Ideaaliks oli aga haritus ja meeldivus. Kui hakata võrdlema barokki ja klassitsismi, siis tuleb välja, et mõlemas armastati komöödiaid ja tragöödiaid, kuid klassitsismi ajal tulid juurde ka eeposed ja aforismid. Barokis kasutati metafoorsust, vastandeid, maiset elutühisust, mittemõttelisust ja mängulisust. Keelekasutus oli barokis lihtne ja sisu oli detailide rohke. Klassitsismis olid aga tähtsad kord ja korrapärasus, otsekohesus, mõistus ning ratsionaalsus, aja-, koha- ja tegevusühtsus. Tegevus pidi toimuma ühes lossis, või äärmisel juhul ühes linnas, tegelaste rändamine ühest linnast teise, mis leidis aset Shakespeare'i draamades, oli klassitsistlikus tragöödias lubamatu. Ajaühtsus tähendas seda, et kogu tragöödia pidi mahtuma ööpäeva või veel parem- võtma sama palju aega kui näidend ise. Kõrvalliinide vältimine tegevuses pidi suurendama näidendi tõepärasust. Rangelt hoiti lahus traagiline ja koomiline ning kõrgklass ja alamklass.
Anteenas esitati alatase 6. sajandi lõpust enne meie aja arvamist igal aastal tragöödiaid, komöödiaid ja saatüridraamasid. Need olid arenenud algelistest kultusliku laadi Dionysose auks peetud ettekandeist. Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus,,). Loositud järjekorras etendati esimesel päeval 5 komöödiat ja järgmisel kolmel päeval 3 tertaloogiat, mis koosnesid igaüks kolmest tragöödiast ja ühest saatüridraamast. Näidendid valisid linna ametnikud. Nad andsid autori kätte näitlejad ja nimetasi jõuka linnakodaniku kes maksis etenduse eest. Lavastajaks oli näidendi autor ise
või halba (nt: kas uskuda jumalat või mitte). eksistentsiaalne vaatepunkt. Surmatantsu motiiv – surm maksab kätte maapealse ülekohtu eest. 8. Klassitsistlik tragöödia: tunnused, jooned, autorid. Autorid: Corneille, Jean Racine Tunnused: Kolme ühtsuse nõue ehk ajaühtsus – tegevus laval võtab sama kaua aega kui reaalselt vaataja jaoks kohaühtsus – tegevus toimub ühe ruumi piires tegevusühtsus – laval ei saa toimuda midagi muud, kui saab toimuda selles aegruumis. 9. Klassitsistlik komöödia: tunnused, jooned, autorid. Autor: Moliere Tunnused: Teos pidi tingimata ühendama meelelahutuslikku õpetlikuga Vabadused võisid olla märksa suuremad kui tragöödias. Võeti kasutusele tegelaste tüpiseerimine (inimene kehastas mingit kindlat karakterit) 10. 17. sajandi proosa: autorid, psühholoogilise romaani algus.
Peatekst (kõneldav tekst); kõrvaltekst (pealkiri, tegelaste nimestik, juhised jm REMARK), ekspositsioon (sissejuhatus situatsiooni). Mis on remark, mis on ekspositsioon, mis on selle funktsioonid? Remark on ääremärkus. Ekspositsioon on selgitus. Ekspositsioon juhatab sisse situatsiooni, informeerib eelloost, paneb käima tegevuse. Võrdle klassikalist draamat avatud draama vormiga. Range ülesehitus, terviklik, selge arenguskeem.Ajaühtsus, tegevusühtsus, kohaühtsus. Avatud draama vorm on vastupidine kõigele. Mida tähendavad näitemängu puhul kolm ühtsust? Ajaühtsus, kohaühtsus, tegevusühtsus. Mis on commedia dell arte? Improviseeritud teksti ning kindlate tegelastüüpidega ja maskidega rahvakomöödia. Milline on dramaatika zanrite liigitus? Tragöödia, komöödia, draama. Mille poolest erineb tragöödia komöödiast ja draama neist mõlemast? Ajaloolisus (tragöödias ajalugu-müüdid, komöödias väljamõeldised); moraalsed
Kreeka teater Kreeka teater · Kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest · Tähtis osa kuulus muusikale · Näitlejateks olid vaid mehed · Kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus · Kreeka teater on alus kogu maailma teatrile Teatrihoone · Oli lahtise taeva all · Koosnes kolmest osast: orkestra, skeene ja theatron Orkestra · Siin esinesid näitlejad ja koor · Väga hea akustikaga · Heli levis ringikujuliselt Skeene · Täitis dekoratsiooni ülesannet · Varjas lavaefektide loomiseks vajalikke seadeldisi · Dekoratsioonid maaliti kangale ja riputati skeene külge · Seal mängisid
· kõik toimuv on kausaalses seoses; · suletus; · finaalsus. Gustav Freytag ("Draamatehnika" 1863) kirjeldas draama tegevuse arengut järgmise skeemiga: Klassitsismi draamakontseptsiooniga ei sobi kokku Shakespeare'i looming, Ibseni ja Brechti eepiline draama, absurdidraama, mitte-euroopa näitekirjandusliku traditsiooni jm. Avatud vorm dramaatikas · koha ja ajaühtsusest ei peeta kinni · stseenid vahelduvad kiiresti ja hüppeliselt · tegevusühtsus ei kehti, stseenid ei ole omavahel põhjuslikus seoses, vaid lihtsalt mingil moel ritta pandud, stseenid on suhteliselt iseseisvad · lõpp ja algus ei ole selged · puuduvad ühetähenduslikult polaarsed jõud Avatud vormi on eelistatud 20. sajandi esteetikas, nt ekspressionistlikus teatris, absurditeatris, aga ka postmodernstes eri kunstiliikide piire katsuvais happening'ides ja performance'ites
Cogito, ergo sum. (Mõtlen, järelikult olen olemas). Inimese mõtlemine seatakse kõige aluseks. Klassitsim põhineb ratsionalismil. Tõeallikaks mõistus. Suurima täiuse saavutas klassitsim 17.saj. Prantsusmaal ühtse monarhiaga, vormidistsipliin. 1635. asutati prantsuse akadeemia. Klassitsistliku kirjanduse põhimõtted sõnastas Nicolas Boileau, 1674 ,,Luulekunst" värsstraktaat. Pani kirja kolme ühtsuse reegli (aja-, koha- ja tegevusühtsus). Kunstikõlbeline eesmärk oli oluline, kuid pahatihti võis see viia kuiva moraliseerimiseni. Oluliseks said riigiga seotud teemad. Kõige kõrgemale jõudis klassitsim draamakirjanduses. Klassitsimi aluse panijad on Picrre Corneille (1606-1684) ja Jean Racino (1639-1699). Corneille ,,Sid", Racine ,,Phaidra" kuulsaimad teosed. Francis Bacon - emperismi, eksperemendil leitava, rajaja. Kartesianism omane kahtlemine. Tõene ainult see mida saab matemaatiliselt põhjendada
taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. said esitada etenduses ka mitut rolli. Kreeka teatris kehtis Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus")Kreeka Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika teater on alus kogu Maailma teatrile. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. *Sophokles - kreeka (näite)kirjanik. Ateena demokraatia
kannatus, millest lõpuks sünnib vaataja katarsise, hirmu ja kaastunde läbi" (Mis on mis kirjanduses) Kolm ühtsust · ajaühtsus tegevustik olgu surutud kokku maks 24 tunnile; · kohaühtsus välditagu tegevuskoha vaheldumist (Kohaühtsust Aristoteles ei maini, seda tegi esimesena itaallane Castervetro 1576 oma Aristotelese kommentaaris) · tegevustiku ühtsus. Avatud vorm dramaatikas · koha ja ajaühtsusest ei peeta kinni · stseenid vahelduvad kiiresti ja hüppeliselt · tegevusühtsus ei kehti, stseenid ei ole omavahel põhjuslikus seoses, vaid lihtsalt mingil moel ritta pandud, stseenid on suhteliselt iseseisvad · lõpp ja algus ei ole selged · puuduvad ühetähenduslikult polaarsed jõud Avatud vormi on eelistatud 20. sajandi esteetikas, nt ekspressionistlikus teatris, absurditeatris, aga ka postmodernstes eri kunstiliikide piire katsuvais happening'ides ja performance'ites. KOMÖÖDIA (praegused) alazanrid: farss e jant; vodevill; kõrgkomöödia; intriigi-,
näitemängu e. komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat. Nende kõigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja. Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna. Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. 4 3. Eepose mõiste ja olulised autorid, teosed Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast
theatron (pealtvaatajate pinkide osa). Teatris esinesid ainult mehed, kes etendasid aga ka naiste osi. Näitlejaks võis olla vaid vaba kreeklane. Esinemise ajal vahetasid näitlejad maske, mis võimaldas esineda erinevates rollides. Et näitlejad oleks paremini nähtavad, kandsin nad koturne ehk erilisi paksu tallaga lavajalatseid. Kreeka teatris oli tähtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Ajaühtsus tähendab, et tegevustik on kokku surutud max 24 tunnile, kohaühtsus seda, et välditakse tegevuskoha vaheldumiss ja tegevusühtsus, et tegevus keskendub ühele tegevusliinile, kõik toimuv on seoses ja on olemas kindel suletud lõpp. Ateenas oli teatrikunsti õitsenguks 5. sajand eKr, eriti Periklese aeg. Sel ajal tegutsesid ka kuulsad tragöödiakirjandikud Aischylos, kes tõi lavale esimesena teise näitleja ning Sophokles, kes tõi lavale kolmanda näitleja. 4
aforismid tunnused 1. Metafoorsus, allegooria, 1. Kord ja korrapärasus sümbolid 2. Otsekohesus 2. Vastandid, kontrastid 3. Mõistus, ratsionaalsus 3. Maise elu tühisus 4. Aja-, koha-, ja 4. Mitmemõttelisus,mängulisus tegevusühtsus 5. Lihtne keelekasutus 5. Hoida lahus koomiline ja 6. Sünge, detailide rohke traagiline 6. Minimalistlik Autorid Pedro Calderon Nicolas Boilean ,,Luulekunst" Teosed ,,Elu on unenägu" Moliere ,,Don Juan"
aristotellik näidend "range ülesehitusega, terviklik ja selge arenguskeemiga sõlmitusest konklusiooni ehk lõpplahenduseni. Aristotelese järgi: näidendil olgu algus, keskkoht ja lõpp, sobivad karakterid, pööre õnnelt õnnetusele või vastupidi, äratundmine ehk teadasaamine ja kannatus, millest lõpuks sünnib vaataja katarsise, hirmu ja kaastunde läbi" Avatud vorm dramaatikas · koha ja ajaühtsusest ei peeta kinni · stseenid vahelduvad kiiresti ja hüppeliselt · tegevusühtsus ei kehti, stseenid ei ole omavahel põhjuslikus seoses, vaid lihtsalt mingil moel ritta pandud, stseenid on suhteliselt iseseisvad · lõpp ja algus ei ole selged · puuduvad ühetähenduslikult polaarsed jõud Analüüsige viimati teatris vaadatud näidendit. Milline oli selle vorm? Mida tähendavad näitemängu puhul kolm ühtsust? · ajaühtsus tegevustik olgu surutud kokku maks 24 tunnile; · kohaühtsus välditagu tegevuskoha vaheldumist (Kohaühtsust Aristoteles ei maini,
Renessanss · Olulisemad autorid: Dante Alighieri, Francesco Petrarca, Giovanni Poccacio, Hoffmann, Merimee, Maupassant, Poe, Tsehhov, Tuglas Klassitsism · Tekkeaega: 17. Saj. Peasuund Prantsusmaal. Autorid: Moliere, Corneille (,,Cid"), Jean Racine (,,Britannicus" ja ,,Phaidra"), Voltaire. · Kolme ühtsuse printsiip: 1) ajaühtsus tegevus laval võtab sama kaua aega, kui reaalselt vaataja jaoks. 2) kohaühtsus tegevus toimub ühe ruumi piires. 3) tegevusühtsus laval ei saa toimuda midagi muud, kui saab toimuda selles aegruumis. Puudub palju tegevusliine. Valgusajastu · Valgustusfilosoofid: Voltaire; Rousseau; Diderot. · Inglismaa esindajad: J. Swift ,,Gulliveri reisid", Defir ,,Robison Crusoe elu ja kummalised seiklused". · Saksa valgustusautorid: Schiller ,,Wilhelm Tell", Goethe
(oli taustaks). Näitlejad vaid mehed, erirollide jaoks erinevad maskid. Eriefektiks kasutati kraanataolist seadeldist. Rahastajad rikkad valitud kodanikud. Kõik ettekandmisele pääsenud tööd pälvisid auhinna. Komöödiates igapäevane poliitiline elu, tragöödiad põhinesid aga tuntud mütoloogilistel süzeedel. Näitekirjanikud tuttavates tragöödiates toovad välja moraalse iva enamasti. Kreeka teatris tähtis 3 ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Sellest kasvanus välja kogu maailma teater. Tragöödia Sophokles, Aischylos. 534 eKr teatri sünd, mil poeet Thespise tragöödia ettekandmine. Näiteljaks tema ise. Skeene ja Theatron. Aischylos toob koori kõrvale 2 näitlejat. 5) Rooma kirjanduse arengujärgud Rooma kirjandus algusest peale kirjanduslik, kuna lähtus kreeka eeskujudest. Kirjandus jaotatakse etappidesse vastavalt kirjandusliku ladina keele arenguga.
tekstis. • kontsentratsiooni printsiip: ajamaht on piiratud, vahetult esitatavad sündmused tuleb hoolega välja valida. Kollisioon – konflikti eelaste, huvide ja ideede esiletulek Konflikt – vastandlike tegelaste võitlus Intriig – sündmustiku areng põhineb vastandlike tegelaste tegevusel Tegevus – situatsiooni muutumine Kompositsioonitüübid: Suletud vorm – nö ideaalne näidend. See on endassesuletud lugu, korrapärane ülesehitus, aja- koha- ja tegevusühtsus, kõrvalliinid allutatud põhitegevusele Selgelt eristatavad: Ekspositsioon – tutvustus Dispositsioon(sõlmitus) – luuakse konflikt ja pinged Kulminatsioon – haripunkt Konklusioon – lahendus Avatud vorm – klassikalisi reegleid rikkuv draamatekst (Episooddraama, seisundidraama, stationedrama) Mati Unt „Good bye baby“ TRAGÖÖDIA: Kangelane on eriline või eetiline inimene. Traagiline situatsioon, mis tekitab kangelasele kannatusi. Õnnetu lõpp. Värsskõne, kindel struktuur.
Tõmmati selge piir n-ö kõrge ja madala vahele kunstis. Nt tragöödiat ja oodi peeti ,,kõrgeks" zanriks ja nendes ei tohtinud olla midagi labast ega madalat. Tundeid ja kirge peeti inimese mõistusest madalamaks. Nii saigi klassitsismiku tragöödia peamiseks konfliktiks võitlus mõistuse ja tunnete vahel. Ka ,,madalamas" komöödias hinnati õpetlikkust, st moraalset üldistust. Näitekirjanduses oli rangeks normiks nn kolme ühtsuse põhimõte- aja-, koha- ja tegevusühtsus, mis nägi ette, et näidend peab kujutama ühes kohas, ühel päeval toimunud ühtset tegevust. Kui barokk ühendas vastandid, siis klassitsism lahutas need. Klassitsistid ei kujutanud enam inimkaraktereid keerulise tervikuna, vaid vaatlesid üksikuid iseloomujooni. Sellest tulenevalt olid tegelased ühekülgsed ja skemaatilised. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Prantsuse klassitsismi põhimõtted ja saavutused võttis kokku luuletaja ja kriitik
aktiivselt taotleb mingit väärtust. Konfiguratsiooni (kujukond) - tegelashulk, kes ühel kindlal hetkel korraga laval viibib. Kui keegi tegelastest lahkub või juurde tuleb, muutub kujukond. Konfiguratsiooni iseloomustab: tegelaste arv, ja aeg, mille vältel laval viibivate tegelaste koosseis püsib muutumatuna, - etteaste kestus; domineerivad tegelased, alternatiivsed tegelased, paaristegelased. Varjatud tegevus - sündmused, millest jutustatakse, toimuvad vahetu lavategevusega samal ajal Tegevusühtsus - lugu peab olema terviklik, tervik on see, millel on algus, keskkoht ja lõpp. Tegevusühtses näidendis on kõik episoodid omavahel seotud ja möödapääsmatult vajalikud. Lokaalsed konfliktid - harmooniliselt korrastatud maailmapilt, kus reegleid rikkuvad juhused ei suuda lõppkokkuvõttes kõigutada maailmakorra põhialuseid. Korra tagab mingi kõrgem, üleisikuline jõud. Lokaalsed konfliktid tekivad, teravnevad ja leiavad lahenduse näidendis kujutatud sündmuste raamides.
liigendatus (Tartu Ülikooli peahoone). Klassitsistlikus muusikas rahvuslik eripära tagaplaanil, püüeldakse vormi, täpsuse ja tasakaalustatuse poole. Erinevaid zanre hoitakse rangelt lahus. Traagiline ja koomiline ei tohi kunagi seguneda. Klassitsistlikus draamas kolme ühtsuse nõue (aja, koha ja tegevuse ühtsus) · Ajaühtsus tegevus toimub suhteliselt lühikese aja jooksul · Kohaühtsus väga vähe tegevusliine · Tegevusühtsus vähe tegevusliine Kõige enam levib klassitsism prantsuse kirjanduses. Sealt on tuntud Corneille ja Racine. Komöödias Moliere, saksa kirjanduses veidi hiljem, kui Prantsusmaal, seguneb valgustusega. Eestis Kristjan-Jaak Peterson pani aluse luulele Klassitsismi sugemed ka Fehlmani loomingus. Moliere Pariisist, käsitöölase poeg, keskklass, keskendub kirjandusele, asutab oma teatri nimega Kuulus teater, mis mõne aja pärast läheb pankrotti ja Moliere satub võlavanglasse.
komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat. Nende kõigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja. Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna. Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. Millega on läinud ajalukku järgmised isikud?: * Perikles - Ateena riigimees, teostas aastast 460 e. Kr.tähtsaid demokraatilisi reforme. Sõlmis rahu Pärsiaga 449 e.Kr. ja Spartaga 445 e.Kr. Peale seda valiti strateegiks. Arendas suurejoonelist ehitustegevust ja viis õitsele Ateena vaimuelu.
e. komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat. Nende kõigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja. Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna. Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. Epidaurose antiikteater. Vana-Kreeka kunst: skulptuur ja maalikunst Eriliselt suurt õitsengut ja muutusi sai hellenistlikul ajastul nautida skulptuur. Senised klassikalise ajajärgu jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" idealiseeritud kodanike üldistatud kujud
julmuste ja õuduste kujutamisel *stiil sageli iseäratsev,raskepärane ja ülepingutatud *oma fantaasia *äärmuslike asjade teostamine KLASSITSISM *au sees mõistus,mõistuspärane *tragöödia pidi puhastama ja õilistama, ei tohtinud olla labane *draamas kõigutamatuks normiks nn 3 ühtsuse põhimõte(ajaühtsus-1ööpäev,õige kronoloogiline järjekord, kohaühtsus-1 koht kus tegevus toimub ja tegevusühtsus-1 oluline süzeeliin) *luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi *N.Boileau' ,,Luulekunstis" on kokku võetud põhimõtted: 1)rangelt hoida lahus kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist 2)viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku *võitles poliitilise ja kultuurse individualismi vastu,püüdes maksma panna ühtsed, riigi huvidele vastavad põhimõtted *normeerimine
komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat. Nende kõigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja. Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna. Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. VANA-KREEKA FILOSOOFIA ja TEADUS Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis
Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Pidustusele valiti välja kuus etendust, kolm lõbusat näitemängu e. komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat. Nende kõigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja. Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. Luule- Esitati flöödi või kelpilli saatel. Enamik lüürilisi poeete pärines aristokraatide hulgast. Nende looming keskendus eeskätt isiklikele tunnetele, mõtetele ja tõekspidamistele. Eepos- Nii aristokraatia kui ka lihtrahvas hindasid kõrgelt muistsetest aegadest jutustavaid lugulaule ehk eeposeid ja neid loovaid rhapsoode. Neid kanti ette nii aristokraatide kodades kui ka
komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat. Nende kõigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja. Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna. Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. 9. Vana-Kreeka teatri põhiplaan Vana-Kreeka teatri põhiplaan (Epidauros , 3. saj. eKr.) Skeene lavaehitis, kus asusid rõivistu ja rekvisiitide ruum; proskenion - esinemiskoht. 10.
Heitis oma luules ette saamahimu, äärmuslikke seisukohti, ühiste huvide eiramist. Tema poliitiline tegevus kui kuldne kesktee riigi huvides. Pindaros koorilüürik. Spordivõistluste võitjate auks loodud poeemid. Silmapaistvaim Kreeka lüürik. Võit kui inimlik täius. Teater: Draamakunst sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest. Dionüüsiatega näidati riigi jõukust ja vägevust. Tragöödiad tõsised, ülevad. Müüdisüzeede õpetlikud tõlgendused. Aja-, koha- ja tegevusühtsus. Aischylos kuulus traagik. ,,Oresteia" Sophokles teine Ateena suurkuju ,,Kuningas Oidipus" Komöödiad lõbusa sisuga. Aines poliitikaelust. Näitlejatel riigimeeste maskid. Robustne nali. Naerdi ka jumalaid. Filosoofia ja teadus: Filosoofia Teke 8.-6. saj eKr. Maailma korraldust puudutavate probeelmide üle juurdlemine. Thales 6.saj eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane. Mitmekesisuse ühtne alus on vesi. Oskas päikesevarjutusi ennustada. Kreeka filosoofia ja teaduse alusepanija
Funktsioonid: 1) juhatada sisse praegusse olukorda 2) tegevus käima lükata 3) anda infot eelloo kohta. 43.Võrrelge klassikalise vormiga draamat avatud vormiga draamaga. Klassikalise vormi puhul on olulised range ülesehitus algusest lõpuni, aja-, koha- ja tegevustiku ühtsus (üks tegevusliin, kausaalne seos, suletus). Avatud vormi puhul ei peeta koha- ja ajaühtsusest kinni, stseenid vahelduvad kiiresti ja hüppeliselt, tegevusühtsus ei kehti, lõpp ja algus pole selged. 44.Mida tähendavad näitemängu puhul kolm ühtsust? · ajaühtsus - tegevustik olgu surutud kokku maks 24 tunnile · kohaühtsus - välditagu tegevuskoha vaheldumist (Kohaühtsust Aristoteles ei maini, seda tegi esimesena itaallane Castervetro 1576 oma Aristotelese kommentaaris) · tegevustiku ühtsus (keskendub ühele tegevusliinile) 45.Mis on commedia dell´arte? Improviseeritud teksti ning kindlate tegelastüüpide ja maskidega rahvakomöödia
10.Milline on suletud, milline avatud vormiga draama? Suletud vorm on klassikaline näidenditüüp, mille ideaalmudeliks on klassitsistlik tragöödia või nn hästi-tehtud-näidend, millega tähistati osavalt püstitatud intriigi ja loogiliselt areneva tegevusega draamateost. Suletud vormi iseloomustavad endassesuletud lugu (lugu algab sündmuste algustest ja lõpeb intriigi lahenedes); korrapärane ülesehitus (sissejuhatud, konflikt, lahendus); aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelate või -teema avamise teenistuses); funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud); sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges. Avatud vorm vastandub suletud vormile, rikkudes viimase peamisi reegleid. Avatud vormiga on seisundidraamad, kus tegevus on minimaalne ning mingi lahenduseni ei jõuta (Becketti ,,Godot'd oodates")
e. komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat. Nende kõigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja. Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna. Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. ( Miksike 2006) Umbes aastal 501-500 suurte dionüüsiate jaoks määratud kord nägi tragöödiavõistlusel ette kolm autorit, kelledest igaüks esitas kolm tragöödiat ja saatüridraama (tetraloogia). Komöödiavõistlustel nõuti igalt kirjanikult ainult ühte näidendit. Kirjanik koostas mitte ainult teksti, vaid ka draama
10.Milline on suletud, milline avatud vormiga draama? Suletud vorm on klassikaline näidenditüüp, mille ideaalmudeliks on klassitsistlik tragöödia või nn hästi-tehtud-näidend, millega tähistati osavalt püstitatud intriigi ja loogiliselt areneva tegevusega draamateost. Suletud vormi iseloomustavad endassesuletud lugu (lugu algab sündmuste algustest ja lõpeb intriigi lahenedes); korrapärane ülesehitus (sissejuhatud, konflikt, lahendus); aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelate või -teema avamise teenistuses); funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud); sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges. Avatud vorm vastandub suletud vormile, rikkudes viimase peamisi reegleid. Avatud vormiga on seisundidraamad, kus tegevus on minimaalne ning mingi lahenduseni ei jõuta (Becketti ,,Godot'd oodates")
Môiste päritolu loe lk 97 vana ôpik parima valik antiigist klassitsismi tunnusjooned 1.taotleti môistuspärasust, selgust, korrapärasust, tauniti labasust 2.toetuti antiigi esteetikale, eeskujuks rangus 3.eristati kôrget (tragöödia) ja madalat (komöödia) stiili 8 4.püüti kôlbeliselt môjutada ja ôpetada 5.riimilise luule nôue 6.taaselustati aforism ja valm 7.näidendis aja-, koha-, tegevusühtsus 8.näidend värssides, tegelased suurtsugu päritolu, mängiti lossides Aluseks Descartes'i filosoofia: "môtlen, järelikult olen" Esindajad: prantsuse Nocolas Boileau "Luulekunst" Jean de la Fontaine valm Francois de la Rochefoucauld maksiim Moliere komöödia saksa Martin Opitz poeetikareeglid La Fontaine lk. 172 uus ôpik eeskujuks antiigist Aisopos ja Phaedrus maailmakirjandusse kuuluvad tema 12 raamatut "Valme", millega ta on tugevasti
Õigused iseenesest ei taga, vaid pigem suurendavad tõenäosust, et korraldusi ja juhiseid täidetakse. Need toimivad siis, kui on heaks kiidetud. Ettevõttes on väga oluline, et oleks autoriteedi olemasolu. Seda tuleb silmas pidada juhtide värbamisel ja ametikohale paigutamisele. Kui juhil ei ole autoriteeti, võidakse tema korraldusi ja juhiseid täita poolikult või mitte üldse. Üpris tavaline on, et selle tagajärjel kerkib esile mitteametlik juht ja kannatab tegevusühtsus. Kui mõne nimese karistaatilisusest või seisundist tulenevad mitteametlikud õigused ilmnevad organisatsioonis pikema aja vältel, võivad neist kujuneda tavaõigused. Aja möödudes arenevad tavaõigused astmeni,kus neil põhinevaid korraldusi, juhiseid, ülesandeid ja nõudmisi viiakse täide küsimusi esitamata. Otstarbekaks osutunud tavaõigused võidakse ettevõttes või asutuses muuta ametlikeks, st seaduslikeks ehk legaalseiks õigusteks
sajand. Paneb aluse tänapäeva teatrile. Kujuneb välja žanr commedia del arte – rahvalik komöödia, - kus segunevad sõnad, muusika ja tants. Tekivad kindlad tegelastüübid, mis jagunevad kolme gruppi: 1) kaks armastajapaari, 2) koomilised vanamehed ja 3) teenijaskond. Olulisemad esindajad on Shakespeare ja Lope de Vega. V. Klassitsistlik teater – 17. sajand. Alguse sai Prantsusmaalt, eeskujuks oli antiikteater. Omane on rangus ja lihtsus, kehtib kolme ühtsuse nõue: aja-, koha- ja tegevusühtsus – tegevus toimub lühikese aja jooksul, vähe tegevuskohti ja vähe tegevusliine. Olulisemad esindajad olid Moliere, Racine ja Corneille. VI. Kodanlik draama – 18. sajand. Saab alguse Saksamaalt. Püüab kajastada oma kaasaegseid probleeme või ajaloosündmusi. Põhitähelepanu pööratakse tegevusele. Olulisemad esindajad Goethe, Schiller ja Lessing. VII. Realistlik psühholoogiline olustikudraama – 19. sajandi lõpp - 20. sajandi algus. Püütakse edasi anda inimese mõttemaailma
Konfiguratsioonianalüüs tegelased, kes on ühes etteastes korraga laval, muutumine toimub tegelaste lahkumisel või juurde tulemisel. Analüüsimisel peaks selguma domineerivad tegelased, alternatiivsed tegelased, kes näidendi vältel kokku ei saa, paaristegelased, kes käivad alati koos. Suletud vorm Endassesuletud lugu algab sündmuste alguses ja lõpeb intriigi lahenemisega Korrapärane ülesehitus sissejuhatus, konflikt, lahendus Aja-, koha- ja tegevusühtsus sündmuste ahel ühes kohas piiratud aja jooksul Kõrvaltegelased on allutatud peategelase- või teema avanemisele Funktsionaalsus üleliigne on kõrvaldatud Sündmus areneb tõusvas-kahanevas pinges Sissejuhatus tutvustatakse enne toimunud sündmusi, tegelasi, taustsüsteemi. Klassikalises draamas esitatakse monoloogina või dialoogina usaldusisikute vahel. Analüütilises draamas on tegevust käima lükanud sündmused toimunud
Tegelastevaheline konflikt väljendub süzeeliste kokkupõrgete reas. (Konfliktitüübid: tegelastevaheline konflikt, sisekonflikt, lokaalne konflikt, püsikonflikt). Intriig on sündmustiku areng, mis põhineb vastandlike tegelaste tegevusel. Tegevus on situatsiooni muutumine. 26. Mis on draama suletud vorm, mis avatud vorm? Suletud vorm: · endassesuletud lugu · korrapärane ülesehitus (sissejuhatus, konflikt, lahendus) · aja-, koha- ja tegevusühtsus · kõrvalliinid allutatud põhitegevusele · funktsionaalsus · sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges Avatud vorm: · vastandub suletud vormile, rikub dramaturgia kompositsiooni reegleid · Oluline kompositsiooniprintsiip on montaaz · Episooddraama · Seisundidraama · Stationendrama 27. Mida tähendab draama episeerumine? Seotud Bertolt Brechtiga DRAMAATILINE EEPILINE
Stseeni piiri märgib tegevusaja, -koha või tegelaskonna muutumine. ETTEASTE piiri märgib tegelaskonna muutumine. Ühe etteaste piires on sama tegelaskond ning tegevusaeg ja koht. Etteaste võib kattuda pildi ehk stseeniga. SULETUD VORM on klassikaline näidenditüüp, mida iseloomustavad · endassesuletud lugu (lugu algab sündmuse algusest ja lõpeb intriigi lahenedes); · korrapärane ülesehitus (sissejuhatus, konflikt, lahendus); · aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); · kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelas(t)e või teema avamise teenistuses); · funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud) SISSEJUHATUSES ehk ekspositsioonis räägitakse enne lavaloo algust toimunud sündmustest, tutvustatakse tegelasi ja taustsüsteemi. Klassikalises draamas esitatakse
· Tegelastevaheline konflikt kuidas eri tasandi konflikte arendatakse tegelastevaheliste konfliktide kaudu · Sisekonflikt konflikt iseendaga · Kunstiteose ja lugeja/vaataja ootuste vaheline konflikt (nt ,,Romeo ja Julia" Tegevuse tüübid: · Väline tegevus · Sisetegevus kerkib esile realistlikus draamas. Kompositsioonitüübid: · Suletud vorm klassikaline dramaturgia, ideaalne näidend. Korrapärane ülesehitus (sissejuhatus > konflikt > lahendus). Aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kõrvalliinid allutatud põhiliinile. Funktsionaalne. Püramiidiskeem vastab Freytagi püramidskeemile. Pinge areneb tõusvalt ja või kahanevalt. Selgelt saab eristada - ekspositsiooni ehk tutvustust (tegelased, eelnevad sündmused, võib olla monoloogina) - dispositsiooni ehk sõlmitust - kulminatsiooni, kui kõik tegevusliinid on koos haripunktid, kus selgub, kuidas konflikt edasi hargnema peaks - konklusiooni ehk lahendust (võib esineda Deus ex machina kujul).
Terve kirjandusmassiiv, mis käsitles tragöödia käsitlust. Kolme ühtsuse reegel: aja ühtsus näidendi tegevus peab olema mahutatud konkreetse ajalõigu sisse, soovitatavalt lühikesse, näiteks päikese tõusust päikese loojanguni, ajaühtsus pidi tähistama seda, et ideaalis pidi näidendi esitamine mahutatama ühe ööpäeva sisse, Trecimo ,,Poeetika" ajaühtsusest; kohaühtsus näidend peaks toimuma ühes kohas, olid üsna ühtsed, olid kohaühtsed; tegevusühtsus tegevuse üles ehitamisel peab autor jälgima ühte liini, ei tohi tegevust liiga laiali ajada, tegevus peab voolama ühes kanalis, tegevus peab jälgima ühtsust, vastandus sellele on nt Shakespeare (Kuningas Leare). Iga autor hakkas panema sellesse oma mõtet ja nõudmisi. Etenduse enda tegevus pidi mahtuma samasse aega kui reaalsuses. Igaüks rääkis erinevalt. Sama nõue esitati ka zanripuhtusele komöödia hoida lahus tragöödiast, vormipuhtus. Puhta vormi taotlemine
Saab tõukesk vormidele mida hakati kasutama erinesid antiigist ja veel enam hiliskeskajast. Ajas rööbiti kaks täiesti erinevat teatritraditsiooni niisiis. (?) Hisp ja Inglise teater sarnased ka väliselt. ,,Komoodiate tegemise uus kunst" 1609 De Vega teatriteoreetiline teos Hispaanias, sellist teooriat Inglismaal aga ei olnud. Siiski olid jooned samad, neist lihtsalt ei räägitud. Vega soovitas loobuda kolme ühtsuse põhimõttest, jäi aga tegevusühtsus. Mõningane erinevus Shakespeare'i ja de Vega vahel Vega arvas, et ei pea vältima koomilise ja traagilise segunemist, Shakespeare'il kindlalt eraldi. Inglise draamas blankvärss ilma riimita korrapärane värss. Hispaanias ei leitud sellist ühtset vormi, mida kõigis näidendites kasutada, võeti kasutusele 8 erinevat värsivormi. See on takistus, miks Hisp rikkalik rahvuslik draama ole levinud üle riigipiiride. Inglise oma on lihtsam tõlkida.
Vastuolulisus- renessansliku lihtsuse ja harmoonia kõrval kontrastsed vormid, tundepaistus ja teatraalsed efektid. Elujaatavale hoiakule vastanduvad maailmaeitus ja religioosne eraldatus. Carpe diem vs Memento mori (mäleta surma). Zanriliselt jaotati teosed kõrgeteks (tragöödia, ood) ja madalateks (komöödia). Eeskujuks peeti antiiki oma lihtsuse, selguse ja reeglipärase vormitäitmisega. Kehtis nn kolme ühtsuse nõue: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Suurimaks esindajaks sai Prantsuse kirjanik Moliere. Eesti kirjanikest on klassitsismi mõjutustega K.J.Peterson, Kreutzwald. Klassitsism levis ka arhitektuuris (sambad, kuplid). 18.saj Valgustus õitsele puhkesid nii teadus kui kultuur. Mõistuse ülistus, vastuhakk senistele autoriteetidele, usk progressi ja ilmalikku mõttejõusse. Kutsuti üles pöörduma tagasi looduse juurde, sest loodus on loomult hea. Mitte enam tekstide tõlgendus, vaid mõistmine.
moralitee e. karnevalijant (lustlik, kuid õpetus sees) Renessansi teater (16 saj) Sellest kasvab välja kaasaegne teater Commedia dell``arte (karnevalipidustus, millest on välja kasvanud rahvakomöödia) Selles on alati 2 armastajapaari ( esipaar ja subretipaar kõrvalrollides). Alati veel ka koomiline vanamees ( nt. Pantalone, sakslastel Hanswürst) Parim esindaja Lope de Vega, Shakespeare Klassitsistlik draama: ( 17 saj) Eeskuju antiigist, väga range ülesehitusega ( aja- koha-tegevusühtsus, s.t. vähe liine, kohti ja lühike aeg) Moliere, Corneille ( Kornei), Racine Kodanlik draama: ( 18 saj) 2 põhiteemat: ajalugu, armastus (Goethe ja Schiller) Realistlik draama: psühholoogiline olustiku draama ( 19 saj lõpp - ...) Tsehhov, Ibsen, Strinberg Sotsialistlik draama: Tekib peale oktoobrirevolutsiooni liiduvabariikides ja teistes sots. maades. Eriti iseloomulik Gorki "Põhjas". Veel Majakovski "Lutikas" ja "Saun".
juhtimisstiil. Mida väiksem on juhtimisulatus, seda rohkem on organisatsioonil kindla suuruse korral juhtimistasandeid, ja vastupidi. Teisiti öeldes, väike juhtimisulatus põhjustab paljude astmetega kõrge siseehituse. Suur juhtimisulatus aga väheste 22 astmetega madala ehk lameda siseehituse. Kuusekujuline siseehitus (pikk struktuur ja kitsas juhtimisulatus): Eelised: parem tegevusühtsus; kergesti kontrollitav; täpsus; püsivus; tegevuste ja rollide eripärastumine; spetsialiseerumiste kõrge aste; Puudused: pikad suhtlemisteed; asjaajamine aeganõudev; ebatäpsused; tarvis palju juhte. Kammikujuline siseehitus (lame struktuur ja lai juhtimisulatus): Eelised: alluvate suuremad võimalused iseseisvalt tegutseda; parem algatusvõime; suhtlemiskanalid lühikesed;
Need reeglid olid võetud nii antiigipoeetikast (Aristoteles, Horatius), aga ka Pr autori Boileau poeetikast. See klassitsismimanifest kandis pealkirja ,,Kuidas saada kirjanikuks". Seal olid toodud kindlad reeglid, zanrisüsteem ja seal oli antud ka näpunäiteid, kuidas kirjutada erinevates zanrites. Seal oli välja toodud ka klassitsistliku teatri seadused. Igale zanrile on omane süzee ja kangelased ning stiil. Draama jaoks on oluline ka koha-aja-tegevusühtsus. Tegevus peab toimuma ühes kindlas paigas, see võib kesta üks ööpäev ja seal peab olema üks kindel süzee, mis peab arenema selle etenduse ajal. Sumarokovi tragöödiates on väga piiratud tegelaste arv, mis oli tingitud tema kunstiarusaamast, aga ka praktilistest kaalutlustest näitlejaid oli vähe. Teatrietendus pidi alati koosnema kahest palast esimene ja olulisem osa oli tragöödia, mille juurde kuulus ka koomiline pala komöödia. Vaatajaid ei tohtinud liiga kurvaks teha ega
,,Keisri hull" on tõlgitud vähemalt 16 erinevasse keelde, mis muudab selle ühtlasi maailmas üheks tuntumaks eesti kirjandusteoseks. 4. Romaani ,,Keisri hull" analüüs Pilet 10 1. Klassitsismi mõiste KLASSITSISM lahutas vastandid. · Au sees mõistus ja mõistusepärasus ehk ratsionalistlikkus. · Kunstis: selgus, korrapära ehk välditi juhuslikku ja segast. · Draamas (nagu see oli antiikajal) tehti normiks need 3 ühtsuse põhimõtet ehk koha-, aja- ja tegevusühtsus. = tõepärasus. Tragöödia pidi puhastama, komöödia pidi õpetama. ,,Kõrgel" ja ,,madalal" oli selge piir. Klassitsism tekkis 17.saj.l Pr.-l. 1635 Prantsuse Akadeemia. Seltskonnas ja keelekasutuses olid väga jäigad kombed, polnud kombex näidata soojemaid tundeid ka laste suhtes, abielu armastuse pärast peeti banaalsex. Keel: põsed-häbelikkuse troonid, hambad-suu mööbel, rumal-tihe mõistus. Oli kombex rõhutada ilu (pandi näkku sünnimärke, mehed kekutasid). K
võimu neid juhtida. Niisugustes tingimustes tegutseb iga ülem oma võimu piires, oma tegevust teiste juhtidega kooskõlastamata. Lineaarsete volituste delegeerimine loob juhtimistasandite hierarhia. Juhtimistasandite hierarhiat läbivate juhtimiskäskude ahel on iseloomulik kõikidele formaalsetele organisatsioonidele. Tänu organisatsiooni niisugusele ülesehitusele tagatakse eesmärkide poole pürgimisel kõikide töötajate ja allüksuste tegevusühtsus ja juhi võim realiseeritakse. Funktsionaalsed volitused tulenevad eelkõige juhtimistöö niisugusest jaotamisest, mille puhul lineaarvolitused antakse üle funktsionaalsetele juhtidele. Niisuguse funktsioonide jaotamise näiteks on tootmise, turunduse või personali juhtimise funktsioonide ja nende eest vastutavate juhtide esiletoomine. Praktikas realiseeritakse lineaarseid volitusi enamasti funktsionaalsete volituste kaudu.169
annaabi.ee 
