtimises räägime esmajoones inimeste juhtimisest, sest see on konkreetne tegevus, millega juhid on seotud päevast-päeva. Inimressursi juhtimisel on tähelepanu keskpunktis inimeste juhtimise töö üldine organiseerimine ja selle ressursi tõhus kasutamine. Igal ressursil on oma erijooned. Inimressursi all peame peaasjalikult silmas organisatsiooni töötajaid. Selle ressursi muudab eriliseks see, et indiviidid (töötajad) on ühtaegu ka organisatsiooni üks peamisi huvirühmi (klientide, omanike ja avalikkuse kõrval). Inimest saab käsitleda kõige olulisema ressursina organisatsioonis.Inimeste tulemuslik juhtimine nõuab juhilt nii strateegilise terviku nägemise oskust kui ka oskust hakkama saada iga töötajaga eraldi, arvestades tema tundeid, soove, huve ja võimeid. Edukate organisatsioonide analüüsimine jõuab pidevalt ühele ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool PIIRANGUTE TEOORIA Referaat Juhendaja: lektor Tarvo Niine Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 3 1.Piirangute teooria kontseptsioon................................................................................................... 5 1.1. Piirangute teooria erinevad käsitlused...................................................................................7 2.Piirangute teooria rakendusala ......................................................................................................9 2.1.Piirangute teooria rakendamise eeldused .....................................................................
1. Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime on prognoositav. Tootmiskitsendused: 1)harimiskõlblik maa , 2) tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Tootlikkus kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil. Tootlikus = väljund/sisend = toodang / ressursid (kulud) Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem................ Tootlikkus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi(sh. ettevõtte)väljundite ja sisendite suhet. Tootlikkuse kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust 3. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes Tootli...
Füüsika kordamisküsimused 1. JÄIGA KEHA MEHHAANIKA 1.1. Kinemaatika 1.1.1. Inertsiaalne taustsüsteem: Liikumise kirjeldamine ajas ja ruumis. Keha asukoht ruumis- taustsüsteemide suhtes. Jäik keha millel arvestatavad deformatsioonid puuduvad. Masspunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võime arvestamatta jätta võrreldes kaugusega teiste kehadeni. 1) a + b summa 2) a - b vahe 3) a jab korrutis a *b =a * b * sin 4) a * b = a * b * cos skalaarkorrutis Taustsüsteemi, milles kehtib Newtoni I seadus, nimetatakse inertsiaalseks. Iga taustsüsteemi, mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, nimetatakse samuti i...
Eksamil küsitavad mõisted 1. Andmebaas (teema 1) 2. Andmebaasisüsteem (teema 1, 10) 3. Relatsiooniline muutuja (relvar), relatsioon (teema 2) 4. Kandidaatvõti, supervõti (primary key) (teema 2) 5. Primaar- ja alternatiivvõti (teema 2) 6. Välisvõti (teema 2) 7. Viidete terviklikkuse reegel (teema 2) 8. Andmetüüp (teema 2 ja 5) 9. Kitsendused ja nende võimalik realiseerimine SQL-andmebaasides (teema 2 ja 5) 10. Nimetage relatsioonialgebra operatsioone (teema 3) 11. Virtuaalne relatsioon e. vaade (teema 5) 12. Pädevusala (teema 7) 13. Funktsionaalne allsüsteem (teema 7) 14. Reg...
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektor...
,,Visualizing Research" ,,A Guide to the Research Process in Art and Design" Uurimuse visualiseerimine Kunsti ja disaini uurimisprotsessi teejuht Carole Gray ja Julian Malins Lugemispäevik Üldine arusaam on, et kunsti ja disaini alal on õppimine kogemuslik kõige efektiivsemalt õpime me midagi tehes, läbi aktiivse kogemuse ning antud kogemust peegeldades. Kogemuslik õppimine on otseselt seotud konstruktiivse õppimise teooriaga. Konstruktivism põhineb kolmel põhiprintsiibil: 1) õppimine on loodud vastuseks iga isiku kogemustele ja eelnevatele teadmistele 2) õppimine toimub läbi aktiivse uurimise 3) õppimine ilmneb läbi sotsiaalse konteksti, õppijate vahelise suhtlemise. Enamikele distsipliinidele on omane üldine uurimisprotsess: * uuringu planeerimine ja ettevalmistamine * uuringukonteksti mõ...
1:Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. 1) Siseturu nõudlus · Tarbijate arv · Ostujõud ja selle diferentseeritus · Tarbmisharjumused Valisturu müügivõime · Eksport · Import 2) Tootmiskitsendused: · 1)harimiskõlblik maa · 2) tööjõuressursid · 3)kapitaliressursid · 4)reformid 2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline) Sisend-naturaal; väärtuseline; ajaline väljund =ressurss* tootlikus Tootlikus laiemas mõistes-kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitaja. Tootlikus kitsamas mõistes-vaadeldakse tootlkkust töö efektiivsusena ehk ühe ressursi töö efektiivsust. Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem? 3:Tootl...
1. Võrdleva raamatukogunduse sisu võib kokku võtta järgmiste märksõnadega: - üksteiselt õppimine - sarnasuste ja erinevuste leidmine - toimuva kirjeldamine ja sellest tulenev analüüs / võrdlus - põhjuse ja tagajärje seoste analüüsimine Antud mõiste võeti kasutusele esmakordselt 1950-datel, kui Dane arvates oli võrdlev rmtk õpetus raamatukogude arengutest eri riikides, et leida juurutamist vääriv teistes maades. Tema arvates oli see põhjuse ja tagajärje uurimus rmtk arengust kogu maailmas. 1965.aastal ütles Foskett, et võrdlev rmtk haarab rahvusvaheliste, kultuuridevaheliste ja geograafiliselt eri piirkondades ilmnevat läbi sotsiaalse lähtekoha. Shores defineeris antud õpetust korduvalt (1966 ja 1970), esimese monograafilise käsitluse autor võrdlevast rmtk oli Sylvia Simsova, kes analüüsis eelnevaid definitsioone ja esitas omapoolse: võrdlev rmtk on eelkõige akadeemiline distsipliin, mis kasutab võrdlusmeetodit. Termineid "võrdlev" ja ...
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides or...
1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajan...
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave saavutamaks soovitud lõpp...
Projektide juhtimine Piirangute Teooriat kasutades Koolituse konspekt Selle materjali edastamine kolmandatele pooltele on keelatud vastavalt A.Y.Goldratt Baltic OÜ ja IT Kolledži vahelise lepinguga. A.Y.Goldratt Baltic OÜ Margus Püüa IT Kolledž A.Y.Goldratt Baltic OÜ Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus Piirangute teooriasse ...................................................................................................................... 4 Analüüsi tehnikad ...........................................................................................
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus arma...
Infosüsteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised) Infosüsteemide valdkond Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: · probleemide lahendamist · otsuste vastuvõtmist · vajalike tegevuste sooritamist · arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. Infosüsteemide valdkonna spetsialisti teadmised · ärialased teadmised · infotehnoloogia-alased teadmised · analüütiline ja kriitiline mõtlemine · suhtlus, meeskonnatöö oskused Kokku võetuna infotehnoloogial põhinevat ettevõtet ja tema arendust puudutavad teadmised Infotehnoloogia (IT) definitsioon Infoteh...
KONTROLLING CONTROLING SISSEJUHATUS Т.KARM 1 KONTROLLINGU OLEMUS, ÜLESANDED JA FUNKTSIOONID KONTROLLING – uus nähtus kaasaegse juhtimise teoorias ja praktikas, mis on tekkinud majandusliku analüüsi, planeerimise, juhtimisarvestuse ja juhtimise kokkupuutes. Kontrolling võimaldab saavutada ettevõtte juhtimises kvalitatiivse uue taseme, integreerides, koordineerides ja suunates ettevõtte erinevate teenistuste ja allüksuste tegevuse nii operatiivsete kui ka strateegiliste eesmärkide saavutamisele. KONTROLLING – eriline funktsionaalne tegevus ettevõttes, mis on seotud finants-majandusliku kommenteetriva ja nõuandva funktsiooni teostamisega juhtide operatiivsete ja strateegiliste otsuste tegemisel. Mõiste “controlling” pärineb inglise keelest sõnast to control – kontrollida, juhtida, mis omakorda pärineb prantsuse keelest, tähendades “reestrit, kontrollnimekirja”. USA-s on juurdunud ka termin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
