Rahvuslik ärkamisaeg (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

pdf

Eesti 19.saj. keskpaigast kuni 20.saj. alguseni

Eesti 19.saj. keskpaigast kuni 20.saj. alguseni Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus.Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad (Jannsen,Koidula, Hurt, Jakobson) janende ettevõtmised, tegevus. Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg? EELDUSED: TÄHTSUS: Pärisorjuse kaotamine Hakati ennast tundma ühtse rahvana Talude päriseks ostmine Sündis rahvuslik teater, kunst Eestlaste harituskonna kujunemine Kujunes välja ühtne kirjakeel Rahva haridustaseme kasv Pandi alus laulupidude traditsioonidele Mõisnike eestkostest vabanemine TÄHTSAMAD EESTVEDAJAD: EESTVEDAJAD ETTEVÕTMISED Jannsen • Et propageerida rahvuslikke ideid, siis

Ajalugu

2

docx

Põhjalik kokkuvõte rahvuslikust ärkamisajast

Eesti ajaloost ja rahvaluulest. Püstitas eestlastele ülesande saada suureks vaimult. Korraldas rahvusliku liikumisüritusi, oli lühikest aega ,,Eesti Postimehe" lisalehe toimetaja. Kogus rahvaluulet. Oli Eesti Kirjameeste seltsi (loodud 1872) I president. Jakobson kirjutas kirju ajalehele ,,Eesti Postimees". Pidas isamaalise kõne ,,Vanemuise" seltsis. Oli Pärnu-ja Viljandi Põllumeeste seltsi president. Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg? Rahvuslik ärkamine hääbus, sest uue keisri troonile astumine tõi kaasa venestumise piirialadel, tekkis palju tülisid rahvusliku liikumise eestvedajate vahel, 1882. a suri Jakobson. Vene keele puuduliku oskuse pärasti lasti lahti paljud vallategelased, ametiasutusse seati sisse vene keel, kaotati talurahva kohtud, koolid muutsid vene keelseteks, üle kogu maa rajati vene õigeusu kirikuid, osad eestlased pooldasid venestumist. Näiteid Eesti majanduse moderniseerimisest.

Ajalugu

2

docx

KORDAMISKÜSIMUSED: rahvuslik ärkamisaeg

Jakob Hurt - rahvuslikult meelestatud üliõpilane, tema vahendusel sai Aleksandrikoolist rahvuslikke keskusi ühendav ettevõtmine, pidas kõnesid ja kutsus oma rahvast üles jääma rahvusele truuks ja seisma eestikeelse hariduse eest Carl Robert Jakobson - koostas eestikeelseid kooliõpikuid, pidas isamaalisi kõnesid, nimetas saksa aega orjaajaks, oli rahva seas populaarne, orienteerumine Venemaale, jõuline isiksus 3. Miks hääbus ärkamisaeg? a. Algasid Aleksander III vastureformid, venestamine b) Eestvedajate Hurda ja Jakobsoni omavaheline konflikt 4. Majanduse majanduse moderniseerimine Moderniseerimine on seotud raudteede rajamisega al 1870. Aastast 1870. a Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Sajandi alguseks olid kõik Eesti linnad (va Kuressaare) saanud raudteeühenduse. raudteed sidusid Eestit Venemaaga, Lätiga ja sisekubermangudega, kiirenes kaubandus

Ajalugu

7

doc

Ärkamisaeg

vähenenud puuvilla sissevedu Euroopasse). 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt

Ajalugu

50

docx

Eesti uusim ajalugu 1850-1944

1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel

Ajalugu

17

doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

"Sakala" ja nn. suurlõhe 1878. aastal sai Carl Robert Jakobson lõpuks kätte kauaoodatud loa oma ajalehe, "Sakala" käimapanekuks. Seda tervitasid enam- vähem kõik rahvusliku liikumise tegelased, kaasa arvatud Jakob Hurt, kes Otepääl isiklikult uuele ajalehele tellimusi kogus. "Sakala" esimene number ilmus 1878. aasta septembris ja teatas oma esiküljel, et tegemist on "poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajalehega". See oli esimene kord, kus eesti rahvuslik liikumine ennast avalikult ja ühemõtteliselt poliitikaks kuulutas. "Sakala" tõi uut elevust. Järgnevail aastail asutati ka rida uusi eesti seltse (teiste hulgas esimene kasumit taotlev ­ laevaselts "Linda"), peeti kahe aastaga maha kaks üldlaulupidu (üks Tartus ja teine Tallinnas) ning rahakogumine Aleksandrikooli heaks võttis sisse uue hoo. Ilmumahakkamisel oli "Sakalal" 2300 tellijat, mõne aasta jooksul tõusis lehe trükiarv juba 6000ni

Ajalugu

11

odt

Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine

nüüd pidas ta kõige tähtsamaks eesti rahva lähenemist Venemaale. -Tema ajaleht ''Olevik'' püüdis selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat eestlasi venestudes. -Ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks jäi Karl August Hermanni toimetusel -Tartus ilmuv ''Postimees'', mis 1891.aastal muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. -Eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1883.a. Tartus tööd alustanud Hugo -Treffneri eragümnaasium. Uus rahvuslik tõus -Rasketele oludele vaatamata jätkus eestimeelne tegevus ka venestusajal. -Kõneõhtute,näitemängude ja kontsertide korraldamisega püüti rahvusliku ärkamisaja vaimu alal hoida. -Agaralt osaleti 1888.a. Hurda poolt välja kuulutatud eesti rahvaluule kogumisel. -Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reinman -Villem Reinman südis Viljandimaal Kõpus talurentniku pojana, töötas pärast Tartu ülikooli

Ajalugu

15

docx

Eesti iseseisvumine - 20. sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920

................... 13 Landeswehr'i sõda............................................................................................. 14 Kurss rahule...................................................................................................... 14 25. XX sajandi esimesed aastad XX sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning varem suhteliselt kitsaid haritlasringkondi haaranud rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi- ja pritsimeeste seltsid aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele, mitmesugused majandusühistud (põllumeeste seltsid, laenu- ja hoiuühisused) pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: ennekõike liberaalne rahvuslus (sh mõõdukas ja radikaalne tiib) ning sotsialism (rahvuslik ja rahvusvaheline)

Eesti ajalugu

Kommentaarid (0)