Kõigest eelnevast on tingitud igapäevased nii meeldivad kokkupuuted kui ka ebameeldivaid tagajärgi toovad konfliktid. Võiks öelda, et klienditeenindaja töö on vaimselt üks raskemaid töid, kuna tuleb ette palju kriitilisi olukordi klientidega. Selles töös sa pead olema kõigeks valmis ning kindlasti ei tohi võta kõike isiklikult. Kliente võiks liigitada erinevatesse gruppidesse nende käitumiste järgi: kõigega nõus olev klient, ei saa mitte midagi aru klient, kõike teadja klient, ainult mul on õigus klient, karjumisega lahendan kõik klient. Kõigega nõus olev klient on oma iseloomult rahulik, teab räägitus piisavalt ning on alati nõus sellega, mida räägitakse. Temaga on väga hea suhelda ning üldjuhtudel temaga ka mingeid probleeme ei tule, sest alati enne kontrollib kõik üle ja võtab teadmiseks. Ei saa mitte midagi aru klient tema kohta võik öelda seda, et tuleb varuda hästi palju aega, sest temal juba küsimused otsa ei saa. Temaga ka
Kristlased aga pidasid selliseid maapealseid jõude pärinevateks Saatanast. Väe suunamist ja temaga mingite toimingute sooritamist nimetasime maagiaks ehk Maagia nõiakunstiks ning selliseid toiminguid võisid sooritada kõik. Tähtsaimaid toiminguid aga pidi sooritama tark ehk nõid, kuna tal oli rohkem annet ja võimeid. Oluline oli ennustamine, mille puhul arvasime, et kõik on juba kuskil ette määratud ja teadja inimene suudab tulevikumärgid olevikust üles leida. Elu pärast surma Muinasajal polnud meil ühtset pilti sellest, mis saab pärast surma, kuid seda ei peetsime inimese teekonna lõpuks. Me arvasime, et hinged lähevad teise ilma, kuid tulevad vahel maa peale tagasi. Meie kasutasime juba enne ristiusustamist seitsmepäevast nädalat loendades taevas näha olevaid kuid. Olulised olid suvine ja talvine pööripäev. Muinaajal oli elurütm aeglasem kui praegu ja
sellele millises rollis hetkel ollakse, sellest tuleneb ka nende käitumine. Võiks öelda, et klienditeenindaja töö on vaimselt üks raskemaid töid, kuna tuleb ette palju kriitilisi olukordi klientidega. Selles töös sa pead olema kõigeks valmis ning kindlasti ei tohi võta kõike isiklikult. Kliente võiks liigitada erinevatesse gruppidesse nende käitumiste järgi: kõigega nõus olev klient, ei saa mitte midagi aru klient, kõike teadja klient, ainult mul on õigus klient, karjumisega lahendan kõik klient. Kõigega nõus olev klient on oma iseloomult rahulik, teab räägitus piisavalt ning on alati nõus sellega, mida räägitakse. Temaga on väga hea suhelda ning üldjuhtudel temaga ka mingeid probleeme ei tule, sest alati enne kontrollib kõik üle ja võtab teadmiseks. Ei saa mitte midagi aru klient tema kohta võik öelda seda, et tuleb varuda hästi palju aega, sest temal juba küsimused otsa ei saa. Temaga ka
paremini toime tulla üksikjuhuga, st nad ei rakenda sellele üldreeglit, mis ei pruugi olla optimaalseim. Sarnaselt eelmisele võib tuua ravitsemise näite arst ei ravi idealiseeritud inimest, vaid Kalliast/Sokratest/kindlat isikut, kes vajab vastavalt sümptomitele ja organismi eripäradele temale kohandatud ravi. Kogenud arstil on olnud kokkupuuteid paljude kombinatsioonidega, mistõttu tervenemise sansid on suuremad. Üldise teadja on kogenud inimesest targem, kuna ta oskab leida selgitust, miks üks või teine asi nii töötab, kuidas on need omavahel seotud. Kunst ja teadus vajavad mõtlemisviisi, mida kogemuse juures vaja ei lähe; selgituse leidmiseks on vaja uurimist, arutlemist ja põhjalikku testimist. Näiteks ravitsemise kunsti teadja pidi oskama selgitada, miks ühe või teise juhtumi puhul ravim töötas või ei töötanud. II alateema: neli erinevat põhjuslikkuse vormi 1
Oma väite näitlikustamiseks toob ta näite külamehest, kes ei suuda küla kaardistada hoolimata sellest, et teab iga nurgatagust. · Ühte sõna on võimalik mitmeti mõista ja kasutada. Milleks seda teha, kui saab hakkama ka ühte tähendust kasutades? Miks tahavad inimesed filosofeerida? Ta vastab, et inimesel on igavene teadmistejanu millegi seletamatu seletamiseks. Inimene ihkab olla teadja. Selleks aga tuleb asja suuremas plaanis näha ja jääda erapooletuks. · Selleks, et segadusekammitsast pääseda, peaksime mõtlema just nende abstraktsete asjade olemusele.
Teise astme ohver (asendusohver) (Loom, taim, vääriskivi, väärismetall jne) Kolmanda astme ohver – sümbolohver (Lõhnaaine, lilled, toiduained jne) Neljanda astme ohver - raha Viies - sümboli sümbol ohvriraha - hiinlased) Jaotus liigituse alusel: Anniohver - (ld do ut des - annan, et sa annaksid) Lepitusohver (nt patuoinas) Kommuniooniohver ehk ühendusohver (nt Püha Õhtusöömaaeg) 7. Pühad isikud Šamaan (evengi k – teadja) loodusrahvaste vahendaja siin- ja sealpoolsuse vahel (ld) Pontifex Maximus - Suurim Sillaehitaja, rooma ülempreester Rex (ld) kuningas Dux (ld) väejuht Noviits (ld novus – uus), postulant (ld postulans – taotleja) Preester (kr presbyteros – vanem) pühitsetud vahendaja; presbüter - varakristluses ja vabakirikutes koguduse eestseisja Hierarhia (kr hieros – püha) pühaduse astmestik initsiatsioon (ld initiātio sissepühitsemine)
aastaga oma kaks last ja naise. Teose süzee puudutas heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse. 1851. aasta esietendusest alates on ooperit saatnud tohutu menu ning see on esikteoseks tema kuulsale triaadile, kuhu kuuluvad kõigile tuttavad populaarsed teosed ,,Rigoletto" (1851), ,,Trubaduur" (1853) ja ,,La traviata" (1853). Ooperi tegi eriliseks see, et mina, kui ooperist mitte midagi teadja, nautisin seda, sest kõik osatäitjad oskasid hästi laulda ja ooper ise oli väga võimas. Sümpaatselt olid lauldud ka kõrvalrollid. Kogu ooper oli väga sünnis ja traditsiooni järgiv. Minu arvates oleksid näitlejad võinud oma emotsioone natukene tugevamalt väljendada. Nende hääl oli rahustav ning seda oli mõnus kuulata. Tegemist on ikkagi läbi aegade ühe parima ooperiga ja see lisas asjale veel rohkem võimsust. See võimsus ja omapärasus tekitasid minus mõtliku tunde.
vajab iseenda ja oma tegevuse tunnetamise, oma teotsemise programmi ja sihi määratluse, selge arusaamise sellest, mis on hea ja halb, ilus ja inetu, eksimine ja tõde. Sokratese järgi seisneb inimlik tarkus selles, et mõistetakse oma teadmatust "tähtsaimates küsimustes". Sokrates pidas filosoofia tähtsamateks probleemideks inimest ja tema käitumist. Sokratese arvates oli filosoofial ka praktiline pool ja ta hakkas seda järele proovima läbi dialoogide. Dialoog, see on "teadja inimese tõeline, elav ja hingestatud kõne". Sokrates esitaski enamasti oma vaateid läbi avalikke dialoogide ja depattide. Tema järgi sai nime ka tema leiutatud meetod ehk siis sokraatiline meetod, milles juhatas ta oma vestluskaaslast või vastast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole. Sokratese jaoks oli väga tähtis isenda tundmine ja tunnetamine. "Kes ennast tunneb, see tunneb ka seda mis on tema jaoks kasulik ning annab enesele selgesti aru, mida ta suudab ja mida mitte"
Ma arvasin et ta on kaval ja läheb vanemate ära olekul mureleid sööma , mõtlesin et olen kaval ja lähen vaatan mida ta teeb aga teda ei olnud seal , teda polnud ka karusmarjade juures, avastasin hoopis ta tiigi juurde jooksmas helesinises kleidis , ta jooksis suure puu alla ( samas kirjeldab sügavalt loodust) seal seisis ka Sasa kes oli ,,minu" vanem vend nad said kokku ja suudlesid , mõlemad olid õnnelikud. Jahimees läks tuppa tagasi ise oli õnnelik et ta sai olla kellegi saladuse teadja , mõtles kas vaikida või tekitada ebamugavus tunnet. Kui oli aeg magama minna tuli Ziinake lastetuppa.(jahimehe nimi oli Petja).Ta ütles Ziinale et teab kõike, suudlusest paju all , naine oli väga ehmatunud näoga , palus sügavalt mitte emale sellest rääkida. Petja oli õnnelik et Ziinake nii endast välja läks ja arvas et too ei maganud raudselt terveöö kuna hommikul olid tal silmade all sinised rõngad , siis nägi ta hommikul Sasat ja ütles ka temale et teab kõikeaga
Õpilase elu polnud sugugi kerge. Tihedat õppimisaega oli arvatavasti palju. Kooli said käia vaid jõukatest peredest pärit poisid. Lapsed läksid kooli viieaastaselt. Kooliaja pikkus oli keskmiselt kümme või kaksteist aastat. Koolipäeva pikkus oli üksteist tundi, koolist vabad olid lapsed kuuel päeval kuus. Sumeri õpetaja Ta õpetas lapsi savitahvlitele kirjutama, lugema ja arvutama, tähistaevast jälgima ja põllupindala mõõtma. Kooli eesotsas seisis ummia teadja, õpetaja, keda kutsuti ka kooli isaks. Õpilasi nimetati ka kooli poegadeks, õpetaja abilist vanemaks vennaks. Ta kontrollis õpilaste kirjalikke ülesandeid ja koduseid suulisi õppetükke. Õpetaja funktsioonid: abi, nõuanne, ravi, sümboliseeris õpilastele teadmisi ja mõistust. Õpetaja peab järgima seadust, distsipliini ning vaid osaliselt ja ettevaatlikult kasutama isiklikku aktiivsust.. Sellist inimest peeti kultuurseks.
Virumaa Mõhu Nurmekund Vaiga Soopolitse Jogentagana Pihkvamaa 6) Muinasusund. Animism (eestlaste usund om põhiolemuselt)- hingestamine, asjadel on vägi. Nõiad e targad viisid läbi rituaale. Mõne allika veel oli eriline ravimisvägi, mõni void käte pealepanemisega võtta ära haiguse, teatavatel sõnadel oli vägi teha kurja(sajatus) või head(raviloitsud). Tarapita-saarlaste jumal Väge suunati maagiaga. Ennustamine põhineb uskumusel, et tulevik on kusagil juba määratud ja et teadja inimene oskab tulevikumärgid olevikust üles otsida. Surnute ja hingedega seonduv oli tähtsal kohal. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied. Tervikuna oli muinasusund pigem elu-ja mõtteviis kui kindel religion.
keelekasutust ning seda, mida postitada facebooki seinale. 2. Autori roll (3 punkti) Teksti autor võib esineda erinevates rollides, et lugejat mõjutada. Loe läbi järgnev ülevaade ja otsusta millises rollis / millistes rollides autor esineb. Kui järgneva kolme rolli hulgas pole sobivat, võid pakkuda oma rollimõiste. Põhjenda oma arvamust vähemalt kolme tekstinäitega. I. Autor võib konstrueerida endale teadja rolli – ta on see, kes ütleb meile, kuidas asjad tegelikult on. Autor räägib enda nimel, viitamata mingitele allikatele, ta kasutab kindla kõneviisi väitlauseid, igasugused pehmendavad modaaladverbid (vist, võib-olla, küllap, ma arvan) puuduvad. Lugejal ei jää üle muud, kui info vastu võtta ja tänulik olla. II. Autor võib võtta endale õpetaja positsiooni – st ta räägib meile, kuidas ajad peaksid olema, ja õpetab, mida meil oleks kõige targem teha
eestalsed on töökad, poliitikuid ei saa usaldada Viidatakse suuremale grupile: enamik eestlasi hindab..., kellegile ei meeldi, kui.... Kasutatakse hinnangulisi omadussõnu: erakordne, eriline, uskumatu Toetutakse autoriteedile: Ka Lennart Meri ütles..., Juba Aristoteles märkis... Kasutatakse sõnu, millel on pos. või neg. lisatähendus: saavutas kolmanda koha- pidi leppima kolmanda kohaga, ettevaatlik-arg Esindatakse teadja või asjatundjana: kunstiteadlasena võin kinnitada, et.... Kasutatakse suhtumissõnu: kindlasti, tõenäoliselt, õnneks, vaevalt 17. UUDISE KALLUTATUSE TUNNUSED Kõnelejat näidatakse ebameeldivas valguses:torises, kokutas, halises, vihjas Kõneleja on midagi halvasti teinud: võttis omaks, tunnistas, süüdistas, rõhutas Autor pole kõneleja ütlusega nõus: tunnistas, väitis, möönis Kõneleja mittesõnaline tegevus: naeris, noogutas, ahmis õhku, raputas pead
puudutavad üksikuid asju või elusolendeid. Arstid ei saa ravitseda kõiki inimesi ühtemoodi, iga ravitav patsient on üksik ning tema ravimiseks ei piisa üldisest teadmisest, sest siis läheks ravi tihtipeale luhta. Sellegipoolest peetakse üldise teadjaid targemateks, sest tarkus tuleb eelkõige rohkema teadmisest, kogemus aga on üksiku teadmine. Kogenud inimene teab, et tuli on kuum, kuid ei tea põhjust ning neid meeltetajusid ei peeta tarkuseks. Üldise teadja seevastu teab mis põhjusel tuli kuum on ning seepärast peetaksegi teda targemaks. 5) Üksiku teadmine on sarnane empirismile kuna põhineb kogemusel. Empirismis peetakse kogemusi teadmise aluseks. Üksiku teadmine omakorda tulenebki kogemusest ehk meeltetajude kogumist. Üldise teadmine ja ratsionalism on samuti omavahel seotud. Ratsionalism väidab, et teadmiste allikas on mõistus ning üldine teadmine eeldab, et
korda võpatades üles ärganud, sest vahepeal väga ootamatutes kohtades kõlasid püssipaugud. Peaaegu iga lauluga kaasnes ka tants ja lavaline liikumine, mis muutsid selle väga põnevaks. Kogu ülesehitus oli hea sellepärast, et koguaeg pidi hoolikalt tegevuskäiku jälgima, et saada muusikali mõttest aru. Esinejatele pole midagi ette heita. Esinejate tase oli väga hea. Hääle ilu ja kõlavus olid õigesti seatud. Ma pole just eriline muusika teadja, aga kuskil mingit suuremat eksimust ei märganud. Minu jaoks on üks olulisemaid asju laulu juures sõnadest arusaamine. Selle muusikali suureks plussiks oli see, et kõikide laulude sõnum oli vaatajateni hästi edastatud. Paljud on öelnud, et eestlaste lauludest on raske aru saada, sest lauljad ei laula sõnu korralikult välja, aga selle ütlusega mina ei nõustu. Kontserdi üldine meeleolu oli väga hea,
· Viidatakse suuremale grupile: enamik eestlasi hindab..., kellegile ei meeldi, kui.... · Kasutatakse hinnangulisi omadussõnu: erakordne, eriline, uskumatu · Toetutakse autoriteedile: Ka Lennart Meri ütles..., Juba Aristoteles märkis... · Kasutatakse sõnu, millel on pos. või neg. lisatähendus: saavutas kolmanda koha- pidi leppima kolmanda kohaga, ettevaatlik-arg · Esindatakse teadja või asjatundjana: kunstiteadlasena võin kinnitada, et.... · Kasutatakse suhtumissõnu: kindlasti, tõenäoliselt, õnneks, vaevalt 18. UUDISE KALLUTATUSE TUNNUSED Hinnangulised verbid: · kõnelejat näidatakse ebameeldivas valguses (torises, kokutas) · kõneleja on midagi halvasti teinud (tunnistas, möönis) · autor pole kõneleja ütlusega nõus (väitis, nentis) · kõneleja mittesõnaline tegevus (naeris, kehitas õlgu)
Iga edasiandja on kaasautor, kes jätab tekstisse oma jälje. Nimetus laulik on rahvapärane. Sünonüümideks: luuletaja, veeretaja, sõnasepp. Laulujuht on: eestlaulja, eestütleja. Lauluoskajat nimetati Kihnus lauluinimene, mujal veel laululine, sõnuline, Setus lauluema. Rahvalaulik on laulu elav esitaja, kollektiivse traditsiooni hea tundja ja selle autoriteetne kandja, kes võib esineda laulujuhina kooris või üksilauljana, hea kultuse ja kommete teadja, tema sõnades on oletatud ka maagilist jõudu. Laulja võib ühtaegu olla loov isiksus, kelle on oma tekst, kes samal ajal suudab laulu vajadustele kohandada, tarbe korral täiendada, ja kui vaja, edasi arendada. Esimene eeldus on ikkagi hea laulude tundmine, mõjuv ja kaasakiskuv esitamise viis, kiire reageerimise võime, mis on eriti oluline mõjulepääsemiseks. Lisada tuleb hea hääl, rõhutamisviis, liikumismaneer, üldse esinemine ja ka välimus.
teele suunata. Kuid siiski sai lõpuks hirm Dorianist võitu. Ta kartis näha end lagunemas ja muutumas. 1.8 Minule Dorian ei meeldinud. Ta oli nii enesekeskne ning suutis mõelda ainult endale. Ta ei saanud aru, kui teda taheti aidata. Oma muredega ta ei tõmmanud vaid enda, vaid ka teised halva tee peale ja õnnetuste poole. Veelkord, ta elas momendis ja ei suutnud arvestada tagajärgedega endale ega teistele. 2.0 Lord Henry: Teadja, äärmiselt seltskondlik, naistemees, jutustaja, rahulik, abivalmis. Ta oli lahedalt seltskondlik. Rõõmus ja sotsiaalne. Ta ei ajanud inimesi teistele teedele ja akepteeris neid nii nagu nad olid. Henry oli Dorianile väga hea sõber. Nad jagasid kingitusi, said üksteisega vabalt rääkida ja oli just selline inimene keda Dorian vajas. Ta pakkus talle emotsionaalset tuge. Kuigi Henry tutvustas Dorianile halbu seltskondi, ei süüdistaks ma Henryt eriti Doriani allakäigus. 2
osalusel tegema head ja halba ei tohi teha Evangeelium- Uue Testamendi kirjandusliik, kuulutus Jeesus Kristusest Sümbol- märk, tunnusmärk, märksõna Fatalism- usk saatuse määratusse Sümboolika- kujundite kasutamine, kujundite süsteem Fenomenoloogia- teadusharu, mis püüab leida paraalleelnähtusi ja vastavusi Samaan- teadja, targa nimetus põhjarahvastel Fetis- ese, millel olevat maagiline jõud Siitlus-islami usulahk, mis peab kaliifideks üksnes Muhamedi nõbu ja Filosoofia-mõtteteadus, mis on suunatud kõige teadaoleva ja teaduse kõige väimeest Ali ning tema järglasi olemuslikumate ja üldisemate probleemide lahendamisele Tabu- püha, keelatud, puutumatu
põhitoimeainete keemilise olemuse järgi, kuid neid võidakse käsitleda ka taimede botaanilise jaotuse alusel või liigitamisega droogi tüübi järgi. (Fütoteraapia, ravimine ravimtaimedega 2014:13). 1.1 Ravimtaimede kogumine Kui koguda ravimtaimi looduses, kui olla täpsem siis niidult või metsas, peab olema kindel , et ei korjata looduskaitse all olevaid taimi. Kui tekivad kahtlused mõne liigi suhtes, parem jätta see korjamata või hiljem pöörduda teadja inimese poole. ("Eesti taimed" 2008). Keemiline koostis vaheldub olenevalt kogutavast taimeosast, taime kasvu- ja arengufaasist ning kogumise kellaajast üsna suurtes piirides. Seetõttu lähtutakse droogide kogumisel kahest põhiprintsiibist. (Farmakognoosia 2010:22) 1.2 Ravimtaimede kuivatamine Tänu küllaldase hulga vee olemasolule ning ensüümide aktiivsusele jätkub kasvukohaselt eemaldatud taimeosa elutegevust mõnda aega. Mõnda aega jätkub taimelt eraldatud
ÕIGUSVAAKUM: JOKK, – ÕIGUS: nt Eesti < N. Liit, Euroopa Liit Sotsiaalse normi kujunemine (2) • juht, ekspertrühm või rühma usaldusväärne liige teeb sõnalise avalduse, milline käitumine on soovitatav või ebasoovitatav > – KEEL: keelekorraldusorganid (vabariiklik õigekeelsuskomisjon, praegu Emakeele Seltsi keeletoimkond, eriala terminikomisjon) – KÄITUMINE, nt president („isalik“), asjatundja (teadja, autoriteet) – ÕIGUS > riigikohus (siduv), õiguskantsler (suunav) • kui teatud olukord ilmneb esmakordselt, võidakse selles olukorras aset leidnud käitumine võtta omaks JA/VÕI muuta normiks. Esmasündmus = etalon ("eelmisel korral tegime nii") > – KEEL: uuest ainest rääkimine (juhukeelend) > levik > norm – KÄITUMINE: sotsialiseerumine, desotsialiseerumine; kultuurilaenud – ÕIGUS: pretsedendiõigus How about sõnavara konkursid jms? 3
Poseidoni kättemaks faiaakidele.Odysseuse ärkamine ja luiskejutt Athenale.Athena õpetused. Odysseus Eumaiose juures. Odysseus jõuab seakarjus Eumaiose juurde ja võetakse lahkelt vastu.Eumaios jutustab talle olukorrast Ithakal.Odysseuse luiskejutt Eumaiosele.See korraldab talle söömingu.Odysseuse luiskejutt Trooja sõja ajast. Telemachos saabub Eumaiose juurde. Athena õpetuse järgi lahkub Telemachos Lakedaimonist,kingitused ja head ended.Telemachos kohtub võõra teadja Theoklymenosega.Meresõit.Eumaios jutustab Odysseusele oma eluloo.Telemachos saabub Ithakale.Theoklymenose ennustus. Telemachos tunneb ära oma isa. Telemachos saabub seakarjuste juurde.Esimene kõnelus isaga.Telemachose käsul läheb Eumaios Penelopeiale sõna viima.Athena moondab Odysseuse endiseks ja too ütleb Telemachosele,kes ta on.Nad peavad koos nõu,kuidas kosilastele kätte maksta.Penelopeia kuuleb Telemachose saabumisest.Kosilaste luurelaev tuleb tagasi
olnud. Sõna samaan tuleneb Siberi küttide ja põhjapõdrakasvatajate evenkide keelest ja algselt tähistas see vaid antud piirkonna usumehi. Praegusel ajal aga kasutatakse sõna laialt, tähistamaks sellega nii teadjamehi, posijaid kui ka nõidu ning just seetõttu on üles kerkinud teravaid vaidlusi termini tähenduse ja täpsuse kohta üldse. On oletatud, et sõna on tuletatud tüvest sa-, mis tähendab teadma ja samaan on seega teadja. Teise hüpoteesi järgi on sõna evengi keelde laenatud hiina keele kaudu ja tuleneb algselt sanskriti sõnast sramana, mis tähendas askeeti. Kuigi aastasadade jooksul on kogutud hulgaliselt materjale, on samanism müstikast nii läbi põimunud, et veel tänagi on palju sellist, millele täpset vastust anda ei osata. Samanism tunneb nii mees- kui ka naissoost samaane. Nagu arvata võib, on meeste osakaal ka sel ametipostil suurem naiste omast
Kui isa pole abielus, kantakse sünniakti mees, kes lapse emaga esitab kirjaliku avalduse Ema nõudel kantakse isa perekonnanime kohale ema perekonnanimi, isa eesnimena nimi ema ütluse kohaselt Lapsel, kes on vanemates lahutatud, on õigus säilitada kontakt mõlemaga (va juhul, kui see last kahjustab) Lapsendaja peab oelma vähemalt 25-aastane teovõimeline isik (erandina kohtu loal) Laspendamisest teadja peab hoidma saladust Vähemalt 10-aastast last võib lapsendada tema nõusolekul Isik, kes ei ela Eestis, võib Eestis elava eesti kodaniku lapsendada üksnes sotsiaalministri nõusolekul Lapesendamsiel võib kohus lapsendaja avalduse alusel anda lapsele uue eesnime ja lapsendaja perekonnanime 8. PÄRIMINE JA PÄRANDAMINE 8.1. Mida tähendab pärimine ja pärandamine Eestis kehtib (2010. a.) pärimisseadus
) sulgen (silmad ja suu) · religio religare (lad.) kokku köitma, ühendama · cultus, culture (lad.) harima, hoolitsema, kummardama 2 Vana-Ida kultuuriareaalid · India jooga vedad hinduism budism · Hiina taoism konfutsianism 3 India Harappa kultuur 3000 e.Kr aarialased 1500 e.Kr · rya külalislahke, õilis, hiljem "teadja" · sanskrita kunstipäraselt korrastatud Veda teadmine 15001000 e.Kr · Rigveda hümnide teadmine · Smaveda viiside teadmine · Jadzurveda ohvrirituaalide teadmine · Atharvaveda loitsude teadmine Jumalad Agni, Vaju, Surja, Indra, Pradzapati, Mitra, Varuna, Vrita, Rudra, Purusa 4 · Vedade jumalad 5 4 asrama't brahmacharya õpilane
kehadesse. See elu-hingejõud on füüsilist laadi - seda võib omandada ja kaotada, kas täieliselt või osaliselt, seda võib hankida endale ja anda teistele, võib suurendada ja võib vähendada, süüa ise ja sööta teisele, siirda ühest kohast mehhaaniliselt teise, ühelt kehalt teisele jne. Ühel kehal võib olla enam hingejõudu kui teisel: täiskasvanuil enam kui lastel, meestel enam kui naistel. Erakordselt suure hingejõuga ja eriliselt arenenud võimetega on nõid (tundja, teadja), kes oskab kohelda teisi hingi ja hankida abi arstimiseks või kõiksugu muid tarvilikke teateid. Selleks on ta varustatud eriliste hingejõudu sisaldavate esemetega ja ta hing võib rännata ringi, keha lamades unes või "minestuses". Keha ja elundid Teatavates kehaosades asub elujõud eriti tugeval määral, need on niinimetatud elundhinged. Igivana näikse meil kujutelm, et elujõud ja hing kätkeb eriti suguelundis. Mida suurem kellegi olendi suguelund, seda suurem on ta hingejõud.
Konspekt Raivo Kaer, TLÜ 2009 1. Elujõud. Kujutletakse kehas liikuvat ja toimivat konkreetset olendit elujõudu. Juba uurali-ajastu käsitlus, u 4000e.Kr - vägi, vaim, inimese teine "mina". Inimese teisik saadab teda varju kujul. Volgaajast põrineb mõiste hing - hingamise-kujutelm. Kõik elab, kõik on hingestatud. Hingejõud võib kanduda ühest kehast teise, ühelt kehalt teisele. Eriliste võimetega on nõid, teadja, tundja. Maaigilised taigud, nõidumise tembud on toodud enamasti meile saksa kultuurikandjate ja katoliku kiriku poolt. 2. Keha ja elundid. Elundihingeks on peetud südant, pead, aju, üdi jne. Mida suurem kellegi olendi suguelund, seda suurem at hingejõud. Südame söömisega kujutleti omandatavat selle hingejõud. Kuupuhastus ja järelsünnitus on sidemed ema ja lapse hingede vahel, olulisel kohal. Sugutamise all peetakse silmas hingejõu edasiandmist.
tähistusele kaasa enda jaoks piima ja leiva, peremehele anti teine leib ja muna. Pärast peremehe pakutud toitu hakati paluma peko poole. Peko papp hakkas järjest igale õlle anuma omanikele soovima edu ja õnnistust. Siis jätkus oma toidu söömine ja viimaks ühine palve lugemine. Järgmise aasta suve ennustas peolõpuks saadud küünlavaha kogus (mis peko küljes ja anumate küljes olid). Materiaalne peko kuju oli puust. 29. Loetle erinevusi ja sarnasusi šamaani ja teadja tehnikates ja üldises olemuses. Samaanid ja teadjad on mõlemad usundispetsialistid. Nende mõlemate roll oli ravimine, kadunute leidmine ja ennustamine. Mõlemad puutuvad kokku vaimude maailmaga. Peamine erinevus seisneb aga nende tehnikal. Nimelt kasutasin samaanid samaanilaule ja teadjad loitse. Kuigi teadjatel on seoseid transis olemisega on teadjate põhiline tööseisund ikkagi teadvusel olles. Samaanid aga töötavad transiseisundis. Erinevus tuleb ka millistes kultuurides neid leiti
saj eKr · "Odüsseia" Vanakreeka, Homeros, 8. saj eKr · "Noorem Edda" Island, Snorri Sturluson, 13. saj 31. Ava eepose "Kalevala" kangelaste lmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Ilmarine - taevajumaluse teonüüm, germaani traditsiooni mõjul müütiline taevalaotuse sepistaja (selle tõi kaasa rauatöötlemise tehnika levik Läänemere aladel) Väinämöinen - *väinä - lai, rahulik sügav, aeglaselt liikuv vesi; vetevallaga seotud teonüüm, taevajumala oponent, ülivõimsa teadja võrdkuju (germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul), väeka lauliku ja samaani roll 32. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose "Kalevala" mütoloogilist geograafiat. Kalevala on Väinamöise valdus; rahvalauludes väga haruldane, enam tunntud on nimetused Väinölä, Päivöla, Suoemela, Luotola. Pohjala- Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga (lauludes seostub see piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga)
Gesell ar.psüh. keskmisel perioodil toimus pooldumine. Keskkonna- (potitreeining, lugemis-, kirj.oskus) vs. Küpsemisteooria (koordinatsioon, motoorika) enne õppimist peab laps selleks ,,valmis"olema. Kaasaegne süntees: Jean Piaget (mõjutatud M.Baldwinist) teadmiste omandamise teooria geneetiline epistemoloogia. Mõtlemine ja kõne saavad alguse imikuea element.test tegudest, tajudest ja matkimisest. In.teadmised kui mõistuse biol.organ; teadmised on kohanemisvõimelised; teadja ja teadmiste suhted. Piaget´ terminoloogia on bioloogiline info vastuvõtt mõistuse poolt nagu toitainete omastamine keha poolt. Tasakaal akommodatsiooni läbi (organism kohaneb keskkonnaga v võtab omaks selle mõjud). Intellektuaalne areng kui evoluts.protsess. ,,epigeneetiline maastik" looduse poolt on keskk.mõjutustele erineva varstuvõtlikkusega arenguteed ning neile on seatud piirangud (arengu kanaliseerimine: teat.aspektid on universaalsed, kuid
käsikirjade põhjal, sanskriti keeles „Ilijas“ ja „Odüsseia“ – 8. Saj eKr, Homeros, vana kreeka ioonia murdes “Kalevipoeg” - Fr. R. Kreutzwald, 1857‐1861 46. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. *väinä ‘lai, rahulik, sügav, aeglaselt liikuv vesi’ Väinä kui vetevallaga seotud teonüüm; ktoonilisi jõude esindav taevajumala oponent, maad loov sukelduv demiurg germaanipärase loitsu‐kultuuri mõjul > ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu teame teda “Kalevala” eeposest *Ilma kui läänemeresoomeline või ka soomeugriline taevajumaluse teonüüm germaani traditsiooni mõjul: ‘taevajumal’ > ‘müütiline taevalaotuse sepistaja’ (Ilmarine sepistab sampo) 47. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta. Lemminkäinen < lempi ‘füüsiline armastus’; vrd lemmennosto rituaal ja nimed Lemmikki, Lemmit; m ütol
Puuduvad varased kirjalikud allikad, põhiline infoallikas on keeleline ja folklooriline rekonstruktsioon. Vaja on kasutada allikaid, kus mütoloogiline aine esineb vihjeliselt. Samuti on soome-ugri rahvastel väiksem ajaline sügavus. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Soome-ugri rahvaste usundilised süsteemid jaotuvad kaheks. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud (algelemendid), teadja, ravitseja, maja- ja paiga haldjad, esivanemate austamisega seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud kontseptsioonid, maa ja taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. 9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Maailma loojaks on veelinnud. Maa tekkimine veelinnu kehast. Munast sünnivad vastandikud alged Jen ja Omöl (hea ja kuri, jumal ja kurat), kes samas on demiurgid
saj eKr • “Noorem Edda” Island, Snorri Sturluson, 13. saj 31. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Ilmarine - taevajumaluse teonüüm, germaani traditsiooni mõjul müütiline taevalaotuse sepistaja (selle tõi kaasa rauatöötlemise tehnika levik Läänemere aladel) Väinämöinen - *väinä - lai, rahulik sügav, aeglaselt liikuv vesi; vetevallaga seotud teonüüm, taevajumala oponent, ülivõimsa teadja võrdkuju (germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul), väeka lauliku ja šamaani roll 32. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose “Kalevala” mütoloogilist geograafiat. Kalevala on Väinamöise valdus; rahvalauludes väga haruldane, enam tuntud on nimetused Väinölä, Päivöla, Suoemela, Luotola. Pohjala - Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga (lauludes seostub see piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga)
saama, et süsteemi püsimajäämiseks on vaja inimesi kes kõigi uuendustega kaasas käivad ja neid teadmisi ja oskusi on võimelised edasi andma. Tuleb õelda, õpetajat loeti jumalast olevaks, õpetamine kui protsess ning kirjaoskus ja kirjaoskaja kui selle tulem loeti olevat jumalast, niiet see aitas palju kaasa õpetaja positsioonile sumeri riigis ja nii samuti vanas egiptuses. Õpetaja oli jumaliku moraali tundja ja seeläbi teadja: kuidas elada nii, et jumalad inimesega rahul oleksid. Vanas Egiptuses oli samuti ausees kirjutamine ja lugeda oskamine. Võib õelda, et egiptlastel mängisid vanemad suuremat rolli, just nimelt hariduse andmisel alamates sotsiaalsetes klassides. Lapsed jäid tihti kauaks oma emade isade hoole alla ja omandasid eetilised ja usulised alusteadmised nendelt. Egiptuses peeti heaks tavaks seda kui poiss võttis ameti isalt üle ja jätkas oma isa tõõd
sajandist) · Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus · Suurem tähtsus keelelistel ja folkloori-alastel rekonstruktsioonidel · Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena) · Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia "liistule" 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund o Loodusjõud o Teadja/ravitseja o Maja- ja paigahaldjad o Esivanemate austamisega seotud pühamud Lõunapoolsete viljakasvatajate usund o Dualistlikud kontseptsioonid o Maaema ja taevajumal o Viljahaldjad o Külapühamud ja preestrid 9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Tunnuslikku komi loomismüüdis
allikas, objektid, subjekt) 2. Teadmise ulatus: Kui palju me teame ja kus on piir. Skeptimism: teame väga vähe (ainult oma teadvuse seisundit teame). Realism: teame üsna palju endast ja maailmast 3. Feministid heidavad ette: Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees). 4. Empirismi ja ratsionalismi erimeelsused allika küsimuses: Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll. 5. Tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevus: Tutvusteadmine ehk kogemuste kaudu saadud teadmine nt peavalu. Oskusteadmine ehk õpitud/selgeks tehtud teadmine nt salli kudumine. 6
Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellegile pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allmaailm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsaim kui kõik teised tavalised ühtekokku. "Iliases" ütleb ta oma perekonnale: "Olen võimsam ma taevas kõigist. " Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõige teadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise eest varjata. Hilisematele kreeklastele ei meeldinud need lõputud armuseiklused. Siiski, juba kõige varasemates müütides on Zeus õilis. Zeusi rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puit- tamm. Zeusi oraakel elas Dodona tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede
juurde. Seisundit, milles me oleme enne tunnetuse teele astumist, võrreldakse vangidega mingis koopas; tunnetuse teed vaevalise ja järsu tõusuga koopast päevavalguse kätte; ning lõpuks saavutatud teadmist objektide vaatamisega väljas päevavalguse käes, viimaks päikese enda vaatamisega. Seejärel näidatakse veel, mis juhtub sellega, kes on tõusu just sooritanud -- seega juba teadja -- ja asub nüüd jälle oma vanale kohale koopas. 18) Mida kujutavad koopa võrdpildis koobas ning sellest välja jääv maailm? Koobas kujutab tervikuna saamise ja hävimise valda, seevastu maailm väljas puhta mõtlemise objektide valda, mis on igavesti olev ja tipneb omakorda päikesena esitatud hüve idees. Saamise ja hävimise vald on meie elumaailm, kus me kohtame ka teisi inimesi ja suhtleme nendega.
Maailm on loetav justkui raamat. Keel ise on osa asjade korrast mida on võimalik samamoodi maailmast üles korjata. NT:kui mingi lille peal on islma kujutis siis on ilmselge, et seda saab kasutada silmahaiguste raviks... Teadmine ei arene pidevalt täiuslikkuse suunas, vaid muutuvad need suhted, kuidas üldse on võimalik teadmise objekti suhestuda(oleks vale käsitleda huulust ja hullumeelset ühtse objektina, mis püsib läbi ajaloo-Foucault: „Hullust ei ole olemas.“ Teadja(subjekt) ei püsi läbi ajaloo samana! Teadmise vormid loovad subjektsust. VÕIM Tõde ei eksisteeri väljaspool võimu ega ilma selleta. Ta on seotud võimusüsteemidega, mis teda toodavad ja toetavad, tähendab tõde luuakse mingisuguste sündmuste abil. Igal ühiskonnal on oma tõerežiim, tõe „Üldine poliitika“. Ei saa rääkida universaalsest tõest. Uus meetod, mlle ta nimetab Genealoogiaks. Seda tuleb määrata kõigepealt negatiivselt, ehk mis ta ei ole, mitte mis ta on.
rohkesti lauluvõimalusi nt mardisandiks käies ja Pärnumaalt on teada mehi, kes esinesid pulmalaulikutena. Regilaule esitati ilma pillisaateta, kuid esituse ajal võis liikuda. Väga vana nähtus on laulmine sõõris sammudes nt Kihnus,samuti esitati tantsuslise liikumisega laule Setumaal. Laulik nimetati veel eesütleja, lauluinimene, laululine, sõnuline. Oli tavaliselt vaimurikas ja hea luuleanniga inimene. Teinekord tuntud rahvaarst või teadja. Laulik oli kommete täitmisel ja ka laulmisel sageli eestvedaja. Laulud võisid pärineda lauliku suguvõsast. Mitmestki laulikust kujunes nõ edasiandja ja kaasautor, kes jättis esitavatesse tekstidesse oma jälje. 1.4. Uuem rahvalaul riimiline salmilaul Levis 18. sajandil ja eelkõige linnade ümbruses ning saavutas olulise koha 19. sajandi lõpu muusikapildis. Uuema rahvalaulu eelastmeks oli suhteliselt väike laululiik, siirdevormiline laul, milles
2. kombineeritud elatusviisiga põhjapõtrakasvatajate usund-tekivad perekondlikud riitused. Tegeleti eri põllumajanduskultuuride kasvatamisega. Valduste tekkimine Haldjad (peremehed-perenaised, isandad ja emandad) Perekondlik kultus Ilmajumal (pikse-, taeva-, tormijumal) Päikese pühamud 3. alepõletajate ja karjakasvatajate usund-tegeleti karjakasvatamisega. Igal majal, hoonel oma haldjas. Loodusjõud (algelemendid) Teadja/ravitseja Maja- ja paigahaldjad Esivanemate austamisega seotud pühamud 4. lõunapoolsete viljakasvatajate usund-tekib arusaam surnute riigist. Suured pühamud. Ohvritoomised. Dualistlikud kontseptsioonid (dualism, mille kohaselt vaimne ja materiaalne alge on teineteisest sõltumatud); Maaema ja taevajumal Viljahaldjad Külapühamud ja preestrid 9. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta
12. Milline erinevus on teadmise ja teadmuse vahel? teadmus - teadmised millegi kohta (kogumina); süstemaatiliseks kasutamiseks korraldatud faktide, sündmuste ja tõdemuste kogu. teadmine sisaldab ka seoseid andmete vahel, mis on vajalikud otsuse tegemiseks; samuti üldistatud infot või kogemust, mille põhjal saab efektiivselt tegutseda Teadmine on suhe kolme ilmingu vahel: objekt (asi, mille kohta teatakse), seda esindav (sellega seotud) märk, teadja (agent, subjekt, kes teab; samuti edaspidi järeldamise masin). 13. Millised on tehisolendite õigused? Muuhulgas, üha rohkem tehakse eksperimente, kus tarkvaraline või füüsiline tehisolend tekitatakse esmalt mingil primaarsel kujul ning seejärel kasvatatakse üles ja õpetatakse nagu inimest. Millised on nende olendite õigused? Kas abielu omaloodud objektiga on reaalne? Mida see tähendaks ja milliseid muudatusi tuleks sisse viia kooseluseadusesse? 14
sooritati, nim maagiaks e nõiakunstiks. Maagilisi toiminguid võis sooritada igaüks ja sooritaski(nt õngekonksu otsa aetud ussile peale sülitades ,pidi paremin näkkama ; võimalikult pikka vastlaliugu lastes, pidi pikem lina kasvama). Tähtsamaid toiminguid pidi sooritama siiski oskaja inimene, tark e nõid,kellel oli selleks rohkem annet,oskusi ja võimeid. *Ennustamine on üks maagilisee mõtteviisi avaldusi ja põhineb uskumustel, et tulevik on oleviku poolt juba ära määratud. Teadja inimene oskab need tulevikumärgid olevikust üles leida. *Tähtsal koha muistseis uskumuisis oli surnute ja hingedega seonduv.On selge, et surma ei peetud inimese teekonna lõplikuks lõpuks. Kusagil eksisteeris "teine ilm", kust surnute hinged aeg-ajalt elavate juures käisid. *Eestlased õppisid juba enne ristiusustamist tundma seitsmepäevast nädalat, kuid loendades tegelikke, taevas näha olevaid kuid. Aasta kangastus ringina, millel pilnud
Arktika ja subarktika küttide usund: maailma loomine, samaanid, saagi ja loomade isandad, loomaliikide kaitsjad, mobiilsed pühamud Kombineeritud elatusviisiga põhjapõdrakasvatajate usund: valduste tekkimine, haldjad (peremehed-pereaised, isandad ja emandad), perekondlik kultus, ilmajumal (pikse-, taeva- ja tormijumal), paiksed pühamud Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud (algelemendid), teadja/ravitseja, maja- ja paigahaldjad, esivanemate austamisega seotud pühamud Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud kontseptsioonid, maaema ja taevajumal (deus otiosus), viljahaldjad, külapühamud ja preestrid ERINEVUSED NÄITEKS KÜTTIDE JA VILJAKASVATAJATE USUNDIS 9. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süzeede või motiivide kohta.
kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Loomulikult on säärane jaotus suhteline ja mõeldud vaid tendentside eristamiseks. Seadust ja kangelaslikkust, patriotismi ja kodanikuuhkust on ju alati tähtsaks peetud. Läbi aegade on sootsiumis eritähelepanu pööratud õpetajale. Kunagi oli õpetaja loodusenergia tundja maag, siis püha kirja keeruliste saladuste tundja ja seletaja, jumalate tahte teadja ja edasiandja, kosmose seaduste lahtimõtestaja. Õpetaja tundis paremini seadust, oskas seletada maailmakorda, suunas oma õpilast mõtlema, et see paremaks, puhtamaks ja täiuslikumaks saaks. Õpetaja-filosoof harjutas ka ana- lüüsima ja üldistama, õpetas oma mõtteid selgelt ja veenvalt väljendama. Kõik see kujundas õpetajast väärika Õpetaja. Koolide spetsiaalne õppetegevus haaras pika ajaloo vältel kaduvväikese osa inimestest. Alates iidsete
II kompleks austuse vajadus Püütakse end eristada kaaslasest, rõhutades oma olemasolevatele või oletatavatele oskustele ja teadmistele. (mina ehitan... mina oskan... jne) Huvitutakse ka partneri tegevusest, kuid tehakse seda erapooletult ja eelarvamuslikult. Võrreldakse partnerit endaga ja otsitakse võimalusi temaga konkureerida. "võistlev jäljendamine" nt laps teeb oma asja/töö kaaslast jäljendades valmis ja teatab siis, et tema tehtu on parem/ilusam. Püütakse kehtestada teadja ja oskaja positsiooni. Ei kuulata kaaslase põhjendusi, selgitusi, vaid jätkatakse oma õiguste tagaajamist ning esitatakse olematuid argumente. Kui kaaslane ei nõustu/allu, siis solvutakse, protesteeritakse ja lõpetatakse suhe. Enda teadmiste/oskuste rõhutamine, pidev võrdlemine ja kritiseerimine, kõrge tundlikkus ja solvumine. III kompleks vajadus emotsionaalse tähelepanu järele Seisneb selles, et lapse kaaslane on koguaeg tähelepanu orbiidis. Tahetakse jagada
Filosoofid ei ole nõus varjus olema seepärast nad on valmis suremisega või surnud olemisega tegeleda. * Erinevalt teistest inimestest vabastab filosoof hinge ühendusest kehaga – niivõrd kui võimalik (arukusega seotud). Kui filosoof on surnud – see ei tähenda veel, et tema hing on surnud seepärast ta on alati valmis surra, sest saab aru, et sureb ainult keha. Aristoteles: (384 – 322 eKr) 39) mille poolest on üksiku teadja üldise teadjast edukam ja mille poolest on kunsti teadja kogenuist targem Tundub, et tegutsemise seisukohast kogemus kunstist sugugi ei erine, vaid kogenud on isegi edukamad kui need, kel on logos, seda sel põhjusel, et kogemus on üksiku teadmine, kunst aga üldise [teadmine], kõik tegevused ja kõik protsessid puudutavad aga üksiku. Me peame teadmist ja asjatundlikkust rohkem kunsti kui kogemuse juurde kuuluvaks,
Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse 2.Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes."EsaSaarinen(2004: 20) Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku 10.Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees). Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? 3.Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses. *Kas "naissus" on printsessiks olemiseks tarvilik? Jah, ok. *Kas "naissus" on piisav tingimus Empiristid usuvad, et ainus teadmise allikas on kogemus, me alustame elu kui ,,tabula rasa". Ei! Leidub naisi, kes ei ole printsessid. Mida lisada, "kuninglik päritolu"
TattvArtha sUtra- üks olulisemaid dzainistlike tekste. Õige maailmavaade- ei kahtle õpetuses, valmis lahti ütlema maisest, pole ebausku, toetab dzainistlikke pühamehi, ei usu igasugused imetegijaid, vabanemine uhkusest Õige teadmine- dzainistide arvates viite sorti teadmist: Mati j. meeltega saadav informatsioon Sruta j. kuuldud informatsioon Avadhi j. ilma meelteta ja kuulmiseta saadud informatsioon manaH paryAya j.- telepaatiline teadmine kevala j. kõike teadmine Õige teadja kuulab või loeb teksti nii hoolikalt, et saab kõigest aru, seejuures alandlik info suhtes, kui ei saa aru, teeb selgeks, entusiastlik info suhtes jne. Õige käitumine. Paljude lääne uurijate arvates seisneb dzainism viies suures reeglis ja nende laiendustes. Viis suurt vannet (mahAvrata): ahiMsA- vägivallatus, hoidumine vägivallast nii mõtte, kõne kui teoga. Teine vanne on satya (tõde). Ka tõe mitterääkimine on valetamine. Kõnelema peab hoolikalt
Inimesekujutus realistlikum. Runod sisaldavad kirjeldusi koguni keskajal esinenud sõidu- ja püügivahenditest, metallehetest, saunakommetest, riietusest, koduloomadest, orjade ja piigade askeldustest jne. Palju kahekõne situatsioone. Kangelased ja kangelannad valetavad, tülitsevad, peksavad keelt. Kordamine. Samaanieepika "Väinämöise Toonela-retk" - käik sealpoolsesse, jõetagusesse maailma ja tagasitulek ussina läbi võrkude ujudes. Samanismi tähtsaim riitus teadja Iovesse langemine, hing rändas looma kujul vajalikke teadmisi otsima, koguni Toonelast. Teadvusele tulles jutustas samaan oma retkest. "Vipuse laul" - teadja otsib kolme kadunud sõna, et saaks valmistada vene. Sõnad on Vipuse valduses, kes on ammu surnud samaan. Vipus oli surnud tõenäoliselt seetõttu, et tema abimees oli unustanud samaani õigel ajal tagasi kutsuda ( tema hinge nö). "Väinämöise ja Joukahaise võistulaulmises"- küsimus ei ole tegelikult võistulaulmises,
annaabi.ee 
