aeglase une teise staadiumiga. Edasi tuleb kiire ehk paradoksaalne uni. See on lainesageduselt sarnane ärkvelolekuga, tegelikult oled sügavas unes. Silmamunad liiguvad kiiresti. Sellest tuleb ka teine nimetus REM-uni (ingl rapid eye movement kiire silmaliikumine). Südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud, võib täheldada näolihaste, käte ja jalgade tõmblemist. Selles faasis nähtakse 80% ajast unenägusid. Ka pimedatel on samad unestaadiumid. Nende unenäod on seotud kuulmisega. Aeglane uni ja kiire uni vahelduvad. Koos moodustavad nad 90-100 minutilise tsükli, öö jooksul on umbes 4-5 tsüklit. Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. Deltaune puudumisel võib inimene tunda väsimust. Järelikult deltaune ajal puhkab keha väsimusest ning taastab organismi füüsilist seisundit. Lisaks talletab aju deltaune ajal infot, mida saadi vahetult enne magamajäämist.
ÄJ-1-P-E-Tar 1. EEG-elektroentsefalogramm(aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine) 2. Unestaadiumid: Vaine e rahuli(80%) ja kiire e paradoksaalne(20%) 3. Taju omadused: püsivus e konstantsus/valivus e selektiivsus/mõtestatus/kogemuste,hoiakute ja emotsioonide mõju. 4. Tunnetusprotsessid:aisting/taju/tähelepanu/mälu/mõtlemine/keel. 5. Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna. 6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8
Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM- uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). Tavaliselt nähakse unenägusid just selle seisundi ajal. Aeglane ja kiire uni vahelduvad, moodustades koos 90-100 minutilise tsükli (vahelduvad 1,5 h tugant). Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit Ka pimedatel on samad unestaadiumid (sh REM- uni), neil puuduvad kiired silmaliigutused. Nende unenäod on seotud kuulmisega. 9. Mis on une peamisteks funktsioonideks? · energia taastamine · aju püsiv termoregulatsioon · närvirakkude detoksifikatsioon · kudede taastamine · geneetiliselt programmeeritud käitumismustrite säilitamine · unustamise vähendamine · hiljuti õpitud materjali kinnistumine (nt Jenkins ja Dallenbach,1924 tõid põhjuseks interferentsi vähenemise une ajal.
Aju sorteerib ja liigitab ärkveloleku ajal läbielatud sündmuseid ja õpitud uusi teadmisi ning suunab info lühimälust pikaajalisse mällu. (Uni ja unehäired). Uni on psühho-füüsiline nähtus: Une ajal on meie rakud pidurdusseisundis ning saavad päevasest koormusest puhata. Ka elundid töötavad uneajal väiksema pingega - lihased lõdvestuvad, ainevahetus ja näärmete töö aeglustub (Tlu õppematerjal). Unestaadiumid Kuna aju elektriline aktiivsus muutub une ajal pidevalt, on unetsükkel jagatud viieks staadiumiks. Esimesed neli staadiumit moodustab NREM-uni ning viimase täidab REM-uni, kusjuures REM-une osakaal kasvab öö edenedes. Iga osa unest on organismi funktsioneerimise seisukohalt vajalik ning evolutsiooniliselt väga täpselt välja kujunenud (Walker, 2017). Ajuaktiivsust, lihasaktiivsust ja silmaliigutusi jälgides ja registreerides eristatakse viite erinevat staadiumit: 1
Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine (1). 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine) (1). Tavaliselt nähakse unenägusid just selle seisundi ajal. Aeglane ja kiire uni vahelduvad, moodustades koos 90-100 minutilise tsükli. Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit Ka pimedatel on samad unestaadiumid (sh REM-uni), neil puuduvad kiired silmaliigutused. Nende unenäod on seotud kuulmisega (1). 4 Unehäired Düssomniad Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg (1). Insomnia Insomnia ehk unetus on unehäire, mida iseloomustab võimetus uinuda. Insomnia on sündroom, millele on iseloomulik ebarahuldava kvantiteedi ja/või
Sellega on seletatav unenägude esinemine. Öö jooksul läbitakse unetsükleid keskeltläbi neli kuni kuus. Täisväärtuslikuks puhkuseks on vaja, et mõlemad une faasid (st nii NREM kui ka REM) saaksid korralikult läbi magatud. (Uni... 2001: lk 5-6) Inimestel kestab üks unetsükkel keskmiselt 90-110 minutit (Sleep... 2009). Seda peaks silmas pidama eelkõige seetõttu, et sättida paika enda magaminemise ja ärkamise aeg. Nagu öeldud, läbitakse öö kestel erinevad unestaadiumid korduvalt. Seejuures väheneb igas staadiumis saavutatav une sügavus üldreeglina vastu hommikut nii, et sügavune staadiumit lõpuks enam ei saavutata või kui, siis ainult lühikeseks ajaks. Erinevad unestaadiumid pole võrdväärsed. Pärast kestvat unepuudust pikeneb esmajoones süvaune staadium. Võimalik, et see staadium on kõige tähtsam. Kui aga inimeselt võtta ära paradoksaalne uni, st iga kord selle saabumisel inimene üles äratada, ei tunne ta end väljamaganuna
Atsetüülkoliin!! – ergutaja Gaba – aeglustaja NEUROTRANSMITTERID - Ärksust tekitavad – atsetüülkoliin, noradrenaliin, dopamiini, serotoniin, oreksiin - Uniseks teevad – GABA, melatoniin Mis on zeitgeber? Rütmihoidja, sünkroniseerija. - Väline stiimul millega bioloogiline kell sünkroniseerib sisemise ajaarvamise - Valgussignaal on stiimuliks - Narva inimesed ilmselt lähevad varem magama kui Kuressaare inimesed Unestaadiumid, nende vaheldumine ja eristamine. - Teadvus – seisund kus ollakse reageeriv ja teadlik ümbritsevast - Uni – ajutüve tekitatud loomulik dünaamiline protsess, võimalik puudutuse või heliga ärgata - Farmakoloogiline sekkumine – äratamine pole võmalik puudutuse-heliga, üldanesteesia e narkoos - Teadvuse kadu – peaaju funktsioneerimise häire tagajärg. Verevoolu vähenemine, hapniku vähesus veres, toitainete puudus, ainevahetuse häired või mürkide toime
Aluseks on 30sek pikkused lõigud. REM uni: ehk kiirete silmaliigutustega uni. 20-25% kogu une ajast, ilmneb esimest korda esimene une tsükli lõpus. EEG näitab, et aju ei ole välja lülitunud, vaid vägagi aktiivne (sarnane ärkvelolekuga) või kohati aktiivsem kui ärkvel olles. Iseloomustus: lihastoonus madal, kiired silmaliigutused, stimul. ajupiirkondi mis on seotud õppimisega, öö jooksul 4-5 REM une faasi, esinevad unenäod. Unestaadiumid (une aeg 7-8h): uni koosneb staadiumitest, korduvad 4-5x, ühe tsükli keskmine pikkus 90-110min (staadiumid 1-5=1 tsükkel) 1. Esimene staadium e kerge uni: üleminek ärvelolekust uneseisundisse. Võib esineda ootamatuid lihastõmblusi või kukkumistunnet. Lihastoonuse alanemine, kiirete silma liig kadumine. (1-5% kogu une ajast, 2min) 2. Teine staadium ehk uinumine: silmade liigutused kadunud, lihastoonus mõõdukalt alanenud (50% kua, 20min) 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
