3,2 miljoni kroonini. Intressitulu laenudelt kasvas 13,6% ja ulatus 11,7 miljoni kroonini. Intressikulu suurenes 52,9% ja ulatus 13,3 miljonit kroonini. Kasv oli peamiselt tingitud tütarettevõttete poolt teistelt pankadelt ja firmadelt kaasatud laenuressurside kasvust. Grupi puhas intressitulu vähenes 60,8% ja ulatus 17,5 miljoni kroonini. Teenustasutulu kasvas 63,1% ja ulatus 21,2 miljoni kroonini. Teenustasutulude struktuuris kõige olulisemad olid: · maksetega seotud teenustasud 55,7%; · väärismetallitehingutega seotud teenustasud 17,9%; · sularahatehingutega seotud tasud 11,3%; Teenustasukulu kasv võrreldes 2007. aasta 6 kuuga oli 120,0% ja need moodustasid 8,8 miljonit krooni. Teenustasukulude struktuuris kõige olulisemad olid: · maksetega seotud teenustasud 58,0%; · andmetöötluse teostamine 17,0%; · inkassatsiooniga ja sularahatehingutega seotud tasud 12,5%. Grupi neto teenustasutulu kasvas 37,8% ja ulatus 12,4 miljoni kroonini.
Uurimismeetodid 3.Seminarirühm Märksõnad kvaliteetne arstiabi arstiabi kättesaadavus tervishoiu süsteemi jätkusuutlikkus kõrged teenustasud osade teenusepakkujate monopoolne seisund tervisekindlustus rahva tervislik seisund Uurimisküsimus Kas tulevikus suudetakse katta tervishoiuteenuse kui avaliku teenuse kulutused riigivahenditest või tuleks kasutusele võtta mõni alternatiivne rahastussüsteem? Põhimuutujad Rahvastiku vananemine Rahvastiku koosseis Usaldus Finatsvahendid Kulud Tervishoiu teenuse kvaliteet Tänan tähelepanu eest!
Akreditiivitehingute tagatiseks võib olla kinnisvara, vallasvara, rahaline deposiit vms. oKoopia ostu-müügilepingust või arvest. Akreditiivi taotlemisel tuleb üldjuhul võtta ühendust oma kliendihalduriga või ärikliendikonsultandiga. Kui ettevõttel on akreditiivilimiit olemas, saavad ettevõtte volitatud isikud saata akreditiivitaotluse ärikliendi internetipanga kaudu. Akreditiiv Mis maksma läheb? Kehtivad konkreetse panga hinnakiri ja teenustasud. oKolme panga näitel määratakse paljud tasud iga taotleja kohta üldjuhul individuaalselt/kokkuleppel. oAkreditiivi on seotud palju erinevaid tehinguid ja eri pankade võrdluses koondtabelit ilma ärikliendikontot omamata on raske koondtabelina välja tuua. Dokumentaalne inkasso Millega on tegu? oDokumentaalne inkasso on rahvusvahelises kaubanduses hästi tuntud ja levinud arveldusviis, kus pank vahendab kaubadokumentide üleandmist ja kauba eest tasumist.
saajale • Makse limiidi kindlaks määramine • Peab olema sõlmitud leping pangaga Riigisisesed maksed: • Tavamakse eurodes • Pangasisesel maksel valuuta piirangut ei ole • Makse laekub saaja kontole üldjuhul kohe Välismakse: • Erinev kiirus ja teenused • Raha laekub samal päeval või ühe kuni nelja pangapäeva jooksul • Pank ei tohi ülekantavat summat teenustasude võrra vähendada • Teenustasud võib jaotada maksja ja saaja vahel • EU-makseid saab teha saajaga kulusid jagades Püsikorraldus: • Vabastab makse tegemise kuupäeva meelespidamisest • Summa määrad ise Otsekorraldus: • Annad õiguse tasuda sinu eest igakuiseid arveid • Kantakse kindlal kuupäeval summa üle Otsekorraldus: • Tasuta maksed • Lepingu sõlmimiseks peab teadma makstava arve viitenumberit või oma kliendikoodi
personalispetsialist, sekretär, otsene juht), kes kõik annavad oma panuse, et leida antud ametikohale sobiv kandidaat. On ka olukordi, kus ostetakse sisse teenust mõnelt personaliotsingufirmast. Tänapäevane värbamisprotsess hõlmab arukat kulude ja tulude planeerimist, kandidaatide andmete haldamist, projektide analüüsi ja arvestust. Kulud millega arvestada on otsesed ja kaudsed - internetipõhised andmebaaside kasutamise tasud, sidekulud, rendi- ja personalifirmade teenustasud, ettevõtte esindajate tööajakulud, ettevõtte kodulehe arendus. Valides ja otsustades kuhu töökuulutus üles panna lähtutakse töövõtja infohankimise allikast. Edukamad on need kes on mõelnud oma sihtrühma vajadustele ja hoolitsevad selle eest, vajalik arv kandidaate kokku saaks. Otsing on alustala ülejäänud protsessile. Värbamise tulemusena on ettevõttel hulk potentsiaalseid töötajaid ja maine kujundajaid, kellega kontakte luua neid hoida ja säilitada
· Elukindlustusreservid · Ettevõtte võlakirjad Tarbimiskrediit- Tarbimiskrediit on kas rahakrediit või kaubakrediit. Rahakrediit võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostu eest. Kaubakrediit võimaldab osta kaupu ja teenuseid praegu ja maksta nende eest hiljem. N. Eluasemelaen, autoliising, järelmaksud, krediitkaardid. Finantskoormus Finantskoormus on kogusumma, mida maksad krediidi kasutamise eest. See hõlmab intressikulusid ja teisi tasusid (teenustasud, kindlustus), mida müüja või laenaja laenule lisab. Aastane protsengimäär (APM) APM on krediidikulu, mida arvutataks aastaprotsendina. APM=2 m i/P (n+1) m- makseperiood (52 nädalat, 12 kuud) i- laenukulu( intressi summa) P- pühisumma( laenatav raha) n- tegelik maksete arv Krediidi eelised ja puudused Eelised : · Kohene kauba omamine · Paindlikkus · Ohutus · Aitab ettenägematute asjaolude korral Puudused: · Ülekulutamine
valmistamisel kasutatud materjalide kvaliteeditaseme säilitamises. Heakorratööd kruntidel: tolmu, liiva ja prahi koristust, talvel lume ja jää koristust ning libedusetõrjet. 19. Kinnisvara omanikukohustused- nr.500. Kinnisvara omandiga seotud finantskohustused. Maksud, lõivud, tasud( maamaks, kinnisv maks, riigilõiv), omandiga seotud kohustused(notaritasu, maakleri tasud), rahastamisega kaasnevad otsused ja kohustused(intressid, üüritasud,ülekannete teenustasud) Kindlustustasud(kinnisv kindlustus, vara kindlustus, töötajate elukindlustus. Liitumistasud( elektrienergia, vesi ja kanalisatsioon) jm. 20. Majanduskava - Majanduskava koostamise aluseks saab olla kas eelmise perioodi tegeliku majandamise kokkuvõte või eelkalkulatsioon objekti haldamise ja hooldamise tegevuste kirjeldusega. Majanduskava koostamise vajadus - uue majandusaasta alguses või haldus-, hooldussüsteemi muutmisel. Hoolduskulud- nr
raha fondi pikemaks ajaks. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 3 Aktsiatesse investeerimine: - tutvuge ettevõttega, mille aktsiat plaanite osta - ostke aktsiaid, millesse ise usute - mõelge “talupojamõistusega” läbi firma edu/loogika - ostke madalalt ja müüge kõrgelt Kuidas valida fonde? - reitingud - pikaajaline tootlus – kas on suutnud lüüa indeksit - investeerimispõhimõtted - teenustasud - sektor, regioon Kokkuvõte: - säästmise + investeerimisega saab rikkaks – alustage juba täna! - mõelge hoolega läbi oma investeerimis-strateegia - ostke aktsiaid, kui ajahorisont on piisavalt pikk - kui pole aega või oskusi investeerimisega tegeleda – ostke fonde - valige oma aktsiaid hoolega - ärge püüdke turu põhja Seppo Saario – Soome tuntud investor: Kirjutanud raamatu “100 igihaljast börsivihjet” Meie tegevusümbrus muutub pidevalt
Aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised finantsinvesteeringud Materjaalne põhivara Immaterjaalne põhivara Aruandeaasta kasum Raha Varud Võlad tartnijatele Ostjate ettemaksed Ettemaksed tarnijatele Muud nõuded Muud lühiajalised võlad Aktsiakapital nimiväärtuses Reservkapital Jaotamata kasum KÄIBEVARA PÕHIVARA 23. Muud tegevuskulud on: a) Intressikulud b) Tööandja töötuskindlustus c) Panga teenustasud d) Põhivara kulum e) Reklaamikulud 24. Raamatupidamisdokumentide liigid on: a) Koonddokument b) Raamatupidamiskirjend c) Raamatupidamisõiend d) Kontoplaan e) Algdokument 25. Maa ja kunstiväärtused on: a) Piiratud kasutuseaga b) Piiramatu kasutuseaga 26
20% Lisanväärtus- tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenemine. Lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks. Nominaalne SKP- jooksevhinnad- kõik turuhinna muutused Rahapoliitika- raha väärtuse säilitamine e rahalise stabiilsuse tagamine ja soodustada riigi majanduskasvu. Reaalne SKP- püsivhinnad- keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule. Riigilõivud- kaudes riigimaksud. Teenustasud, mis lähevad riigile, et riik teeks inimesteke mingi teenuse. Registrist mahavõtmine ja lisamine. RKP- riigimajanduse koguprodukt, mõõdab riigiresidentide poolt toodetud lõpphüviste väärtust. SKP- sisemajanduse koguprodukt- Riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade aj teenuste koguväärtus. SKT- sisemajanduse kogutoodang, arvestab kõiki majandustehinguid, mis on toimunud sh vahetoodangu müük. Tulumaks- maks , mida tasub iga inimene kõigilt sissetulekutelt. nt: palk, lototvõit
nõudeta kutseõppe või kutsekeskharidusõppe õppekaval, 600 krooni; 2) õpilasel, kes õpib keskhariduse baasil kutseõppe õppekaval, 600 krooni ja täiendav toetus 300 krooni; 3) üliõpilasel, kes omandab kõrgharidust, 1000 krooni ja täiendav toetus 500 krooni; 4) doktorandil 6000 krooni. (2) Olümpiavõitja toetuse määr on 10 000 krooni kuus vastavalt spordiseaduse § 13 lõikele 2. 32. Spordiklubide kulude ja tulude põhiliigid Tulud: Liikmemaksud Teenustasud Annetus/sponsorlus/reklaam Sihtfinantseerimine Sportlaste auhinnarahad või muud tasu Kulud: Väljamaksed teistele juriidilistele isikutele Liikmemaksud Annetused Toetused, eraldised Vastuvõtukulud Tegevuskulud Väljamaksed füüsilistele isikutele Töö- või teenustasud (sh FIE) Erisoodustused Auhinnad ja spordipreemiad Kingitused, vastuvõtukulud Stipendium Spordilähetus
( usaldusväärsus!!!) · KINDLUSTUNDE LOOJA- klient ootab asjatundlikust ja vilumust · MÜÜJA- läbi professionaalse teeninduse · Lisaks NÕUSTAJA, TAGASISIDE VASTUVÕTJA, ALLUV- ÜLEMUS, PROBLEEMIDE LAHENDAJA jne. 7. Klienti häirivad tegurid Meil küsitakse: ,,KAS SEE ON KÕIK?" , tuleks küsida ,,KAS VÕIN VEEL MIDAGI PAKKUDA?" KLIENTI HÄIRIVAD · Nähtamatud karistused (Põhjendamatud teenustasud ja ettemaks) · Pikk ooteaeg · Usaldamatus (nähtav jälgimine) · Vastutustundetus (hilinemine) Kontrolltöö nr. 1. 1. Millised on Eesti teenindussektori probleemid? Kliendi poole pealt teenindaja kehvad kogemused, väljanägemine, suhtlemine kliendiga (pealetükkiv, ebaviisakas), Teenindaja poole pealt kliendi teadmatus, suhtlemine ( kuidas tegite, miks nii tegite, miks te nii ei teinud ....), ebaviisakas käitumine, 2. Kuidas, mille järgi tajub klient firma teenindustaset?
Ettevõtted võivad pankadega sõlmida ka laenuleppeid, mille tulemuseks on krediidilimiit. See tähendab, et ettevõte võib krediidilimiidi ulatuses igal ajal pangast laenu võtta. Lausendid sularahata arveldustega seotud majandustehingute kohta : Laekus arvelduskontole müügiarve D Arvelduskonto K Ostjatelt laekumata arved Tasuti ostuarve D Tarnijatele tasumata arved K Arvelduskonto Maksti panga teenustasu D Panga teenustasud K Arvelduskonto Pangakaardiga võeti sularaha välja D Kassa K Arvelduskonto Tehti osakapitali sissemakse D Arvelduskonto K Osakapital 5 Inventeerimine Inventeerimiseks nimetatakse inventeerimisobjektide tegeliku olemasolu kindlakstegemist nende ülelugemise, -mõõtmise või -kaalumise teel. Raamatupidamise seisukohast on inventuuri eesmärgiks tegelike ja raamatupidamises arvestatud varade täpse vastavuse kindlakstegemine.
terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, materjale, valmistoodangut, kui palju on saada raha müüdud toodangu eest, sularaha jm. Amortisatsioon – Põhivara majanduslik kulumine ja vananemine tehnilises mõttes. Vara maksumuse kulumise tõttu vähenenud osa.
· Kui osakute omandamisest on möödunud vähem kui 5 aastat, siis võetakse vabatahtlikust pensionifondist 21% tulumaksu. · Sõlmides vabatahtlikku pensionifondi kogutud raha eesti elukindlustusseltsiga eluaegse regulaarselt makstava pensionilepingu, on väljamaksed tulumaksuvabad. Täiendava kogumispensioni puhul kehtib põhimõte, et paigutades kalendriaasta jooksul 15% oma brutosissetulekust pensioni kogumisse (arvestusse ei lähe näiteks kindlustuskaitseks makstud summad ning muud teenustasud), maksab riik sulle sellelt summalt tulumaksu tagasi. 2011. aastal on tulumaksu määr 21%. Alates 1. jaanuarist 2012 jääb praegu kehtiv 15% piirmäära säte kehtima, kuid sissemaksete suurusele, mida saab maksustavast tulust maha arvata, kehtestatakse ülempiir. See 5 on kuni 6000 eurot. Juhul, kui abikaasad esitavad ühise tuludeklaratsiooni, nende
tootmisseadmetesse jne sisemajanduse koguprodukt (SKP) - riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses sisemine kogutoodang, SKT - riigis loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses SKP ühe elaniku kohta - saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga soetusmaksumus - koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. sotsiaalmaks - riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks kehtestatud maks SWOT-analüüs - finantsanalüüsi vorm, kus hinnatakse ettevõtte tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohtusid tavaannuiteet - kui raha investeeritakse perioodi lõpul tegevusaruanne - aastaaruande juurde kuuluv aruanne, mis sisaldab tegevuse ülevaadet ning tulevikuväljavaateid ja -võimalusi
.....................................................................................................5 1.2 AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifondid........................................................................................................................6 2. AS LHV VARAHALDUSE, SWEDBANK INVESTEERIMISFONDIDE AS JA AS SEB VARAHALDUSE FONDIDE VÕRDLEVANALÜÜS..................................9 2.1 Pensionifondide turuosad, teenustasud ja tootlus..........................................................9 2.2 Pensionifondide turuosad liitujate ja liitujate vanuse lõikes.......................................15 KOKKUVÕTE...............................................................................................................19 VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................................21 2
Lõppväärtus on summa, mida ettevõte loodab vara müügil saada selle kasuliku eluea lõppedes, miinus vara võõrandamisega seotud kulud. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest (projekteerimistasu, vara valmistamise töötasud jm, transpordikulud, vara asukoha ettevalmistus ja installeerimine, testimisega seotud kulud, vara soetamisega seotud teenustasud- notar, riigilõiv jms) · Kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need eraldi arvele, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid. · Omavalmistatud põhivara võetakse arvele tegelikes valmistamise kuludes, mis moodustavad selle vara soetusmaksumuse. Arvelevõtmise aluseks on vastavasisuline akt. · Kingitud põhivara võetakse arvele null-väärtuses.
Maakleriga suhtlemine on koos tehnoloogia arenguga muutunud lihtsamaks: kui varem oli vaja minna kontorisse või sinna helistada, siis nüüd on järjest enam hakatud praktiseerima tehingute tegemist interneti teel. Erandiks on suurinvestorid, kel on vaja osta-müüa suuremaid koguseid aktsiaid, kus on mõttekas kasutada maakleri abi. Väärtpaberitega kauplemisel on võimalus kasutada ka rahvusvaheliselt tunnustatud maaklerfirmasid (Interactive Brokers, ETrade). Sellega kaasnevad soodsamad teenustasud, kuid see sobib eeskätt juba aktiivsemale ja edasijõudnud investorile. 9 3.2 Lühikeseks müük Väärtpaberite lühikeseks müük võimaldab kasu saada väärtpaberite hinna langusest. Lühikeseks müües, laenab investor maaklerilt väärtpabereid väikese tasu eest, mida ta reaalselt ei oma, kohustusega väärtpaberid kokku lepitud ajal omanikule tagastada. Seejärel investor müüb laenatud
kohustuste täitmisest. Seaduse järgi ei ole kummalgi poolel, ei pangal ega kliendil, õigust kehtivat lepingut ühepoolselt muuta või lõpetada. Klient või pank saavad teha vastastikku ettepaneku tingimuste ülevaatamiseks, kuid lõplik intressimäär ja lahendus sõltuvad konkreetse lepingu tingimustest, laenuraha hinnast pankade jaoks ning kliendi makseajaloost. [2] Krediitkaartide limiidid, kasutatud summad, kuumaksed ja teenustasud arvutatakse ümber vahetuskursi alusel ja ümardatakse vastavalt kokkulepitud reeglile ühe eurosendi täpsusega (arvestades kolmandat kohta pärast koma). Krediitkaardi lepingu tingimused ja intressimäär euro tulekuga ei muutu. Näide: 10 000-kroonise krediitkaardi limiit vahetuskursi 15,6466 järgi on 639,12 eurot (639,116). Krediitkaardi igakuine kuumakse 1500 krooni saab olema 95,87 eurot (95,867) ja 15kroonine kuumakse 0,96 eurosenti (0,958).[Ibid] 2.2
(b) vara valmistamisega seoses töötajatele makstud palk ja palgamaksud; (c) vara valmistamisega seoses kasutatud materjalid ja töövahendid (k.a valmistamisel kasutatud põhivara amortisatsioon); (d) transpordikulud seoses vara viimisega tema tööasukohta; (e) vara asukoha ettevalmistamise ja installeerimisega seotud kulutused; (f) vara testimisega seotud kulutused (miinus testimise käigus toodetud toodete müügist saadud tulu); ja (g) vara soetamisega otseselt seotud teenustasud (näiteks notaritasud, riigilõivud). Näiteks maa soetusmaksumus võib koosneda järgmistest komponentidest: maa ostuhind, maamõõtja, juriidilise ekspertiisi ja notari tasud, olemasolevate tehnovõrkude eest omavalitsusele tasutud summad, ülevõetud eelmise omaniku poolt tasumata maamaksuvõlg, maa korrastamise ja täitmise ning maal asuvate hoonete lammutamisega seotud väljaminekud (miinus lammutamisel tagastuvad tulud).
kaubeldavad väärtpaberid nagu aktsiad siis enamasti kajastub aktsiahinna tõus ka optsioonipreemias, ning optsioon on võimalik kallima hinnaga maha (tagasi) müüa. Enamus optsioone siiski aktsiatesse vahetamiseni ei jõua, kuna Ameerika tüüpi optsioonidega saab kaubelda pidevalt (vaid ligikaudu 10% optsioonidest realiseeritakse iga kuu, 60% müüakse turule tagasi ja 30% muutub tähtajal väärtusetuks). Optsioonide ennetähtaegse müümise põhjuseks on ka teenustasud, mis optsiooni müümisel on väiksemad kui optsiooni realiseerimisel tähtajal. 4. Optsiooni kasutusvõimalused Portfelli kaitsmine langeva turu tingimustes Aktsiapositsiooni tootluse suurendamine Aktsiapositsiooni soetamine madalama hinnaga Portfelli kindlustamine suure turukõikumise eel Portfelli võimendamine Optsioone saab kasutada nii finantsriski maandamiseks kui ka võimenduse suurendamiseks
seotud dokumentatsiooni ettevalmistamise ja haldamise eest ja on lüliks kliendi ja advokaadi vahel. Tänaseni on säilinud jagunemi, kus solicitorid on jäänud õigusnõunike ja varahaldajate rolli ja sellest tulenevalt on solicitoride hulk palju suurem kuna vajadus nende teenuste järele on laiahaardelisem. Barristerid on tänaseni säilitanud enda püha õiguse kliendi esindamiseks kohtusaalis. Sellest tulenevalt on S teenustasud väiksemad ja B saavad küsida oma eksklusiivse teenuse eest sellist hinda mis ise tahavad. Barristoride teine roll lisaks oma põhilisele ehk klientide esindamisele kohtus on avalikus teenistuses juriidiliste ja õigustmõistvate ametikohtade täitmine, erandiks siin on House of Lord kuhu saavad kuuluda vaid aadlikud kes omavad lordi või barunessi tiitlit, kuid praktikas on võimalik tähtsale barristerile see tiitiel omistada. Tänapäeval on võimalik kaotada barristori tiitel ja
6) TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE vastuteene on osaliselt määratletav (üldjuhul kui jääd töötuks siis saad toetusrahasid). Töövõimelisi elanikke on Eestis u 60 000 ehk siis u 50%. Töötuid on Eestis hetkel u 9% ehk umbes 54 000. Töötuskindlustust saavad kollektiivselt koondatud. 7) MUUD KOORMISED seotud keskkonnasäästliku käitumise tagamisega ja suunatud loodusressursside kasutamisele. Nt: õhusaaste tasu, taastuvenergia tasu jm. o TEENUSTASUD lisaks eelloetletutele on kasutusel rida avalik-õiguslikke makseid, millest suure osa moodustavad mitmesugused teenustasud. Lisaks muud maksed nagu kautsjonid, looduusvarade kasutamise tasu, tasu looduskeskkonnale tekitatud kahju eest, intressid viivituste eest jne. o SUNDLAENUD mingite konkreetsete objektide finantseerimiseks ja nendega seotud erimaksed. Kõik riigi tulud peavad olema kajastatud riigi poolt võetud eelarves.
vastavas juhendis sätestatu kohaselt arvutatud koondumisele eelnenud majandusaastal koondumise osalise poolt müüdud kaupade ja osutatud teenuste müügitulu (netokäive). (2) Krediidi- ja finantseerimisasutuste käibeks loetakse järgmiste sissetulekute summa, millest on maha arvatud käibemaks ja tulumaks: 1) intressitulu ja teised sarnased tulud; 2) tulu väärtpaberitest; 3) tulu osalustest ettevõtjates; 4) komisjoni- ja teenustasud; 5) finantsoperatsioonidest saadud puhaskasum; 6) muud tegevustulud. (3) Kindlustusandja käibeks loetakse bilansiliste kindlustuspreemiate väärtus, mis hõlmab kõiki saadud ja saadavaid summasid kindlustusandja poolt või nimel väljastatud kindlustuslepingute alusel, kaasa arvatud väljaminevad edasikindlustuse preemiad. Käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud koondumise osalise käibe arvutamisel lisatakse tema käibele järgmiste ettevõtjate käive:
Ülejäänud tingimused on samad, mis renoveerimislaenul. SEB korterielamu renoveerimislaenuga on võimalik finantseerida erinevaid ehitus- ja renoveerimistöid ning töödega kaasnevaid ekspertiisi ja projekteerimiskulusid. Laenu minimaalne summa on 1920 eurot, maksimaalne summa vastavalt korterielamu maksevõimele. Omafinantseering puudub ning tähtaeg on kuni 20 aastat. Renoveerimistööde ajal võimalik maksepuhkust on võimalik võtta kuni 12 kuud. Teenustasud on kuni 1% laenusummast kuid minimaalselt 175 eurot. Tagatiseks nõuab SEB korteriühistu nõudeid liikmete vastu majandamiskulude tasumise osas. Vajadusel sihtasutuse KredEx käendus. KredExi ja MES-i garantii kasutamisel lisanduvad lepingutasu ning tagatistasu. LHV taaskord ei ole välja toonud täpseid korteri ja renoveerimislaenu tingimusi. 2.7 AUTOLIISING Swedbank pakub ettevõtetele sõiduki liisingut sõidukitele mille ostuhind on vähemalt 3000 eurot (ilma käibemaksuta)
a). sisemajanduse koguprodukt (SKP) - riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses sisemine kogutoodang, SKT - riigis loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses SKP ühe elaniku kohta - saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga soetusmaksumus - koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. sotsiaalmaks - riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks kehtestatud maks spekuleerimine - kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele split tehing, mille tagajärjel aktsiate arvu suurendatakse olemasolevate aktsiate nimiväärtuse vähendamise teel. Spliti tagajärjel ei muutu äriühingu või kontserni aktsia- ja
Uue töökoha leidmine võtab alati teatud aja. Struktuurne töötus- selline tööpuudus, mis tekib siis, kui tööjõu kvaliteet ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega. Kauba nõudlus on elastne, kui kogutulu suureneb iga hinnalangusega. Rahapoliitika e. Monetaarpoliitika Rahapoliitika otsene eesmärk on raharingluse mõjutamine. Finantskoormus ehk krediidimaks kogu summa, mis makstakse krediidi kasutamise eest. See hõlmab intressikulusid ja teisi tasusid(teenustasud, kindlustus), mida müüja või laenaja laenule lisab. Turundus on tegevus,mille eesmärgiks on kokkuviia ostjad ja müüjad Põhiaspektiks on uute klientide värbamine ja olemasolevate klientidea suhte kinnistamine ja laiendamine. Turundustegeuvse hulka kuuluvad: Turu-uuringud,toodete väljapaneku korraldamine, hinnakujundus, reklaam. Tarbimine siia hulka ei kuulu. Riigi elatustase= reaalne SKP: rahvaarv Vältimaks infaltsioonist tulenevaid moonutusi arvestavad majandusteadlased SKP
Omakapitali osakaal on suhteliselt väike (tavaliselt alla 10% passivast), millel on otsustav mõju maksevõimele. (Klientide hoiused 63,2%, KP'de ja KA'te hoiused 14,4%, Väärtpaberikohustused 9,9%, Omakapital 9,5%, Muud kohustused 3%) 6. Krediidiasutuse kasumiallikate struktuur Kasumiallikate struktuuris domineerib puhas intressitulu, mängivad suurt rolli võetavad ja makstavad teenustasud, samuti finantsinvesteeringutelt ja finantstehingutelt saadud tulemus. Kulud on suures osas seotud inimkapitali kasutamisega (palgakulu, üld- ja halduskulud). Oluliseks kulukirjeks on vara väärtuse langus. (Intressitulu 49,7%, Muud tulud 32%, Teenustasutulu 14,5%, Tulu finantstehingutelt 3,1%, Tulu finantsinvesteeringutelt 0,7%. 7. Krediidiasutuse peamised riskid (põhivormi järi)
See tähendab et investorid on hakanud müüma aktsiaid hilja ärganud kodanikele. Kasumivõtmise puhanguid tulev võtta veelgi tugevama signaalina, mis on suutnud hinnad alla lüüa. Siis on paljudel investoritel tahtmine kasum realiseerida ja aktsiaturul väljuda. 53. Tallina väärtpaberibörsi iseloomustus Väike, tuttavad ettevõtted, palju infot ettevõtete kohta, valuutarisk puudub, sobiv kauplemisaeg (ajavahe puudub) ja madala teenustasud. Miinuseks aga madal likviidsus. 14 ettevõtet nimekirjas. IV osa – Valuutakursid 54. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid • Administreerimise tase (ujuv e paindlik vahetuskurss, fikseeritud vahetuskurss) • Tehingu iseloom (ostukurss – kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; müügikurss – kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertpankade vahelistes
likviidsusele. 36. Krediidiasutuse finantsressursside struktuur Kaasatud finantsressursside struktuuris domineerib voorkapital, sh klientidelt kaasatud hoiused, millel on suur moju krediidiasutuse likviidsusele. Omakapitali osakaal on suhteliselt vaike (tavaliselt alla 10% passivast), millel on otsustav moju maksevoimele. 37. Krediidiasutuse kasumiallikate struktuur Krediidiasutuse kasumiallikate struktuuris: • domineerib puhas intressitulu; • mangivad suurt rolli voetavad ja makstavad teenustasud, samuti finantsinvesteeringutelt ja finantstehingutelt saadud tulemus; • on kulud suures osas seotud inimkapitali kasutamisega (palgakulu, uld- ja halduskulud); • on oluliseks kulukirjeks vara vaartuse langus. 38. Krediidiasutuse peamised riskid (põhivormi järi) Pohivormi jargi: •• finantsriskid holmavad riskitegureid, mis puudutavad nii rahavoogude stabiilsust kui ka aktiva-passiva ning bilansivaliste tehingute juhtimise oskust
Kasutatakse ka välisabina sihtfinantseerimist. Tööstusfinantseerimine. Seda kasutatakse spetsiifiliste ettevõtlusvormide korral ja eriti suurettevõtluses. Ettevõte püüab tagada finantseerimise endale võimalikult mugavalt ja selleks moodustatakse tema juurde mingi finantseerimisasutus või avab mõni krediidiasutus ettevõtte teenindamiseks filiaali või kontori. Selline finantseerimismoodus võimaldab operatiivselt ja paindlikult kasutada ettevõtte enda vahendeid samuti vähenevad teenustasud. Investeerimisega ei ole garanteeritud millegagi saadav tulu vaid olemas on tõsised riskifaktorid. Samas võib riskikapital anda aga suurima tulu. Ettevõtluse riiklik toetamine Toetuse objektiks on äriprojektid. Riiklik toetus võib olla antud laen või laenu käendus. Eestis rakendatakse seda süsteemi 1994 aastast. Abi saavad väike- ja keskmised ettevõtted. Finantseerimise allikad on riigieelarve aga samuti riigi garantiiga võetavad sise- ja välislaenud.
Pank saab kahte moodi valvata ja kompenseerida vaadates kas lühiajalistel likviidsuse nõuetel peab summale, püsivale krediidilimiidile või arvelduskrediidile olema limiit, mis põhineks kogu aasta konto hoiuse jäägi või laenaja krediidi keskmisel. Teisel juhul pank saab ärilise tehingu kulud kompenseerida sellega, et kõigepealt maksustab laenu võtva osapoole konto ja hiljem krediteerib selle. Sellel eesmärgil saab pank teadlikult teenustasud tagasi. Ärilisel tehingul põhinev teenustasu erineb intressist selle poolest, et see ei ole seotud ühe kuu pikkuse ajavahemiku ega laenatav summaga. Pealegi ei ole teenustasude kasutamine pangandusele uus. 2.3.5. Tarbijakrediit Intressivaba panganduse kontekstis on teiseks lahendamata küsimuseks tarbijakrediit või mitteproduktiivne krediit, mis on igas ühiskonnas vältimatu nähtus olnud. See nähtus on
Sotsiaalmaks (erisoodustuste summa + erisoodustustelt arvutatud 33% tulumaks) Sotsiaalmaksu maksmise ja tulumaksu kinnipidamise kohustus järgmistelt väljamaksetelt: · kõikidelt töötajale rahas makstud palkadelt ja muudelt tasudelt; · füüsilisele isikule makstud töövõtu- või käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasud, kui tasu saaja ei ole äriregistrisse või lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja. Sotsiaalmaksu ei maksta ja tulumaksu kinni ei peeta järgmistelt väljamaksetelt: hüvitiselt, mida makstakse töölähetuse kulude katteks ja seadusega ettenähtud päevarahadelt (FIE saab lähetusse saata ainult oma töötajat, mitte aga iseennast); hüvitiselt, mida makstakse töötaja isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise eest;
minna 29. Tervishoiu kolm erinevat mudelit nende üldine kirjeldus Iga ühiskonna väärtused ja normid määravad selle riigi tervishoiu finantseerimise, teenuste osutamise institutsioonid ja viisid, kuidas ressursse jaotada ühiskonnas. 1. Professionaalne mudel põhineb arstide võimul ja mõjul meditsiinipraktikale. Arstid tegutsevad üksi või partnerluses, teistega nõrgalt seotud, teenustasud, mis on seotud arstide enda otsusega. Kvaliteeti kontrollitakse väljaõppe ja litsentsidega. Arstide paiknemise geograafiliselt määravad õppimis- ja praktiseerimisvõimalused, isiklikud eelistused, mitte elanikkonna vajadused. 2. Keskse planeerimise mudel põhineb meditsiinipersonali ja ressursside planeerimise ja jaotamise riiklikul kontrollil. Keskne planeerija vastutab kõikide ressursside eest. Arstiabi
võimalik tehinguid sooritada. Margin call – juhul kui varad kaupleja kontol kukuvad allapoole kasutatud tagatist, siis saab kaupleja margin calli, mille korral peab klient kas lisama tagatist või sulgema positsioone. 3. Miks kaubelda valuutaturgudel? Kui võrrelda valuutaturgudel kauplemist aktsiatega (ning futuuride ja optsioonidega) kauplemisega, siis võib välja tuua mõningad erinevused: Puuduvad teenustasud – ei ole arveldustasusid, vahetustasusid, riiklikke tasusid, maakleritasusid. Maaklerid saavad oma osa läbi bid-ask spreadi. Küll aga võivad olla tehingute miinimumtasud. Puuduvad vahendajad – spot-turgudel saab kaubelda otse teiste turuosalistega. Tuhanded aktsiad vs neli peamist valuutapaari. Fikseeritud loti suurused puuduvad – futuuriturgudel on tehingu suurused määratud. Valuutaturul saad ise määrata tehingumahu.
(b) vara valmistamisega seoses töötajatele makstud palk ja palgamaksud; (c) vara valmistamisega seoses kasutatud materjalid ja töövahendid (k.a valmistamisel kasutatud põhivara amortisatsioon); (d) transpordikulud seoses vara viimisega tema tööasukohta; (e) vara asukoha ettevalmistamise ja installeerimisega seotud kulutused; (f) vara testimisega seotud kulutused (miinus testimise käigus toodetud toodete müügist saadud tulu); (g) vara soetamisega otseselt seotud teenustasud (näiteks notaritasud, riigilõivud). Näiteks maa soetusmaksumus võib koosneda järgmistest komponentidest: maa ostuhind, maamõõtja, juriidilise ekspertiisi ja notari tasud, olemasolevate tehnovõrkude eest omavalitsusele tasutud summad, ülevõetud eelmise omaniku poolt tasumata maamaksuvõlg, maa korrastamise ja täitmise ning maal asuvate hoonete lammutamisega seotud väljaminekud (miinus lammutamisel tagastuvad tulud).
· materiaalne põhivara; · immateriaalne põhivara. 6.1 Pikaajalised fiinantsivesteeringud Investeerimine on vahendite mahutamine pikaajalise kasumi saamise eesmärgil. Pikaajalised finantsinvesteeringud tähendavad väärtpaberite (aktsiad, võlakirjad) soetamist pikaajalise (üle ühe aasta) kasu saamise eesmärgil. Pikaajalised finantsinvesteeringud arvestatakse bilansis soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest (maakleritasud, panga teenustasud, ekspertiisitasud jm). Kui pikaajalise finantsinvesteeringu (väärtpaberite) realiseerimismaksumus (bilansipäeva turuhind) on püsivalt madalam soetusmaksumusest, hinnatakse pikaajaline finantsinvesteering alla kuni realiseerimismaksumuseni. Kui turuhind tõuseb, hinnatakse üles kuid mitte rohkem kui soetusmaksumuseni. Pikaajalise finantsinvesteeringute maksumuse korrigeerimiseks võib kasutada kontraaktiva kontot "Pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindlus". 6
Tippjuhtidel on finantsprobleeme, tippjuhi finantsraskused. Raamatupidamis töötajatele avaldatakse survet või antakse aruannete koostamiseks tavapäratult vähe aega ehk siis neil on ajaline surve. III Tavapärasest erinevate tehingute teostamine.(seotud osapooled, keerukad tehingud,ebaselged teenused,ebatavalised tehingud aastalõpus) Tavaliselt koonduvad need majandusaasta lõppu, puhkuste eelsele perioodile jne. Tehingus seotud osapoolte vahel Makstud teenustasud, mis tunduvad ületavat tavapärastpiiri Sündmused ja tingimused mis puudutavad arvuti infosüsteemi.
2. Konvergents, mis on seotud EL-ga (Lissaboni deklaratsioon 2000.a., naiste tööhõive 2010 65%, Barcelona deklaratsioon 2002.a., lastehoid 33% kuni 3 aastastele ja 90% üle 3 aastastele 2010 aastaks) 3. Naiste töö (contra hooldamine) kui vaesuse teema Skandinaaviamaad – ulatuslik teenustepakkumine lastele ja eakatele, kõrge naiste tööhõive, KOV kui peamine teenustepakkuja. Süsteemi universaalsust murendavad viimastel aastatel tõusvad teenustasud. Anglo-saxi sissetulekute testil baseeruv süsteem - avaliku sektori teenused vähekindlustatutele, ulatuslik erasektor: Sotsiaalteenuste pakkumine kirjeldab sõjajärgse heaoluriigi muutumist tunduvalt liberaalsemaks Traditsiooniline koduhoolduse mudel (L-Euroopa ja Iirimaa)- v.a. eelkool on sotsiaalteenused nõrgalt arenenud. Enamik teenuseid mitteformaalsete osutajate või halli sektori poolt, jõukamad kasutavad erasektori abi. Töötavate naiste osa väike,
Soetamisega otseselt seotud kulutused - mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta, sh ● projekteerimistasud; ● vara valmistamisega seoses töötajatele makstud palk ja palgamaksud ning kasutatud materjalid ja töövahendid; ● transpordikulud seoses vara viimisega tema tööasukohta; ● vara asukoha ettevalmistamise ja installeerimisega seotud kulutused; ● vara testimisega seotud kulutused; ● vara soetamisega otseselt seotud teenustasud (näiteks notaritasud, riigilõivud). 6. Nimetage vähemalt 7 tegurit, millega projekti kitsa vaate korral ärisfääri analüüsides peaks arvestama? 1. Hinnad 2. Rahandus 3. Seadused 4. Turundus 5. Regulatsioonid 6. Turustus 7. Tehnoloogia 8. Litsentsid 9. Patendid 10. Konkurents 11. Turud 7. Nimetage vähemalt 7 tegurit, millega projekti laiema vaate korral regionaalse, riigi
parendamist tulevikus. 510 - Maksud, lõivud, tasud: 511 - maamaks; 512 - kinnisvaramaks; 513 - riigilõiv; 514 - kohalikud maksud (sh. reklaamimaks); 519 – muud maksud, lõivud, tasud. 520 - Omandiga seotud kohustused: 521 - notari tasud; 522 - maakorralduse kulud; 523 - hindamisega seotud kulud; 524 - maakleri tasud; 525 - hoonestusõigus; 526 - servituudid; 529 – muud omandiga seotud kohustused. 530 - Rahastamisega kaasnevad otsused ja kohustused: 531 - intressid; 532 - ülekannete teenustasud; 533 – panga arve/-te hooldustasud; 534 – üüritasud; 535 – sihtotstarbelised maksed 539 – muud rahastamisega kaasnevad kohustused. 540 - Kindlustustasud 541 - kinnisvara kindlustus; 542 - kohustuste kindlustus; 543 - CAR (ehitustöövõtja koguriski kindlustus); 544 - vara kindlustus; 545 - töötajate elukindlustus; 549 – muud kindlustused. 550 - Liitumistasud (ühekordsed) ja liikmemaksud (regulaarsed): 551 - elektrienergia; 552 - muud energialiigid;
kululiigid, näiteks koolituskulud, varumiskulud, transpordikulud, müüdud materjalide kulu, remondikulud jt. Lähtudes toodud loetelust oleksid kulu- kohtadena vaadeldavad näiteks, varumisosakond, transpordiosakond, remondi- jaoskond jt. Iga kulukoha lõikes peab oleme võimalik jälgida erinevaid kululiike – materjalikulu, palgakulu jne; tululiigid, näiteks materjalide müük, ostetud teenuse müük, vahenduskaupade müük, teenustasud jt; kulude jaotustulemused, näiteks, transpordikulu tootegrupile A, hoolduskulu tootegrupile B jne; kulukäiturid, näiteks kasutatud materjali kogus, töötajate arv jt. Järelikult omab kulukohtade arvestus objektiivse kulukandjate (toodete omahinna) arvestuse ja tulemuste hindamise seisukohast äärmiselt olulist tähtsust. Kulukohtade arvestuse põhimõtete kujundamine ASis Piimatööstus Kulukohtade arvestuse rakendamine ettevõttes eeldab kolme olulise ülesande
müümisel oleks tema piirtulu 2 krooni, siis peaks ta need 10 ühikut müüma järgmise hinnaga: a) 2 krooni; b) 3 krooni; c) 4.70 krooni; d) 4.80 krooni; e) 5.20 krooni. 7. On antud monopoli: tootmiskogus (q) 1 2 3 4 5 6 tooteühiku hind (p) 30 25,75 23,50 20,25 17 13,75 Joonistage monopoli nõudlus- ja piirtulukõver . 8. Täieliku hinnadiskriminatsiooni korral: a) on täiskasvanute ja laste piletihinnad lõbustuspargis erinevad; b) on korteri- ja ametitelefonide teenustasud erinevad; c) nõutakse iga koguse eest erinevat hinda; d) nõutakse eri kauplustes erinevat hinda. Õige -vale. 9. Monopoli toodangu nõudluskõver on alati horisontaalne. vale 10. Monopol lõpetab tegevuse, kui tema majanduskahjum ületab tema püsikulud. õige 11. Monopol püüab maksimeerida ühikkasumit. vale 12. Nii täielikult konkureeriva firma kui ka monopoli kasumi maksimeerib see kogus, mille hind võrdub piirkuluga (p = MC). TKF puhul jah, monopolil vale 13
Õiguseks mitte täita kohustusi, mida temalt muidu oodatakse nt kooli või tööle minna Tervishoiusüsteemide 3 mudelit Iga ühiskonna väärtused ja normid määravad selle riigi tervishoiu finantseerimise, teenuste osutamise institutsioonid ja viisid, kuidas ressursse jaotada ühiskonnas. 1. Professionaalne mudel põhineb arstide võimul ja mõjul meditsiinipraktikale. Arstid tegutsevad üksi või partnerluses, teistega nõrgalt seotud, teenustasud, mis on seotud arstide enda otsusega. Kvaliteeti kontrollitakse väljaõppe ja litsentsidega. Arstide paiknemise geograafiliselt määravad õppimis- ja praktiseerimisvõimalused, isiklikud eelistused, mitte elanikkonna vajadused. Tervishoiusüsteemide 3 mudelit 2. Keskse planeerimise mudel põhineb meditsiinipersonali ja ressursside planeerimise ja jaotamise riiklikul kontrollil. Keskne planeerija vastutab kõikide ressursside eest. Arstiabi tagatakse geograafiliselt igal pool, med
vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Maksude hulka ei kuulu: - rahatrahvid (on karistusliku iseloomuga) - koormised (mitterahalised kohustused) - riigilõivud (tasu teatud toimingu sooritamise eest) - sundkindlustuse maksed (on olemas vastutasu maksja jaoks) - intressid maksu tasumisega viivitamise eest (on mõjutusvahend maksumaksja suhtes) - teenustasud, tulu ettevõtlusest, vara müügist, dividendid jms (ei ole avalik-õigusliku iseloomuga maksed) Riiklikud ja kohalikud maksud Maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Maksu liigitamisel riiklikuks või kohalikuks maksuks on kriteeriumiks maksu kehtestamise pädevus, mitte muud tunnused (nt maksutulu laekumine riigi- või kohalikku
annaabi.ee 
