Vana-Idamaade haridus (2)

Vana – Idamaade haridusest: Sumer, Egiptus ,Babüloonia.
Sumer
Sumeri kool tekkis kirja ilmumine tulemusena.
Nagu kõiges muuski, domineeris Sumeri hariduses preesterkonna mõju, kuid otseselt nad koolitöösse siiski ei sekkunud. Koolid asusid templite ja ka ülikute paleede juures
Õpetamise protsess algas tahvlikese ja pillirookepikese valmistamise tehnika omandamisest. Seejärel tehti selgeks esimesed märgid. Kirjutamiseks kasutati kiilukujuliseks vormitud roost pulka ehk krihvlit, millega vajutati niiskesse savisse vajalikke märke. Seejärel tuli õpilastel omandada mitmesuguseid teadmisi, me nimetaksime seda religiooniõpetuseks.
Erilist tähelepanu pöörati grammatikale, palju pühendati ka matemaatikale.
Sumeri õpilane
Õpilase elu polnud sugugi kerge. Tihedat õppimisaega oli arvatavasti palju.
Kooli said käia vaid jõukatest peredest pärit poisid.
Lapsed läksid kooli viieaastaselt. Kooliaja pikkus oli keskmiselt kümme või kaksteist aastat. Koolipäeva pikkus oli üksteist tundi, koolist vabad olid lapsed kuuel päeval kuus.
Sumeri õpetaja
Ta õpetas lapsi savitahvlitele kirjutama, lugema ja arvutama , tähistaevast jälgima ja põllupindala mõõtma.
Kooli eesotsas seisis ummia – teadja, õpetaja, keda kutsuti ka kooli isaks. Õpilasi nimetati ka kooli poegadeks, õpetaja abilist vanemaks vennaks. Ta kontrollis õpilaste kirjalikke ülesandeid ja koduseid suulisi õppetükke.
Õpetaja funktsioonid: abi, nõuanne, ravi, sümboliseeris õpilastele teadmisi ja mõistust. Õpetaja peab järgima seadust, distsipliini ning vaid osaliselt ja ettevaatlikult kasutama isiklikku aktiivsust.. Sellist inimest peeti kultuurseks.
Mis puutub distsipliini, siis õpetaja ilma kepita hakkama ei saanud. Küllap õpilasi ka kiideti, kuid sumeri pedagoogid rakendasid kehalist karistust iga üleastumise ja vea puhul.
Üldkokkuvõttes oli sumeri kool küllaltki sünge ja ebasõbralik, õpetamise programm kuiv, protsess igav ja ühetaoline, distsipliin väga karm. Seetõttu leidus palju õpilasi, kes koolist püüdsid jalga lasta ja korraldusi ei täitnud. Koolides valmistatigi ette peamiselt kirjutajaid, kes asusid tööle kas preestrite või ülikute juures. Kirjaoskusega inimesed olid ühiskonnas lugupeetud ja tähtsal positsioonil.
Egiptus
Kiri oli raske ja selle õppimiseks ja omandamiseks õpiti templite juures asuvates koolides preestritest õpetajate range järelvalve all. Algajad kasutasid kõige odavamaid ja lihtsamaid materjale – lubjakivi ja potikilde.
Õpilasteks olid peamiselt ülikute pojad, kuid ka lihtrahvast. Tänu õppetöö keerukusele olid Egiptuses vaid 2% rahvastikust kirjaoskajad. Kooli mindi 5 aastaselt, 16 lõpetati.
Õpiti ka liitmist, lahutamist, geomeetriat, astronoomiat, arstiteadust ja loomulikult kõige peamine oli kirjatehnika .
Haridus oli privileeg , sest see võimaldas ka talupojal saada kirjutajaks või ametnikuks – haridus oli eelduseks ametnikuks või preestriks pääsemisel ja tagas kindlustatud elujärje kui ka auväärse ühiskondliku positsiooni.
Babüloonia
Koolidki asusid templite juures. Samas on arheoloogid leidnud hooneid , mida koolimajadeks peetakse, kuid mis ei olnud templite osad.
Enamik õpilasi, siiski mitte kõik, pärinesid rikkamatest perekondadest. Õpiti lugemist, kirjutamist, kirjandust ja matemaatikat. Kõrgema klassi seas oli kirjaoskus üsnagi levinud, seda kasutati ka igapäevastes asjaajamistes. Samuti võimaldas kooliharidus madalamatest ühiskonnaklassidest pärit inimestel riigiteenistuses ning ka preesterkonna seas karjääri teha.
Haridustee oli pikk ning karm, kestes lapsepõlvest kuni täiskasvanukssaamiseni. Kehvade tulemuste, vähese hoolsuse ja püüdlikkuse ning ebasobiva käitumise eest (ka väljaspool koolitunde) rakendati nii mõnigi kord ka füüsilisi karistusmeetodeid. Õpilase allumatuse põhjal võidi ta samuti luku taha või isegi mõneks ajaks ahelatesse panna.
  Üheks olulisimaks teaduseks võib pidada matemaatikat, mis Babüloonias üsna kõrge arengutasemeni jõudis. Taolise arengu tingis paljuski praktiline vajadus: oli tarvis mõõta maatükke ning teha arvutusi äritehinguid läbi viies.
Allikad:

• Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides I. Tallinn 2003
  
• Stadnikov, S. Vana Egiptuse kultuurilugu . Tallinn 1998
  
• Vana Idamaa : Vana Idamaa rahvaste ajalooliste allikate kogu. Tallinn 1994
  
• Akad. V.V. Struve Vana-Idamaade ajalugu. Tartu 1949
  
• http://www.crystalinks.com/HYPERLINK " http://www.crystalinks.com/sumersocialsystem.html"sumersocialsystem.html
  
• http://historylink101.net/egypt_1/a-education.ht m