Pallimäng: - Jalgpall liivas. Treeningnädal oktoobris. Esmaspäev: Soojendusjooks 15 min, võimlemine. Nn ,,kiirjooksja fartlek": näiteks 45 sekundit kiiret jooksu (umbes 250m) + 1min rahulikku sörki + 45 sek kiiret jooksu + 1 min rahulikku jooksu + 45 sek kiiret jooksu. Nüüd puhkus keskmiselt 6 min kuni pulsi taastumiseni (100-ni). Selliselt 3 seeriat, 2.ja 3.nädalal lõpetada kiired jooksud 60-80m spurtidega. Lõdvestus. Teisipäev. Soojendusjooks metsas 1,5 km, võimlemine. Jooksuharjutused 8-12 korda 60m. Kordusjooks 2x150m üle sörgi kiirusega 80%. Kokku 3-5 seeriat. Pöiale kordushüpped pehmel pinnasel 600- 800x. Jooks 1,5 km. Õhtul: soojendusjooks 20 min, võimlemine. Ringtreening pöiaharjutuste kompleks 3x. Kolmapäev. Jooks 1,5 km. Jalgpall liivas 2x30-40 min. Vahepeal kordushüpped pehmel pinnasel 300-500 hüpet. Jooks 1,5 km. Neljapäev Jooks 1,5 km, võimlemine
Võrkpall · Akrobaatika I - ETTEVALMISTUSPERIOOD Spetsiaalettevalmistusetapp Kolmapäev Kestus 15 nädalat. Jaanuar märts · Soojendus 1.-4.nädal · Sisse-väljajooksud 4x350m, 8x100m, 5x200m, Esmaspäev · Lõdvestus · Soojendus · Venitusharjutused · Sisse-väljajooksud 2x450m, 4x40m, Neljapäev 2x200m · Soojendus · Jõuharjutused, hüpped · Sisse-väljajooksud 3x200m, 5x150m, · Venitusharjutused · Jõuharjutused, hüpped Teisipäev · Venitusharjutused · Soojendus Reede ·
Poistel on liigeste liikuvus 20-25% väiksem kui tüdrukutel. Painduvus on parim päevasel ajal, hommikul ja õhtul on see tunduvalt väiksem. Painduvuse arendamine: · parim viis arendamiseks on kordusmeetod (igapäevane harjutuste kordamine kuni kaks korda päevas) · lihased ja kõõlused soojendusega venituseks ette valmistada · venitusharjutuste järjekord: käed, kere ja jalad · seeriate vahel lõdvestus- ja venitusharjutused · arendada nii passiivset kui ka aktiivset liikuvust 7 · harjutuste ulatuse ja intensiivsuse järkjärguline suurendamine · painduvst saab säilitada treenides 3-4 korda nädalas · painduvusharjutusi seostada jõuharjutustega Osavus ehk koordinatsioon Koordinatsioon jaguneb üldiseks ja spetsiifiliseks
Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu vedelik Atoopia- ülitundlikkus Allergia- immunoloogiliste mehhanismide poolt põhjustatud ülitundlikkus Ödeem- turse Eksikoos- dehüdratsioon Südame isheemia- äge/krooniline südamelihase kahjustus Hematoom- sinikas Süstol- südame kokkutõmme Diastol- südame lõdvestus Akromegaalia- väljaulatuvate kehaosade suurenemine Hüperplaasia- rakkude arvu suurenemine/vohamine Hüpertroofia- rakkude mahu suurenemine (taaspöörduv) Vertigo- peapõrutus
5. osa: Ülakeha vormimine, intensiivsus tuuakse alla. Fookuses õlad, rind, triitseps. 6. osa: jooksuharjutused, ajades südamelöögisagedus taaskord üles. 7. osa: rõhk on kiirusel, kasutatakse suurel osal spordist inspireeritud liigutusi. Suheldakse rühmaga. 8. osa: intervall 9. osa: võimsus, sügavad ja võimsad liigutused. 10. osa: alakeha vorming-jalgadele ja kõhulihastele toonuse andmine. 11. osa: venitus, lõdvestus. Uus-Meremaa firma. Maailma suurim muusika saatel tehtavate harjutuste varustaja spordiklubidele. BodyStep ja BodyPump olid esimesed rahvusvahelised programmid, järgnes BodyAttack jt. Les Millsi asutatud. Les Millsi programmi kasutatakse 75 riigis, rohkem kui 14 000 spordisaalis. BodyAttack võimaldab harjutuste intensiivsust treeneri juhatusel vastavalt füüsilisele vormile kohandada. Seepärast sobib stiil hästi nii
Kere kallutuse 5. „Karjapoisi“ harjutamine 7 hüpet Hoojooks kiirenev ja kurvis tunnetamine, pingevaba, kaarel keha hoojooksuga kallutatud lati poole, kahe hüppe õige jalaga hüpe matile. tunnetus, koordinatsiooni harjutamine Lõpuosa Organismi 1. Lõdvestus- ja 4 min Varbseina ääres lõdvestamine ja venitusharjutused seljale, taastamine külgedele, kaelale ja jalgadele 2. Mäng 2 min Lapsed peavad võimalikult erinevate hüpetega minema ühest saaliotsast teise. Iga
Seedetraktis: Toiduallergia Allergiline astma. Astma - bronhide limaskesta krooniline põletik millega kaasneb bronhide kitsenemine. Tekkepõhjused. Olme tolm, milles erutseb ämbliku taoline tolmulest. Lemmikloomade karvad. Õietolm. Hallitusseente eosed. Tunnused(astmahoog). Äkiline köiv köha. Lima hingemis teedes. Vilistav raske väljahingamine. Esmaabi ja ravi. Eemaldada allergeen , kui see on võimalik . Anda haigele hingamisteed avavad vahendit ( inhalaator). Panna haige lõdvestus asendisse. Astmahaige elutingimused. Luua võimalikult tolmuvaba keskkond( pidev tolmu pühkimine). Ära kojata tekstiili esemed. Kerged tolmukoguvad esemed panna ära. Vältida toataimi. Toa temperatuur peab olema 20-22 , niiskus kuni 45%. Allergiline nohu. Tekkepõhjused. Õietolm, olmetolm Tunnused. Aevastamishood, nina vesitsus, silmade sügelus, pisarate vool. Ennetamine. Tuleb vältida looduses käimist, Mitte kuivatada õues pesu, mitte magada lahtise aknaga, puhkus mereääres.
kõndida, muidu tõuseb pulsisagedus liiga kõrgele. Ülekaaluline ei tohiks mäest alla tulla joostes, vaid kõndides ja lühikeste sammudega kõndida, muidu tekib tugev ülekoormus põlveliigestele. Suvel rannas on soovitav joosta aga paljajalu. Alustada oleks soovitav üksinda, nii suudate paremini jälgida oma südame löögisagedust ja jooksutehnikat. Kui pulss siiski liiga kõrgele läheb, tuleks jooksutempot langetada, kõndida vahepeal, teha näiteks lõdvestus- ja venitusharjutusi. Jooksuga tuleks alustada aeglaselt, umbes 10 minutit tuleks joosta taastavas reziimis ehk kiirusega alla 65% oma maksimaalsest pulsist, et organism koormusega kohaneks ja lihaste verevarustus paraneks. Soovitav oleks teha enne jooksu ka venitus- ja lõdvestusharjutusi, eriti kui lihased kanged tunduvad. Kuid stretching - venitusharjutusi ei tohi omakorda teha eelsoojendamata lihastele, eriti kui harjutate jaheda ilmaga
Äge valu tekib kindlasse lihasgruppi. Kramp muudab edasiliikumise võimatuks. (http://www.inimene.ee) Neuromuskulaarseid krampe soodustavad: · mitteküllaldane eelsoojendus · treeningu ebakohane ülesehitus · jahtumine · äsja läbielatud külmetushaigused · treening soojas või isegi kuumas kliimas Kui lihas läheb krampi ja seda venitada, siis võib see teha veel rohkem valu kui alguses, aga on abiks krambi tagajärje vähendamisel. Sellele võiks järgneda lõdvestus. Venitus ei tohiks olla liiga lühike, kuna siis võib kõik muutuda vastupidiseks. (http://inimene.ee) Säärelihaste venitused on enamasti jooksjatel ja kõige enam on need pikamaajooksjatel. Nende vältimiseks on vaja teada, kuidas lihased töötavad. Sääremarja kolmpealihased koosnevad kahest osast. (http://www.liigume.ee) · lihase kõhust · Achilleuse kõõlusest
ZEN-BUDISM - Tekke tõlgendused: Saab alguse budismist ja hiinameelsusest (taoism, leebus, rahulikkus, lõdvestus ehk siis toimi toimimata) – tekib CHAN + jaapanimeelsus. - Rinzai ja Soto koolkonna põhilised meetodid: Rinzai – esimene koolkond, täh. äkiline, reageeritakse millelegi äkiliselt, ettearvamatult, et saada millelegi lahendus. 1) Elu on KOAN (mõistatus, mida ei saa lahendada); 2) Intuitsioon; 3) Ratsionaalne mõtlemine ja intuitiivne mõtlemine. Soto – keskendumine, igapäevane töö, Zazen (istutakse loote asendis ilma soovide ja
jääb, siis vahepeal kõndida, muidu tõuseb pulsisagedus liiga kõrgele. Ülekaaluline ei tohiks mäest alla tulla joostes, vaid kõndides ja lühikeste sammudega kõndida, muidu tekib tugev ülekoormus põlveliigestele. Suvel rannas on soovitav joosta aga paljajalu. Alustada oleks soovitav üksinda, nii suudate paremini jälgida oma südame löögisagedust ja jooksutehnikat. Kui pulss siiski liiga kõrgele läheb, tuleks jooksutempot langetada, kõndida vahepeal, teha näiteks lõdvestus- ja venitusharjutusi. Jooksuga tuleks alustada aeglaselt, umbes 10 minutit tuleks joosta taastavas reziimis ehk kiirusega alla 65% oma maksimaalsest pulsist, et organism koormusega kohaneks ja lihaste verevarustus paraneks. Soovitav oleks teha enne jooksu ka venitus- ja lõdvestusharjutusi, eriti kui lihased kanged tunduvad. Kuid stretching - venitusharjutusi ei tohi omakorda teha eelsoojendamata lihastele, eriti kui harjutate jaheda ilmaga. Seega, esmalt 5 - 10 min kerget
hüpitsaga (erinevates suunades) vahendiga! Töötab ranne! TUNNI LÕPETAV OSA 5 minutit Harjutuse Korduste Metoodilised Harjutuse kirjeldused toime arv märkused Lõdvestused Uppseis, ülakeha lõdvestus Rahulik Kägarpõlvitusiste, selg kumerdatud, pea langetatud 30 sek. hingamine Lamang turjal, põlved maas. Selgroo venitus 30 sek. Erinevate kehaosade pingutamine ja lõdvestamine 30 sek. Riputus varbseinal, jalgade raputamine 30 sek. Lihashooldus Jalalihaste venitused (säärelihased, reielihased, 30 sek Sooritada
Peamised beeta-mimeetilised toimed? Beeta 1- Südame löögisageduse tõus, konktraktiilsuse tõus, lipolüüs, Beeta 2- bronhide laienemine, glükogenolüüs. 7. Beeta-mimeetilised toimed südamele? Löögisageduse tõus, kontraktiilsuse tõus, AV sõlme automaatsuse kiirendamine. 8. Beeta-mimeetilised toimed hingamisteedele? Silelihaste lõõgastus bronhides. 9. Peamised alfa1-mimeetilised toimed? Veresoonte konstriktsioon, seedetrakti silelihaste lõdvestus, sulgurlihaste kontraktsioon, müdriaas, kuseteede sulgurlihase kontraktsioon, isasloomadel ejakulatsioon, pankrease saarerakkude sekretsiooni vähenemine, norepinefriini vabanemise vähendamine. 10. Katehoolamiinide peamised toimed? Noradrenaliin: vikerkesta radiaallihase kontraktsioon, müdriaas, kolmanda lau kontraktsioonid, seedetrakti toonuse alanemine, näärmete sekretsiooni vähenemine, pilomotoorne efekt (karnivooridel).
ette jääb, siis vahepeal kõndida, muidu tõuseb pulsisagedus liiga kõrgele. Ülekaaluline ei tohiks mäest alla tulla joostes, vaid kõndides ja lühikeste sammudega kõndida, muidu tekib tugev ülekoormus põlveliigestele. Suvel rannas on soovitav joosta aga paljajalu. Alustada oleks soovitav üksinda, nii suudate paremini jälgida oma südame löögisagedust ja jooksutehnikat. Kui pulss siiski liiga kõrgele läheb, tuleks jooksutempot langetada, kõndida vahepeal, teha näiteks lõdvestus- ja venitusharjutusi. Jooksuga tuleb alustada aeglaselt, umbes 10 minutit tuleks joosta taastavas reziimis. Hea oleks kui teeks enne jooksu ka lõdvestus- ja venitusharjutusi, eriti kui lihased kanged tunduvad. Eriti venitage jooksuga tegelemisel säärelihaseid, reielihaseid, tuhara piirkonda, selga ning hüppeliigest. Kuldreeglid algajale ·Andke organismile küllaldaselt aega, et vajaliku treenituseni jõuda.
sügav silumine, avardamine, kompressioon ja liigesemobilisatsioon. Kui töötatakse vigastatud sportlasega, võib eesmärgiks olla tugeva armkoe formeerumine, sel juhul kasutatakse tehnikaid nagu voolimine, kompressioon ja lihase ristikiu friktsioon, millele järgneb külmaravi. Primaarsed mõjud osutavad sportlase füsioloogilistele ja psühholoogilistele seisunditele, kaasates: 1. paranenud vedeliku tsirkulatsiooni 2. lihaste lõdvestus 3. üldine lõdvestus 4. sidekoe normaliseerumine 5. paranenud vaimse võimekuse Sekundaarsed mõjud osutavad võimetega seotud seisunditele, kaasates: 1. suurenenud energia 2. vedeliku liikuvuse 3. suurema painduvuse 4. kiirema taastumise 5. valu alanemine 6. sobiva emotsionaalse tasakaalu Põhilised vormid: 1. Taastav massaaz kiirendamaks sportlase füüsilist ja vaimset taastumist peale pingelist sportlikku aktiivsust. Kõige lihtsam spordimassaazi vorm. Esmaseks eesmärgiks
lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on univeraalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatundide põhiülesehitus on sarnane. Tavaliselt algab tund soojendusega, sellele järgneb aeroobne osa ja lihastreening ning lõpeb lõdvestus- ja venitusharjutustega. Aeroobikal on ka mitmeid erinevaid stiile ning mitmete stiilide puhul kasutatakse ka erivevaid abivahendeid. Selleks, et koormust suurendada on võimalik kasutada mitmeid abivahendeid, milleks võivad olla näiteks kummilindid, erineva raskusega hantlid, randmeraskused, stepipingid, gymstickid, bosu-pallid, fitpallid, hüppenöörid, treeningmatid ning palju muudki. Kummilindid on erineva värvi ja tugevusega. Värvid näitavadki kummilintide
armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobika on viimaste aastatega hoogsalt arenenud ning kogu maailmas üks enamharrastavatest (spordi) aladest. Aeroobikatunni ülesandeks on pakkuda tervislikku, enesetunnet parandavat ja võimalikult paljudele osalejatele sobivat kehalise tegevust. Aeroobikatundide põhiülesehitus on sarnane. Tavaliselt algab tund soojendusega, sellele järgneb aeroobne osa ja lihastreening ning lõpeb lõdvestus- ja venitusharjutustega. Tavalise tunni pikkus on 45 60 minutit. Tundide eri nimetused vahelduvad lähtuvalt tunni eesmärgist, tunni sisust ja muusikastiilist. Aeroobika on alguse saanud USA-st, mistõttu enamasti esineb tundide nimetustes rahvusvaheliselt kasutusel olevaid inglisekeelseid termineid. Kick box See on üks aeroobika paljudest stiilidest. Selle spordiala nimetuse võib ümber tõlkida kui "poks koos jalalöökidega"
luukangid eemalduvad teineteisest. lihas pikeneb. Nt deltalihasKontsentriline lihastöö auksotoonilise kontraktsiooni alaliik, mille korral väline koormus on väiksem lihases tekkivast pingest, seetõttu lihas lüheneb ja luukangid lähenevad üksteisele. lihas lüheneb. Nt 22.LIHASE LÕDVESTUSE FUNKTSIONAALNE SELGITUSLihaskontraktsiooni vastand on lõõgastus lihase mehhaaniline töö lakkab ja energiakulu väheneb. 23.LIHASE LÕDVESTUSE TÄHTSUS Lõdvestus on lihastiku ja närvisüsteemi selline seisund, millal tahtele alluvad lihased on pingele võimalikult vabad. Lihaskontraktsiooni ja lõdvestuse vaheldusest sõltub liigutuste dünaamilisus. Lõdvestumine on seotud närvisüsteemi pidurdusprotsessist. Lihaste lõõgastusseisundis saab KNS minimaalselt signaale lihastes lähtuvatest retseptoritest, seega suuraju koore erutusseisund on vähenenud. On täheldatud seos lihaspinge ja siseelundite pingeseisundi vahel
VABAAEG VABAAEG Autasustamine(tagasiside laagrile),Parima kasvataja valimine,parima laagrisõbra Mäng „Pesapall” ( reeglite valimine,parima sportlase tutvustus,meeskonnad)H.Reia valimine.H.Reial,P-R.Pruus. l,M.MäeotsVäliväljak M.MäeotsVäliväljak Mäng „Pesapall” ( reeglite Meeskondlik ringis istumine tutvustus, erinevad „Energia”(fotod,lõdvestus meeskonnad)H.Reial,M.Mäe harjutused)H.Reial,P- otsVäliväljak R.Pruus,M.MäeotsVäliväljak LAHKUMINE(tubade korrastus, rivistus, Auhindade jagamine;parima ärasõit)P-R pesapalli ning lauatennise Pruus,M.Mäeots.H.Reiallaagriterritoo mängija rium valimised;M.Mäeots,H.Reial, P-R.PruusVäliväljak ÕHTUSÖÖK LÕPUÕHTU DISCO „Pallide mäng”H.Reial,P- R.Pruus,M.Mäeots
löögi minutis, kuna kõrge pulsisagedusega anaeroobsed treeningud ei ole raseduse ajal lubatud. Treeningtund koosneb kolmest osas: soojendus, põhiosa ja lõpetav osa. Soojendav osa on kindlasti vajalik, selleks tuleks kasutada kerget jooksu, kõndi, venitus- ja sirutusharjutusi suurematele lihasgruppidele. Põhiosas tuleks kasutada erinevaid harjutusi rühi arendamiseks, selja-, rinna-, kõhu- ja vaagnalihaste treenimiseks. Treeningtunni lõpuosas tuleks teha venitus-, lõdvestus- ja hingamisharjutusi. Harjutusi peaks kordama 8-16 korda, vastavalt enesetundele ja treenitusele, kindlasti tuleb kõiki harjutusi teha vasaku- ja parema kehapoolega. Vaagnapõhjalihaste harjutused on väga tähtsad. Kolm põhilist lihaste gruppi, millele peab raseduse ajal tähelepanu pöörama on selja-, kõhu- ja vaagnapõhjalihased. Seljalihaseid treenides on võimalik ennetada seljavalusid raseduse ajal. Treenitud kõhulihased aitavad kaasa
arendamiseks. (Treeningupäevikud, treener Rein Rooks) Üldettevalmistav treening 1. Soojendus. 2. Kergejõustikualade tehnika harjutused. 3. Kergejõustikualade tehnika õppimine: stardid, tõkkejooks ja kõrgushüpe. 4. Akrobaatika ja riistvõimlemine. 5. Harjutused topispalliga. 6. Hüpped ja hüplemisharjutused üle riistade, tõkete või mattidel. 7. Jõuharjutused tõstekangiga ja sangpommiga. 8. Lõdvestus. Treeningu kestvus 90 min. Maastikujooks 1. Soojendus. 2. Võimlemine. 3. 4-5 korda 80-100 m pikkuseid kiirendusjookse. 4. Ühtlase tempoga jooks /6-7min 1km/4-5km. 5. Lõdvestus. /1,5 km/ Treeningul läbida 7-8 km. 1 Erialase vastupidavuse treening maastikul 1. Soojendusjooks 1,5 km 2. Võimlemine 5 min. 3
!! s.t. alkohol kahjustab naiste organismi kiiremini kui meestel ja iseäranis kiiresti laste organismi !!! ) Alkoholi lühiajaline toime - lõõgastav toime, mis muutub peibutuseks, millest on raske vabaneda - alkohol mõjutab KÕIKI KNS i funktsioone (mida keerukamad- seda enam need häiruvad (näit tasakaalutaju on A-le tundlikum kui kuulmistaju !!!) - hetkeline meeleolu tõus, lõdvestus- ja heaolutunne, enesekindluse tõus, jutukus suureneb, enesekontroll väheneb ! - koordinatsioon häirub, tähelepanu , mõtlemine ja mälu nõrgenevad (NB! ka väike kogus A segab autojuhtimist ! ), aeglustuvad reaktsioonid NB! Mida kiiremini on A joodud, seda rohkem loidub närvisüsteem ! Kauem ja vähem juues püsib peotuju pikemalt ! Alkoholi pikaajaline toime: - kahjustab kõiki organismi elundeid
Somaatiline NS Siseelundite töö Piirde NS Kesknärvisüsteem Peaaju ja seljaaju Sümpaatiline Parasümpaatiline närvid Rahuolek, Motoorne Sensoorne aktivatsioon Peaaju Seljaaju lõdvestus liikumiselundid meeleelundid Oht, stress, pinge tasakaal Närvisüsteem kontrollib kogu keha Parasümpaatiline ja sümpaatiline NS Silmapupillid laienevad Sülje eritus väheneb- "suu kuivab" Südame töö kiireneb, veresooned ahenevad
toimuvaid energeetilisi protsesse, see tähendab aeroobsel treeningul kulgeb energia tootmine hapniku osalusel. See on ka muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumis-kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku alusel. Aeroobikatreening algab tavaliselt soojendusega, sellele järgneb kõrge intensiivsusega aeroobne osa ja lihastreening ning lõpuks lõdvestus- ja venitusharjutused. Treeningtunni pikkus on tavaliselt 45-75 minutit. Aeroobika sai alguse USAst ning populaarseks muutus see 1970.-80. aastatel. Aeroobika on tänapäeval maailmas üks enim harrastatavaid tervisespordialasid. Alates 1990. aastast on välja kujunenud väga palju erinevaid aeroobikastiile, mis erinevad intensiivsuse, koreograafiastiili ja keerukuse, kasutatava muusika ning abivahendite poolest. Eestis on aeroobikastiilid üldiselt
maastikul. Ebatasasel maastikul võib pulsisagedus liiga kõrgele tõusta, seega kui mägi ette jääb, võib vahepeal kõndida. Ülekaaluline ei tohiks mäest alla tulla joostes, vaid kõndides ja lühikeste sammudega, muidu tekib tugev ülekoormus põlveliigestele. Kui oled algaja on soovitav alustada üksinda, kuna siis suudad paremini jälgida oma südame löögisagedust ja jooksutehnikat. Kui pulss liiga kõrgele läheb, tuleb langetada tempot, kõndida või siis teha lõdvestus ja venitusharjutusi. Alustada tuleks aeglaselt, et organism kohaneks ja lihaste verevarustus paraneks. Soovitatav on enne jooksu lihastele soojendust teha. Jooksmise puhul on väga oluline oma keha tunnetada. Kui tunned, et pole jaksu tuleb pigem jooksmine vahele jätta ning järgmine kord vastavalt sellele oma treeningkoormat suurendada. Ning kui jooksmine muutub vastumeelseks tuleks proovida näiteks raja vahetamist või muusika kuulamist
Kokkuvõtteks Aeroobika on viimaste aastatega hoogsalt arenenud ning kogu maailmas üks enamharrastavatest spordialadest. Aeroobikatunni ülesandeks on pakkuda tervislikku, enesetunnet parandavat ja võimalikult paljudele osalejatele sobivat kehalise tegevust. Aeroobikatundide põhiülesehitus on sarnane: soojendus, sellele järgneb aeroobne osa ja lihastreening ning seejärel lõdvestus- ning venitusharjutused. Tavalise tunni pikkus on 45 60 minutit. Aeroobika on lihtne viis tegeleda millegi sportlikuga ja lihtne on ennast vormis hoida. Valida on ju väga paljude erinevate stiilide vahel ja kindlasti leiaks iga üks omale just selle sobiva. 8 Kasutatud kirjandus 1) http://www.google.ee/search?q=aeroobika%20stiilid&ie=UTF 2) http://www.hotsport.ee/index.php?id=571 3) http://www.zelluloos.ee/index
omadusi. 4 2. LIHASJÕU JA VASTUPIDAVUSE TREENINGMEETODID JOOKSJATEL Nii kesk- ja pikamaajooksjatel kui ka sprinteritel on mitmeid erinevaid lihaste treenimise meetodeid. Väga levinud on ringtreening, kus sooritatakse ringsüsteemis 10-12 harjutust. Üksiku harjutuse sooritamise pikkust mõõdetakse kas ajaga või korduste arvuga. Tavaliselt sooritatakse treeningu jooksul 2-4 ringi. Iga ringi lõppedes sooritatakse lõdvestus- ja venitusharjutusi. Treeningute planeerimisel tuleb silmas pidada, et jalalihaste treeningud vahelduksid kerelihaste treeningutega nädalases treeningutsüklis. Levinud on ka mäkkejooksud. Need saab jagada pikkadeks mäkkejooksudeks, kus joostakse pikem distants, kuid mäe tõusunurk on väiksem, lühikesteks, kus joostakse lühem distants, kuid mäe tõusunurk muutub suuremaks ning keskmised mäkkejooksud, mis jäävad pikkade ja lühikeste vahele
ununema. Pilgutamine on vajalikselleks, et pisaravedelik niisutaks silma. Distants silmade ja ekraani vahel peab olema 50 kuni 70 cm. Parem oleks kui ekraan asuks silmadest kaugemal. Mida lähemal ekraan on, seda rohkem tema vaatamine koormab silmi. Soovitatakse, et tähed arvuti ekraanil oleksid 5 mm kõrgused. Pidevat tööd arvutiga ei tohiks päevas olla üle 3 tunni. Võimaluse korral tuleks teha lühikesi pause ja lõdvestus harjutusi. SILMALIHASTE TREENIMINE Enamus harjutusi on lihtsad, mida saab teha peaaegu igal ajal ja igal pool. Vali harjutuste juurest need, mis sulle sobivad. Harjutamise ajal võta prillid eest (juhul kui need üldse on). Kui silmad ja pea hakkavad valutama, siis tea, et oled üle pingutanud. Võta hoog maha ja luba endale puhkust. Antud harjutused suurendavad toitainete juurdepääsu silma ümbritsevatesse kudedesse ja treenivad välimisi silmalihaseid.
patsiendi lihasjõu poolt, ilma välise abi ja vastusurveta, teistest sõltumata. AAROM- Aktiivne assisteeritus liigesliikuvus, liigese liikumine ja kontroll suures või väiksemas osas on tehtud lihasjõu abil, mis on kombineeritud välisabiga. 17) Venitusharjutused füsioteraapias, meetodid, lihase kaitsereflekside ülesanne venitusel, reeglid venitusel Meetodid- Aktiivne venitus, passiivne venitus, staatiline venitus, dünaamiline venitus, pingutus-lõdvestus-venitus (PLV), PNF venitusmeetod, ballistiline venitus. Kaitsereflekside ülesanne- kaitsevad lihaseid ja liigeseid traumade eest. Reeglid venitusel- Enne venitust soojendus-ja lõdvestusharjutused. Venitusasend olgu mugav. Venita valupiirini. Keskendu korraga venitama üle ühe liigese kulgevaid liigutusi. Keskendu rütmilisele hingamisele ja venituse tundmisele lihases. Hoidu järskudest ja kiiretest liigutustest. Mittehaaratud lihased olgu lõdvad.
puhanuna. 2. Lähtekiirenduse harjutused on suunatud kiiruse kiireks tõstmiseks mingist standardsest asendist. Kõige tüüpilisem stardikiirenduse harjutus on jooks madallähtest, aga ka paigalt sooritatud hüpped – kolmik-, viisikhüpe ning lisaraskusega tehtavad plahvatuslikud hüppeharjutused. Sellised harjutused peavad olema suhteliselt lühiaegse kestusega (näiteks kiirjooksjatel 5–6 sek). Oluline on treeningu sooritamine taastunud seisundis, säiluma peab lõdvestus. Harjutused seisnevad kiiruse, sammupikkuse, sammusageduse varieerimises. See aitab kaasa pingutuse doseerimise oskusele, paremale lihastunnetusele ning “kiiruse barjääri” vältimisele. Põhineb kreatiinfosfaadi mehhanismil. 3. Maksimaalse kiiruse arendamise harjutused- intensiivsus on 95–100% maksimaalsest, lõikude pikkus kuni 80 m. Oluline on treeningu sooritamine taastunud seisundis. Ärritajate vaheldus seisneb kiiruse, sammupikkuse, sammusageduse varieerimises
EESTI VABARIIGI taasiseseisvumine. Eesti 20. sajandi II poolel 1985 a. kevadel valiti NLKP peasekretariks M. Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse majanduslikku ning sise ja välispoliitilisse kriisi. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatsov perestroika ehk senise sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise ja täiustamise. NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika muutumine liberaalsemaks andis võimaluse muutusteks ka NSVL liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis. Lõdvestus senini üsna karm tsensuur ja julgeolekuorganid sekkusid juba vähem inimeste eraellu ja tegevusse; järk järgult hakkas laienema sõnavabadus. 1980- ndate teist poolt Eestis on nimetatud ka uueks ärkamisajaks, kuna siis toiminud sündmused ja protsessid sarnanesid paljuski 19. sajandi teisel poolel toiminud eestlaste ärkamisajaga ( rahvustunde tõus; rahvuslike suurürituste pidamine, eestlaste võitlus oma pliitiliste õiguste suurendamise eest jne.)
probleemilahendust (tegutsemine olukorra muutmiseks või teistelt abi otsimine). Terviseprobleemide korral aga keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda. 2.1 Lihaste lõdvestumine 5 Et stressist vabaneda, tuleb lõdvestuda, teha harjutusi kehale ja ajule. Lõdvestus ja pingesolek on ühtesobimatud. Me teeme kas ühte või teist. Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine. Selleks on välja töötatud mitmeid harjutuste süsteeme, mille omandamine võtab aega. Aga on ka lihtsamaid lõõgastumise viise. Töökohal aitab näiteks hetkeks pingest vabaneda poosi vahetus või hetkeks pilgu mujale lülitamine (aknast välja või maalile) või korraks sügavalt sisse ja välja hingamine. Samuti tuttava lauluviisi ümisemine
ÜL-ded max füüs koormuse tagamine, keh võimete ja praktiliste liigutusoskuste arendamine ning uute õppimine. SISU.*üldarendavad harjutused *põhiliikumisi arendavad harjutused *suure inten liikumismängud *vahenditega harjutused *keh võimeid arendavad harjutused *lihtustatud variantidega sportmängud. Lõpetav osa (venitamine)- ül-viia laste organism rahulikku seisundisse maandada emotsionaalne pinge. Sisu *rahulikud mängud harjutused *hingamis-lõdvestus-rühiharjutused *lihtsad koordinatsiooni harjutused. Tunniplaneerimisel kõigepealt mõelda ja sõnastada eesmärk. Eesmärgid võivad sisalda )oskusi, keha võimekust, teadmised,isiklikud ja sots oskused) tunnikava-teema, rühm,laste arv, tunni eesmärgid, vajalikud vahendid. Üldoskuste ja valdkondade lõimimine õppe- ja kasvatustöö läbiviimise põhimõtted- 1.lapse indiv ja rengupotentsiaali arvetamine 2 lapse tervise hoidmine ja edendamine, liikumisvaj
Groosi mänguteooria aitas oluliselt kaasa mängu mõistmisele nii ühiskonna kui ka lapse arengu seisukohalt nähtuna, tema ideed on leidnud laialdast vastukaja kogu maailmas. Groos väitis, et peamine lapsepõlve põhjus ongi see, et mäng võiks aset leida: ,,võib-olla on terve noorsoo eksistents võimalik valdavalt mängu pärast". Seda seepärast, et mäng andis võimaluse harjutada ja arendada ellujäämiseks vajalikke oskusi. · Moritz Lazarus(1824-1903)- lõdvestus- ja puhkuseteooria üks olulisemaid esindajaid. Märgib, et pärast väsitavat tööd vajab inimene puhkust, kuid tõelist puhkust, kuid tõelist puhkust on võimalik saada ainult seesuguses tegevuses, mis aitab täielikult vabaneda tööst. Mäng täidabki edukalt seda kosutavat funktsiooni. Ta püüab mängu kui tegevust teistest tegevustest eristada. Mängu eesmärk on temas endas ning seetõttu pakub ta mängijale rõõmu ja lõbu
FÜÜSILISE TAASTUSRAVI VAHENDID 1. AKTIIVSED Kõik ravikehakultuuri vormid, mitmekesised füüsilised harjutused, sportliku ettevalmistuse üksikud elemendid (kõndimine, sörkjooks, kepikõnd, jalgrattasõit, harjutused trenazööridel); 2. PASSIIVSED massaaz, manuaalteraapia, füsioteraapia, saunateraapia, medikamendid, soola- ja külmakamber jne.; 3. PSÜHHOREGULEERIVAD meditatsioon, nõustamine, lihaste lõdvestus. SELG JA KAEL Selgroog on keha kandev organ, mille ülesanne on hoida inimest mitmesugustes asendites ja tasakaalus, ühendada selgroog, pea, õlgade ja tuharatega ning võimaldada vastavaid liigutusi amortiseerides pehmendada mehhaaniliste jõudude mõju. Selgroog koosneb 24 lülist, millest 7 on kaelalülid, 12 rinnalülid, lisaks veel ristluu ja õndraluu. Selgroolülisid hoiavad koos lihased, kõõlused ja ligamendid.
Groosi mänguteooria aitas oluliselt kaasa mängu mõistmisele nii ühiskonna kui ka lapse arengu seisukohalt nähtuna, tema ideed on leidnud laialdast vastukaja kogu maailmas. Groos väitis, et peamine lapsepõlve põhjus ongi see, et mäng võiks aset leida: „võib-olla on terve noorsoo eksistents võimalik valdavalt mängu pärast“. Seda seepärast, et mäng andis võimaluse harjutada ja arendada ellujäämiseks vajalikke oskusi. Moritz Lazarus(1824-1903)- lõdvestus- ja puhkuseteooria üks olulisemaid esindajaid. Märgib, et pärast väsitavat tööd vajab inimene puhkust, kuid tõelist puhkust, kuid tõelist puhkust on võimalik saada ainult seesuguses tegevuses, mis aitab täielikult vabaneda tööst. Mäng täidabki edukalt seda kosutavat funktsiooni. Ta püüab mängu kui tegevust teistest tegevustest eristada. Mängu eesmärk on temas endas ning seetõttu pakub ta mängijale rõõmu ja lõbu
1.3. Füüsilise taastusravi vahendid 1. AKTIIVSED Kõik ravikehakultuuri vormid, mitmekesised füüsilised harjutused, sportliku ettevalmistuse üksikud elemendid (kõndimine, sörkjooks, kepikõnd, jalgrattasõit, harjutused trenazööridel); 2. PASSIIVSED massaaz, manuaalteraapia, füsioteraapia, saunateraapia, medikamendid, soola- ja külmakamber jne.; 3. PSÜHHOREGULEERIVAD meditatsioon, nõustamine, lihaste lõdvestus. 1.4. Pedagoogilised taastumisvahendid Täisväärtuslik soojendus kõige olulisemad on kardiovaskulaarsed treeningud (~10-15min) ja venitused dünaamilised, staatilised, paarisvenitused. Ratsionaalse treeningu ülesehitus võimalikult väikse ajamahuga teha võimalikult intensiivne treening, et mõistus püsiks värske. Individualisatsioon tuleb läheneda vastavalt inimtüübile. Taastumisharjutused ei ole põhiharjutused, et teha võõraid harjutusi, et ei tekiks rutiini
suhelda alateadvusega vahetumalt (Streeter, Michael, lk 53, 2004)." Aeg, mis kulub inimese hüpnoosi alla saamiseks erinevate meetodite abil, võib varieeruda vähem kui minutist poole tunni või rohkemani. Neid, kes on selle protsessiga juba harjunud, on kergem transsi viia. (Luhaäär, Ingvar, 2008) Hüpnoosi(trans) staadiumid · Esimene staadium: Selle staadiumiga kaasneb tardumus ja algab lõdvestus. Hüpnotiseeritaval esmane katalepsia(väiksemad lihased(nt silmalaugude) muutuvad raskeks ja ta tunneb, et tal puudub jõud ja energia neid liigutada). · Teine staadium: Patsiendil võib esineda raskus- või hõljumistunne. Katalepsia kätes. · Kolmas staadium: Algab transi keskmine staadium. Sellega kaasnevad katalepsia jätkumine ja süvenemine(tavaliselt jalgadesse või koguni tervesse kehasse) ning maitse- ja lõhnaaistingu muutused
pikkuse optimaalne suurendamine; lihas on pinge all -Lihase optimaalne pikkus: ületab lihase rahuoleku pikkust (ca 120% rahuolukorra pikkusest). -Põhjenda: 1) Lihase optimaalne venitus suurendab järgnevat kontraktsiooni jõudu: sest ... 2) Lihase ülemäärase venituse korral (ca 175%) kaotab lihas kontraktsioonivõime: sest liiga tugeva väljavenituse korral aktiini ja müosiini kattumine oluliselt väheneb ja selle tulemusena järgnev kontraktsioon nõrgeneb. - Lõdvestus: Lihaskontraktsiooni vastand, kus lihase mehhaaniline töö lakkab ja energiakulu väheneb. Lõdvetus on lihastiku ja närvisüsteemi seisund, kus tahtele alluvad lihased on pingest võimalikult vabad. Lihaste kontraktsiooni ja lõdvestuse vaheldusest sõltub liigutuste dünaamilisus. Lõdvestumine on seotud kesknärvisüsteemi pidurdusprotsessidega. Lihaste lõõgastusseisundis saab kesknärvisüsteem (kn) minimaalselt signaale lihastest
teadustöö, töö laborites (kliinilised, veterinaarsed), jäätmete prügi töötlemine, kanalisatsiooni ja heitvete puhastusseadmed. Füsioloogilised ohutegurid Loetakse: - füüsilise töö raskust - sama tüüpi liigutuste kordumist - üleväsimusest põhjustavaid sundasendeid ja - liigutusi. Füüsiline töö võib olla nii staatiline kui ka dünaamiline. Dünaamiline Staatiline Lihase kokkutõmbele järgneb lõdvestus Lihase kokkutõmbele ei järgne täielikku lõdvestust Lihaspinge suureneb minimaalselt Lihaspinge pidev suurenemine Vere vajadus lihases on võrdne selle Lihaskoe varustatus hapnikurikka verega juurdevooluga halveneb Lihaskude on varustatud hapnikurikka Vere vajadus lihases on suurem kui verega juurdevool.
erutus vatsakeste lihastele. Südametsükkel Südame töös võib eristada kolme faasi: 1) Kodade kokkutõmme (süstol) kodade töö eelneb alati vatsakestele. Sellel etapil pumbatakse veri müokardi tööga vatsakestesse. Klapid tagavad vere liikumise õigesse suunda. 2) Vatsakeste kokkutõmme põhimõte sama, mis kodade süstolile. Veri pumbatakse nüüd aorti ja kopsutüvesse. 3) Kogu südame diastol südame lõdvestus, sel ajal täidavad veenid südame kojad verega. Annab aluse uuele tsüklile. Südame rütmihäired Südamele on iseloomulik kindel rütm süstolite vahel on ühesugused intervallid. Kõrvalekalle sellest normist on südame rütmihäire. See on haiguste grupp, mille tunnuseks on südame elektrilise aktiivsuse korrapäratus. II osa Teema olulisus südamehaigustega toimetulek Antud teema valisin isiklikust kokkupuutest. Olen põdenud ägedat müokardiiti, millele
liikuvus 20-25% väiksem kui tüdrukutel. Painduvus on parim päevasel ajal, hommikul ja õhtul on see tunduvalt väiksem. Painduvuse arendamine: · parim viis arendamiseks on kordusmeetod (igapäevane harjutuste kordamine kuni kaks korda päevas) · lihased ja kõõlused soojendusega venituseks ette valmistada · venitusharjutuste järjekord: käed, kere ja jalad · seeriate vahel lõdvestus- ja venitusharjutused · arendada nii passiivset kui ka aktiivset liikuvust · harjutuste ulatuse ja intensiivsuse järkjärguline suurendamine · painduvst saab säilitada treenides 3-4 korda nädalas · painduvusharjutusi seostada jõuharjutustega Osavus ehk koordinatsioon Koordinatsioon jaguneb üldiseks ja spetsiifiliseks. Üldine koordinatsioon on
õpetada, saad selle ka ise selgeks. Lõdvestuse ja mõtete eemalejuhtimise meetodi kasutamine Tavaliselt keskendutakse sellele, kui hästi sul mingi tegevus õnnestub. Ma pean iga inna eest hästi.... või muidu ei ole ma midagi väärt. Keskenduda tuleb aga tegevuse sisule- eemaldades end mõttest kuidas see sul välja tuleb. See tegevus võib sind haarata sedavõrd, et sa unustad muretsemise ära. Eemaldumismeetodid: meditatsioon, jooga, Edmund Jacobseni järk järguline lõdvestus, biotagasiside, lugemine, meelelahutus, spordivõistluste jälgimine- selleks sobib iga tegevus, mis sinu tähelepanu täiel määral endale tõmbab. Edmund Jacobseni järk järguline lõdvestus- keskenduda järgemööda kõigile oma keha lihastele, alustades varvastest ning lõpetades peaga. Herbert Bensoni lõdvestusharjutus- · Vali üks sõna või mõni tabav ütlus, millel on sinu jaoks tähendus. · Istu mugavalt, sule silmad ja lõdvesta lihased
siis millisesse ajavahemikku see jääb. Õppimise ajal tehke 5-10 minutiline vaheaeg. Väga hea on sellel ajal toas ringi jalutada, raadiot kuulata, aknast välja vaadata ehk teha neid tegevusi, mis aitavad mõtlemist mõneks minutiks õpitult ümber lülituda puhkusele. Soovitav on vabal ajal mitte mõtelda õppimisele vaid keskenduda muudele huvitavatele tegevustele. Eriti sobivad on tegevused, kus on võimalik liikuda, kuna sportides toimub automaatselt psüühiline lõdvestus. Lemmikhobidega tegelemine aitab alati stressi maandada ja tagab hea enesetunde. Kasulik on enda jaoks õppimisnivoo formuleerida s.t. leida oma tase õppimises. Kui omatakse oma õppimisvõimest illusoorset ettekujutlust, siis võidakse ennast pidevalt kehvalt tunda oma kesiste tulemuste pärast. Tekib tugev lõhe reaalse soorituse ja illusoorse ettekujutluse vahel ning see võib tugevat stressi põhjustada. Hea on oma õppimistulemusi võrrelda enda eelnevate õppimistulemustega, mitte
KOKKUVÕTE Aeroobika on viimaste aastatega hoogsalt arenenud ning kogu maailmas üks enamharrastavatest (spordi) aladest.Aeroobikatunni ülesandeks on pakkuda tervislikku, enesetunnet parandavat ja võimalikult paljudele osalejatele sobivat kehalise tegevust. Aeroobikatundide põhiülesehitus on sarnane. Tavaliselt algab tund soojendusega, sellele järgneb aeroobne osa ja lihastreening ning lõpeb lõdvestus- ja venitusharjutustega. Tavalise tunni pikkus on 45 60 minutit. Mina leian, et kui inimene tahab ennast vähegi vormis hoida ja oma kaalu jälgida, siis sobibki selleks kõige paremini aeroobika. Kuna aeroobikal on väga palju erinevaid stiile, siis leiab siit igaüks endale sobivama. 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1) http://www.google.ee/search?q=aeroobika%20stiilid&ie=UTF 2) http://images.google.ee/images
veetlevamaks ja enesekindlamaks. 1980 ndate aastate alguses jõudis aeroobika Euroopasse. Sellest ajast alates on aeroobika arenenud ja täiustunud, lisandunud on palju uusi suundi ja erinevaid stiile ning tänaseks päevaks on aeroobikast kujunenud üks enamharrastatavamaid tervisespordialasid kogu maailmas. Aeroobikatundide põhiülesehitus on sarnane. Tavaliselt algab tund soojendusega, sellele järgneb aeroobne osa ja lihastreening ning lõpeb lõdvestus- ja venitusharjutustega. Tavalise tunni pikkus on 45 60 minutit. Tundide eri nimetused vahelduvad lähtuvalt tunni eesmärgist, tunni sisust ja muusikastiilist. Kuna aeroobika on alguse saanud USA-st, siis enamasti esineb tundide nimetustes rahvusvaheliselt kasutusel olevaid inglisekeelseid termineid. Stiilid LOW IMPACT aeroobika madala koormusega aeroobikatund, mis põhineb erinevatel kõnni ja sammukombinatsioonidel. Ei kasutata jooksu ja hüplemisi
See on kõige konsentreeritum looduslik kanepitoode. Selle valmistamiseks pannakse taimeosad THC eraldamiseks lahustisse, mis filtreerimisel aurustub. Tulemuseks must või rohekaspruun siirupisarnane üsna ebameeldiva lõhnaga toode, mida tavaliselt segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse. Kanepiekstrakti THC-sisaldus on 10-60%. Kanepi tarvitamisega kaasnevad sümptomid... Positiivne · Parem tuju · Lõdvestus · Loov mõtlemine · Kõrgenenud tunnetus · Meeldivad kehaaistingud · Valu kadumine · Iiveldustunde vähenemine · Vähenenud stress 5 · Huumorimeel ,,saab tiivad" Neutraalne või negatiivne · Söögiisu tõus · Vaimutegevuse aeglus · Kehaline väsimus · Suukuivus · Võimetus mõtteid kontrollida
vajaliku aja pikkuse . Keskonna vahetamise töttu inimese aju aktiivsus väheneb. Kui töö on üksluine ega paku suuri erguteid , siis aktiivsus ei püsi eriti kõrgel , tuntakse igavust,unistust ning töötahte puudust. Töötajatele peaks vöimaldama pause iga 0.5 kuni 1.0 tunni järel.On tõestatud , et inimese aktiivsus ühekülgse töö puhul kestab 20-30 minutit. Lihased teevad tööd kahel viisil: 1)dünaamiline töö puhul järgneb lihaste kokkutõmbele lõdvestus ja tänu sellele ei toimu ka lihaspinge märkamisväärset suurenemist. 2) Staatilise töö Puhul ei järgne lihaste lõdvestust. Eesmärgiks peaks olema lihaste pideva pingutamise vältimine: 1)Töökoha õige paikutamine.2) Töökoha öige mõõdistamisega 3) Töövahendid öige disainiga 4)eesmärgipärase ruumi kasutusega.5)Istumise seismise ja kõndimise vahedusega Töökorraldus peab muutuma , kui töös esineb :1) Perioodilist või pidevat raskete esemete
lähteasendeid, andis igale tunnile oma näo, kuid tunni ülesehitus järgis kehakooli põhimõtet.Tund algas kõnni, kerge jooksu, hüplemisega. Järgnesid harjutused kätele, õlavööle, jalgadele, selja- ja kõhulihastele, puusavööle, liigestele ning lülisambale kolmes suunas: painutused ette ja taha, külgedele ning pöörded ümber püsttelje. Lõpuks tulid suuremad hüpped ning jooksud. Üheski tunnis ei saadud läbi ilma lõdvestus- ja hooharjutusteta kätele, jalgadele ja kerele. Lihaste pinge ja lõdvestuse tahtele allutatus on eelduseks oma keha valitsemisel, liigutuste joone tunnetamisel.Eriline osa on Idla kõnni- ning jooksukoolil, kuhu kuuluvad mitmesugused kõnni- ning jooksuvormid: rulluv kõnd, hiiliv kõnd, vetruv kõnd, pöiasirutsukõnd; pöiajooks, põlvetõste- ja sääretõstejooks, jooks pika ettehaarava sammuga, vabalt ettependelduva jalaga, väike ja suur väljendusjooks, jooks üksi, kahe- ja kolemkesi
kogemused.( 6 etapp on Intiimsus või isolatsioon-hiline noorukiiga. See etapp läbitakse edukalt eeldusel, et nooruk loob lähedase sideme teise inimesega. Kui ta seda luua ei suuda , võib tal areneda üksindus- ja isoleeritustunne. 17.Teadvuse seisundid( 4 näidet vaja ainult) Iseeneslikud seisundid: Ärkvel olek-eneseteadvus kõige suurem, tajutakse nii ennast kui keskkonda Uni/Unenäod-sisemiste jõuvarude taastaja Tahtlikult esilekutsutud teadvuse seisundid: Meditatsioon-lõdvestus seisund, mille saab ise esile kutsuda Sensoorne deprivatsioon- seisund, kus meeleelundite kaudu saadud välismaailmast info on vähenenud Hüpnoos- teadvuse seisund,mida iseloomustab tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikus sisendusele Uimastitest tingitud teadvuse seisundid: Kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, mis muudavad meeleolu, taju, käitumist 18.Teadvuse tunnusjooned: 1)võimaldab eristada mis on mina ja mittemina 2)sisaldab palju erinevaid teadmisi 3) allub suures osas tahtele 19
annaabi.ee 
