Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meeleelundid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kuidas tekib kuulmisaisting?
  • Mis toimub kuulmisaistingu tekkeks kõrvas ja mis ajus?
  • Kuidas töötab inimese tasakaalumeel?
  • Mis on haistmiselund milline on selle ehitus?
  • Kuidas tekib haistmisaisting?
  • Mis on maitsmiselund milline on selle ehitus?
  • Kuidas tekib maitsmisaisting?
  • Mis ja kuidas võivad kahjustada kuulmist tasakaalu maitsmist ja haistmist?
Meeleelundid
1. Kõrva ehitus ja osade ülesanded.
2. Kuidas tekib kuulmisaisting?
3. Mis toimub kuulmisaistingu tekkeks kõrvas ja mis ajus?
4. Kuidas töötab inimese tasakaalumeel?
5. Mis on haistmiselund, milline on selle ehitus?
6. Kuidas tekib haistmisaisting ?
7. Mis on maitsmiselund , milline on selle ehitus?
8. Kuidas tekib maitsmisaisting ?
9.Mis ja kuidas võivad kahjustada kuulmist , tasakaalu, maitsmist ja haistmist?
  • Väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Väliskõrv koosneb kõrvalestast(suunab helid kuulmekäiku) ja kuulmekäigust(suunab helid trummikilele), keskkõrv koosneb trummikilest(reageerib helilainetele ja võnkumisele ning paneb vasara liikuma)+trummiõõs, vasarast(paneb alasi võnkuma), alasist(paneb jaluse võnkuma) ja jalusest(annab võnkumise edasti teole ), poolringkanalitest(aitavad säilitada tasakaalu). Sisekõrv koosneb närvidest(tekib närviimpulss, mis suunatakse peaajju), teost(säilitab tasakaalu)ja kuulmetõrist(aitab taastada rõhku kõrvas)
  • Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda jõuavad need trummikilele. Trummikile paneb liikuma vasara, alasi ja jaluse, mis annavad võnkumise edasi teole. Võnked panevad teos oleva vedeliku võnkuma, ärritavad kuulmisrakka ning tekitavad närviimpulsse. Piki kuulmisnärvi liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse.
  • ???
  • Sõltuvalt pea asendist tekib erutus erinevates retseptorites, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Peaaju analüüsib neid ning inimene tunnetab pea asendit ja liikumist. Kui peaajju jõudnud teadete põhjal selgub , et organism kaotab tasakaalu, saadab ta vajalikesse lihastesse käsu. Lihased tõmbuvad kokku ning tasakaal taastub .
  • Nina koosneb ninaõõnest, haistmisrakkudest, haistmiskarvadest ja närvikiududest.
  • Sissehingamisel satuvad lõhna molekulid ninaõõne haistmispiirkonda. Seal lahustuvad aineosakesed limas ning ärritavad haistmisrakkude karvakesi. Tekivad närviimpulsid, mis liiguvad peaajju. Peaajus teahkse lõhn kindlaks.
  • Keel koosneb keelenäsadest ja maitsmispungadest.
  • Süljes lahustunud aineosakesed satuvad maitsmispunga sisse. Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega. Tekivad närviimpulsid. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve ajukoorde. Ajukoore vastavas piirkonnas impulsid analüüsitakse ning maitsed eristatakse.
  • Kuulmist kahjustavad müra, kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, viirushaigused ning ravimid . Tasakaalu kahjustavad sisekõrva kahjustused(traumad, põletikud, kasvajad jne). Maitsmist kahjustavad nohu , suitsetamine , vananemine . Haistmist kahjustavad nohu, vananemine.
  • Meeleelundid #1
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor TrollingInTheDeep Õppematerjali autor
    Küsimused-vastused meeleelundite ja nende töö ning ülesannete kohta.

    Sarnased õppematerjalid

    Millistest põhiosadest närvisüsteem koosneb
    9
    rtf

    Millistest põhiosadest närvisüsteem koosneb?

    Millistest põhiosadest närvisüsteem koosneb? Kesknärvisüsteem: Peaaju- juhib organismi talitlust, ühed piirkonnad võtavad info kehaosadest vastu, teised analüüsivad seda infot ja võtavad vastu otsuse, kolmandad saadavad käsklusi edasi eri elunditele, nt lihastele. Peaaju talletab ka infot. Seljaaju- ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega, seljaaju kaudu liigub info keha närvide ja peaaju vahel, seljaaju juhib ka tahtele allumatuid liigutusi. Piirdenärvisüsteem: Selle moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse. Mis on ajukoor ning mis tähtsus sellel on? Suuraju millimeetri paksune väliskiht. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem osa on seotud info töötlemise ja säilitamisega. Selle eri piirkondades asuvad liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, kõnelemiskeskus, maitsmiskeskus, haistmiskeskus, kuulmiskeskus, naha- ja lihastundlikkuskeskus ja nägemiskeskus. Ajukoo

    Bioloogia
    Silmad kõrvad-haistmine ja maitsmine
    2
    pdf

    Silmad,kõrvad, haistmine ja maitsmine

    KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS 9. KLASS Silmad,kõrvad, haistmine ja maitsmine õ.lk.Iosa 94-101;II osa lk.6-13 1. Millised on põhilised silmaosad ja nende ülesanded? Silmamuna Silmamunalihased (liigutavad/ hoiavad paigal silma) ; Silmalaud (kaitseb silma eest, sulgub automaatselt, kui miski puudutab ripsmeid) ; Ripsmed (takistavad tolmu, teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist) ; Pisaravedelik (niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut) 2. Mis on põhilised nägemishäired (kujutis, prillid, nägemine, silmalääts) ? Nägemishäired tekitavad ähmase nägemise. ( Lühinähevus; kaugelenägevus) 3. Milline on silmaläätse kuju lähedale ja kaugele vaadates? (ripslihas, sidemed, läätse kuju) Lähedale: ripslihas kokku tõmbunud, sidemed on lõdvad, silmalääts on kumer. Kaugele: Ripslihas on lõtv, sidemed on pingul, silmalääts on lame. 4. Millised on põhilised kõrvaosad

    Bioloogia
    Bioloogia kontrolltöö - Meeleelundid
    2
    odt

    Bioloogia kontrolltöö - Meeleelundid

    Soonkest Selles on rikkalikult veresooni Varustavad silma rakke hapniku ja toiteainetega, osalevad silma temperatuuri reguleerimises Kõvakest Kõvakest on tihedast Katab ja kaitseb silmamuna sidekoest koosnev valge ja seestpoolt suhteliselt paks moodustis, nn silmavalge. Vikerkest Ümbritseb silmaava, värviline. Reguleerib silmaava suurust. Võrkkest Katab silma tagaosa Sellele tekib vaadeldava objekti seestpoolt. kujutis. Selles on valgustundlikud rakud. Silmalääts S

    Bioloogia
    Silm
    2
    doc

    Silm

    BIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED (1) Silma ehitus. Erinevate osade ülesanded. Silmalaud, ripsmed ja pisaravedelik ­ kaitsevad silma. Lihased on vajalikud silma liigutamiseks. Sarvkest ­ katab ja kaitseb silma. Vikerkest ­ annab silmale värvi, kaitseb päikese eest. Vikerkesta muutus on kõikidel inimestel erinev. Silmaava e. pupill ­ sealt läheb valgus läbi, läheb väiksemaks ja suuremaks vastavalt valgusele. Reageerimine võtab natukene aega, sellepärast inimene ei näe hästi kui ta astub kas väga pimedasse või väga heledasse ruumi. Lääts ­ ehitus sarnaneb luubile. Ripslihas ­ muudab läätse kuju (ümbritseb läätse). Klaaskeha ­ sültjas moodustis, valgus liigub mööda seda võrkkestale Võrkkest ­ valgustundlikud rakud (kepikesed ja kolvikesed). Kepikesed eristavad heledat tumedast, kolvike eristab värve. Kollatähn ­ asub täpselt pupilli vastas, seal on kõige rohkem kolvikesi. Pimetähn ­ koht kuhu kinnitub silmanärv. x o Soonkest ­ seal asuvad veresooned.

    Bioloogia
    Meeleelundid
    3
    doc

    Meeleelundid

    Meeleelundid 1. Mis on meeleelundid? Vastus: Meeleelundid on elundid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu informatsiooni. 2. Silma ehitus. Joonis. Silma osade ehituslikud iseärasused ja ülesanded (joon lk 95) Vastus: Sarvkest aitab koondada valguskiiri läätsele Vesivedelik kaitseb läätse Silmaava selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest reguleerib silmaava suurust Silmalääts murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti Ripslihas ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal

    Bioloogia
    Nägemine-kuulmine-haistmine ja maitsmine
    3
    docx

    Nägemine, kuulmine, haistmine ja maitsmine

    NÄGEMINE Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille ehk miinus prille. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Täpselt nähakse ainult

    Bioloogia
    Meeleelundid
    2
    doc

    Meeleelundid

    Kordamisküsimused bioloogias 9. klassile Meeleelundid Pt 18-21 1. Silma osad, nende ülesanded, Joonisele silmaosade märkimine Sarvkest- kaitseb ja katab silmamuna, valguskiirte suunamine edasi Pupill- reguleerib silma langeva valguse hulka Silmalääts- murrab valguskiiri nii, et need koonduvad ühte punkti võrkkestal Võrkkest ­ valgustundlikud rakud võtavad vastu valgusärritusi Pimetähn- nägemisnärvi seostumine silma võrkkestaga 2

    Bioloogia
    Meeleelundid
    3
    docx

    Meeleelundid

    Meelelundid Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis närviimpulss liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Nägemiselundid Silma läbimõõt on kõigest 2,5 cm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmad asuvad luudest moodustu

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun