Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ooperifantoom - retsensioon (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
Paide Gümnaasium
Gerolys Ilvesmets
10Reaal
FANTOOM
Retsensioon

Paide 2007


MUUSIKAL „FANTOOM“
2007.aasta novembris vallutas Tallinna Linnahalli lava Maury Yestoni ja Arthur Kopiti muusikal „Fantoom“. Muusikal põhines Gaston Leroux’ romaanil „OOPERIFANTOOM“. „Fantoom“ on autorite teine koostöö-projekt. Kopit-Yestoni „Fantoomi“ on sageli nimetatud kõige edukamaks muusikaliks, mida pole iial Broadway’l mängitud. Muusikali „Fantoom“ lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael , lavakunstnik Ann Lumiste , kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Peaosades mängisid Chalice , Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi, Kaire Vilgats, Andrus Vaarik, Mikk Saar jt. Kaasa tegid suur muusikalikoor, tantsijad ning XXI Sajandi Orkester Erki Pehki dirigeerimisel. Muusikal esietendus 16. novembril 2007 Linnahallis, aga mina käisin seda vaatamas 17. novembril kell 14.00.
Kuna tegemist oli muusikaliga, siis nägi laval sama palju laulmist kui tantsimist. Peaosalisi oli üpris mitmeid, aga enim meeldis mulle Chalice. Ma ei tundnud teda alguses äragi, tema laulud olid võõrad ja Chalicile mitte iseloomulikud. Mind pani imestama ka see, et ta suutis kohati üllatavalt kõrgelt laulda . Ma pole kuulnud , et Jarek Kasar just ooperilaulu tunde oleks kuskil võtnud. Selles muusikalis tuli tal see aga vägagi hästi välja. Teised peategelased meeldisid mulle samuti. Tegelikult said selles muusikalis kokku palju selliseid artiste, keda kuskil mujal koos ei näe. Seltskond oli niivõrd kirju, et iga hetk selles etenduses oli põnev ja kaasahaarav.
Ma pole varem lugenud ega huvi tundnud sellise etenduse vastu nagu „Ooperifantoom“. Alguses oli kogu sisust raske aimu saada. Tegelaskujud olid juba niigi võõrad. Mida aeg edasi, seda huvitavamaks ja arusaadavamaks see muutus. Selle muusikali lühikokkuvõte oli selline: Üks maatüdruk oli saadetud kuulsasse ooperimajja laulmist õppima, aga kuna just endine direktor vallandati, oli sellele kohale asunud uus mees koos oma uhke naisega. Loomulikult polnud direktori naine sellega nõus, et ooperimajas hakkaks õppima mõni tütarlaps, sest tema pidi jääma parimaks lauljaks. Seega lubas naine tal jääda garderoobide korrastajaks. Väike tütarlaps oli sellegi üle väga uhke, sest tema jaoks oli suur sündmus üldse ooperimajas viibida. Kui ühes üle tee asuvas baaris korraldati lauluvõistlus, kuulsid kõik väikest maatüdrukukest laulmas, kes oli ooperimajas õppinud laulmist ooperifantoomi käe all. See lõi kõik tummaks, sest nii kaunist häält polnud nad seal majas enam ammu kuulnud. Loomulikult peale seda võeti tütarlaps kohe etendustesse kaasa lööma ja anti talle peaosa . Vahepeal toimus ka veel muid seiklusi. Ooperifantoom oli ooperimaja all elav mees, kes oli endise direktori poeg. Fantoomiks kutsuti teda sellepärast, et ta elas keldrite sügavustes ja oskas suurepäraselt laulda. Ta üks näo pool oli maskiga kaetud, sest ta nägu oli moondunud.
Esialgne muusikal etendus juba väga palju aastaid tagasi. Seega oli praegune etendus natukene vanaaegne, lauludel ja lauljatel polnud midagi viga, aga vanamoelisus paistis välja riietusest ja aksessuaaridest. Naiste kleidid olid uhked ja suurte kaunistustega. „Fantoom” oli üles seatud jällegist väga huvitavalt. Kui kellelgi olekski uni peale tulnud, oleks ta mitu korda võpatades üles ärganud, sest vahepeal väga ootamatutes kohtades kõlasid püssipaugud. Peaaegu iga lauluga kaasnes ka tants ja lavaline liikumine, mis muutsid selle väga põnevaks. Kogu ülesehitus oli hea sellepärast, et koguaeg pidi hoolikalt tegevuskäiku jälgima, et saada muusikali mõttest aru.
Esinejatele pole midagi ette heita. Esinejate tase oli väga hea. Hääle ilu ja kõlavus olid õigesti seatud. Ma pole just eriline muusika teadja, aga kuskil mingit suuremat eksimust ei märganud. Minu jaoks on üks olulisemaid asju laulu juures sõnadest arusaamine. Selle muusikali suureks plussiks oli see, et kõikide laulude sõnum oli vaatajateni hästi edastatud . Paljud on öelnud, et eestlaste lauludest on raske aru saada, sest lauljad ei laula sõnu korralikult välja, aga selle ütlusega mina ei nõustu. Kontserdi üldine meeleolu oli väga hea, kui etendus oli lõppenud, siis enamuste külastajate näost peegeldus sära ja vaimustus .
Mina arvan, et see muusikal oli igati õnnestunud. Seda oli näha ka sellest, et kui muusikal oli lõppenud ja kõik plaksutasid, siis ei jäänud ühtegi inimest, kes oleks toolile istuma jäänud, terve linnahall saadi selle etendusega püsti. Ma ei kahetse, et käisin seda vaatamas. Alguses kui ma telekast reklaami nägin, mõtlesin küll, et seda etendust ma mitte mingil juhul ei lähe vaatama. Mingi ajajooksul mõtlesin ümber ja siiski otsustasin sellest osa saada. Muusikalis on suur tähelepanu muusikal, aga mina märkasin ka väga huvitavat liikumist. Jüri Nael vajaks siin kohal ära märkimist. Tema oli oma tööd igati hästi teinud. Ma ei oska midagi soovitada , mida oleks võinud teistmoodi teha. Mina jäin kõigega rahule ja arvan, et see on ka kõige tähtsam.
4
Paide Gümnaasium Kärt Päll 10R
Ooperifantoom - retsensioon #1 Ooperifantoom - retsensioon #2 Ooperifantoom - retsensioon #3 Ooperifantoom - retsensioon #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 126 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gerolys Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

FANTOOM
4
doc

FANTOOM

FANTOOM Käisin novembris Tallinna Linnahallis vaatamas muusikali ,,Fantoom". Muusikali aluseks oli romaan ,,Ooperifantoom", mille autoriks oli Andrew Lloyd Webber. Muusikali "Fantoom" lavastab Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent on Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Muusikal räägib mehest kes oma koleda näo tõttu on sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Story ise oli väga hingeminev ja kurb. Lavastaja oli oma tööd hästi teinud, kõik oli omal kohal ja midagi polnud ülepakutud ega puudu. Näiteljad olid ka väga hästi valitud. Kõigile sobis nende roll, ning nad mängisid seda väga hästi välja. Minu lemmikuks sai kohe alguses Charlice, kes mängis peaosa ehk Fantoomi. Lava dekoratsioonid olid ka väga head ja sobisid laval toimuvaga kokku. Ning valgustus oli ka ta

Muusikaajalugu
Muusikal Grease
26
docx

Muusikal Grease

Tallinna Tehnikagümnaasium Muusikal Grease Retsensioon Õpilane : Merilin Anijärv Klass: 9b Juhendaja: Merle Adelman Tallinn 2013 Sissejuhatus Mis on muusikal ? Eesti esimesed muusikalid Oma retsensiooni kirjutan Jim Jacobsi ja Warren Caseyi muusikalist Greaseist, mida ma külastasin 11.10.2013 Nokia Kontserdimajas. Muusikal (inglise keeles musical) on eelkõige muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, (tantsu ja kõnen osa on võrdse tähtsusega ).

poppmuusika
Minu veetlev leedi
19
doc

Minu veetlev leedi

Referaat: "Minu veetelev leedi" Sisukord Sisukord ....................................................................................lk2 Autoritetes..................................................................................lk3 Etenduse ajalugu......................................................................lk4-6 Sisukokkuvõte (I vaatlus)..............................................................lk7 Sisukokkuvõte (II vaatlus).............................................................lk8 Etenduse valmimisel kaasalöönud inimesed...............................lk9-10 Peategelased.......................................................................lk11-13 Põgusalt Leedist tulevastel ja möödnund aastatel.....................lk14-15 Meedia.......................................................................................lk16 Minu muljed etendusest...............................................................lk17 Kas

Muusika
Minu LÜG mälestusraamat
24
pdf

Minu LÜG mälestusraamat

Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har

Ühiskond
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
Arvo valton
28
doc

Arvo valton

ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull ­ kulli pilk j.talvet ­ tõrjumatu äär r.veidemann ­ olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing ­ vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" ­ Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis

Kirjandus




Kommentaarid (4)

cky profiilipilt
cky: tra hea et sa mu paralleelis ei käi ja ma samat tööd anda ei saa :D:D:D:A:DSds
08:26 24-05-2008
vesiaid profiilipilt
vesiaid: Hästi kirjutatud. Annab ooperi sisust piisava ülevaate. Vormistus suurepärane.
23:55 03-12-2008
greenness profiilipilt
greenness: Hästi
11:40 13-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun