Põhjasõda (2)

Sarnased õppematerjalid

2

rtf

Põhjasõda

1.Põhjasõja eeldused- Siseolukord polnud kiita Näljahäda Suri kuningas Karl 11,võimule tuli 15.a kuningas Karl 12. aadlikud ajasid Rootsi vastast poliitikat paranesid Venemaa ja Poola suhted,lisandub Taani Rootsi vastu looli liit Rootsi liitlased läksid omavahel tülli 2.Sõjas osalenud riigi-Saksa kuurvürst August 2 Tugev,Vene tsaar Peeter 1, Taani kuningas Frederic 4 3.Narva lahing-19.nov.1700.a.Rootsi ja Venemaa vahel.Rootsi 10500 in.Venemaa 30000 in.Rootsi võit, lumetorm ja Peeter 1 lahkus oma väe juurest. 4.Põhjasõja lõpp-1721.a lõppeb Uusikaupunki rahuga,Venemaa sai endale Eesti,Liivi ja Ingerimaa ja osa Kagu Soomt koos Viiburiga.Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 milj. taalrit kahjutasu. 5.Balti erikord- Siinsetele mõisnikele anti suured volitused: Samad seadused ja maksusüsteem Luteri usk Saksakeelne asjaajamine Rootsi aegne tollipiir resitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Venevõi

Ajalugu

8

doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

­ Igasuguse luksuse ja ehtimise vastu ­ Suur rõhk kõlblusel (kuritegelikkuse vähenemine) ­ Rahva eneseteadvuse kasv ­ Kõrtsidest võõrdumine ­ Hakati hävitama muinasusu paiku ­ Hävitati torupille ja viiuleid · Ratsionalismi levik ­ ratio lad ­ mõistus ­ Üleolev suhtumine vagadusse ­ Eesmärgiks rahva harimine ja valgustamine ­ Püüti rahvale anda kasulikke teadmisi ja nõuandeid ­ Kritiseeriti pärisorjust Hariduselu 18. saj. · Pärast Põhjasõda olid tingimused hariduse edendamiseks halvenenud · 18. saj. II pool Zimmermanni koolikorralduse kava (ei rakendatud täielikult)  ­ Koolikohustuse kehtestamine ­ Koolide rajamine igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse · Talurahva seas oli palju lugeda oskajaid · 18. saj. II pool hakkas levima eesti keelne ilmalik kirjandus · 1731.a. esimene teadaolev maarahvakalender · 1766.a. Hupeli esimene eestikeelne ajaleht ,,Lühhike öppetus..."

Ajalugu

9

doc

Kokkuvõte 18. sajandist Eestis

tavaliselt üks-kaks igas maakonnas. See toimis, kuna mõisnik täitis ühtlasi mõisapolitsei kohuseid. Aadlimatriklid: 1730 ­ 40 koostati rüütelkondade liikmete erilised nimekirjad e aadlimatriklid. Aadel jaotati Liivimaal vastavalt saabumisajale nelja rühma. Matrikkel valmis Liivimaal 1747. aastal. Kokku oli neis ligi 2000 inimest. Peale nende olid uusmõisnikud, keda nimetati kirjanduses ka maiskondlasteks ja kes ei osalenud maapäeval. Linnad: Linnadel säilis omavalitsus. Pärast Põhjasõda säilitasid linnaõigused vaid Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu, järgnevatel aastakümnetel omandasid need ka Kuressaare ja Valga. Põhjasõjas hävinud linnad läksid ümbruskonna mõisnike kätesse. Kodanikuõigusi jagas raad. Rae eesotsas seisis üks või mitu bürgermeistrit. Linnade ühist vastasleeri rüütelkondadele ei kujunenud, kuna neil oli siseringkonnaski mitmeid tüliküsimusi. Kaubandus: Põhitulu andis merekaubandus. Riia ja Peterburi sadamad muutusid riigi jaoks

Ajalugu

4

docx

Põhjasõda ja Eesti 18. sajand

PÕHJASÕDA oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Vennastekogudustele oli teed käsitöölised kuulusid gildidesse ja tsunffidesse. Räägiti saksa keelt. Eesti Selles võitlesid Rootsi vastu Poola, Venemaa, Saksimaa ja Taani. Sõda sillutanud Baltimaades juba Põhjasõja-aastatel levima hakanud linnad halval järjel, kuna kaubandus euroopaga käis riia ja peterburi algas 1700 Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede Saksamaalt pärinev usu-uuendus pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kaudu. Välja veeti teravilja ja metsa. Sisse veeti soola, metalli, ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. 1700 Türgiga vaherahu kiriku konservatiivsus, nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist soolaheeringat ja tubakat. Levinud SÕBRAKAUBANDUS, talupoeg saatis sõlminud Venema

Ajalugu

2

doc

Eesti pärast põhjasõda+XVII saj

vallutada. Rootsile tulid appi Baltikumi inimesed. 1790. a loodi jäägrikorpused Eestimaa kubermangus. See sõda tõi kaasa eestlastele hulga kohustusi kindlustustööde, küüdikohutuste, vägede majutamise jms näol. VAIMNE KULTUUR XVIII SAJANDIL Kultuurimõjutused XVIII saj: Venemaa ei suutnud Eestit kultuuriliselt mõjutada, küll aga suutis Saksamaa. Paljud Saksamaalt pärit haritlased leidsid tööd Baltikumis. Luterikirik Põhjasõja-järgsetel aastatel: Ka pärast Põhjasõda jäi peamiseks usuks luteri usk. Paljud kogudused aga vajasid õpetajat, kuid teoloogilise hariduse andmine on Tartu Ülikooli tegevuse katkemisega võimatu. Samuti olid kirikuhooned sõjas rüüstatud või hävinud. Kirikumõju oli vähenenud Pietism: Baltikumis hakkas levima uus usuvool- pietism. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Oma toimekuse ja usinusega aitasid pietistidest kirikuõpetajad

Ajalugu

4

doc

Ajalugu Varauusaeg

kaugematest maadest. Põhja-Eesti talupojale oli oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid silke vilja vastu. Kagu-eesti talupojad põletasid salaviina ning viisid seda Venemaale. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte talupoegade jaoks.Kaupmehed koondati gildidesse (Tallinnas Suurgild ­ abielus kaupmehed, Mustpeade gild ­ vallalised kaupmehed), mis oli alguses lihtsalt seltskondlik rühmitus; gildi eesotsas oli oldermann Kultuurisaavutused varauusajal. Pietism. Vahetule pärast põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate hulgas pietism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama tunnetamise juures. Oma toimekuse ja usinusega aitasid pietistidest õpetajad kirikut kiiremini üle saada põhjasõja-järgsest madalseisust. Nende teeneks võib ka lugeda luteri usu lähendamist rahvale. Hernhuutlased. rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste liikumise kaudu. Nad pidasid

Ajalugu

6

doc

Eesti Vene võimu all

kubermang Liivimaa osas. 2. Poliitilised ümberkorraldused: Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust, kolleegiumid saadeti laiali, kõik mõisnikud said võrdsed õigused, linnades anti võrdne kodanikuõigus majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. 3. Maksukorralduse muutused: Kehtestati pearaha maks ning hingeloendus, mõisad muudeti pärusomandiks. b) Talurahva olukord peale Põhjasõda Talurahvas täielikult balti aadli meelevallas, võrreldes Rootsi ajaga halveneb olukord tunduvalt, ei kuulu nekrutikohustuse alla. 1739 Roseni deklaratsioon ( vastus talupoeg Vohnja Jaani kaebusele ülekohtu vastu) A Talupoeg, koos oma varaga, on mõisniku oma B Rüütelkond võib koormised ise määrata C Rüütelkonnal on täielik õigus oma talupoegade elu ja surma üle otsustada J. G. Eisen, tema kriitika põhipunktid

Ajalugu

5

pdf

Eesti 18. sajandil

EESTI 18 SAJANDIL VENE AEG Põhjasõda oli laastavam kui eelmised. 1721 elas Eesti aladel vähem inimesi kui enne muistset vabadusvõitlust. Rahvapärimustest: · kirikud võssa kasvanud · jalajäljed - in. nende järgi otsitud · põllud söödis · koduloomad hävinud Viletsas seisukorras ka mõisad: õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest seinad 18. saj. keskpaik jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. 18. saj. lõpus üle 500 000 inimese. Balti erikord. Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. 29.09.1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. · elanikkonnale säilitati luteri usk · asjaajamiskeeleks jäi kohapeal saksa keel · säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid · säilis senine kohtusüsteem, seadused · säilis senine maksukorraldus, tollipiir · aadlile lubati tagasi anda reduktsiooniga ära võetu

Ajalugu

Kommentaarid (2)