Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ooper "Tuhkatriinu" (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Retsensioon

OoperTuhkatriinu


14. novembril käisin Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit “Tuhkatriinu”. Tegemist oli Giocchino Rossini teosega . Olin kuulnud , et seda on väga kiidetud ja seega ootasin vapustavat ooperielamust, mille ka sain.
Tuhkatriinu osa laulis Helen Lokuta . Ta on õppinud Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 2002. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia laulmise erialal. Praegu õpib Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: “ Carmen ”, “La Traviata ”, “ Rigoletto ”, “Võluflööt”. Samuti on Helen Lokuta andnud soolokontserte paljudes Eesti kirikutes ning ka välismaal. Prints Don Ramirot mängis Roland Liiv, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1998. aastal. Ta on pälvinud diplomeid ja auhindu erinevatel konkursidel. Samuti on ta laulnud Tartu “Vanemuises”, Pärnu “Endlas” ja ka välismaal. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites , nagu “Carmen”, “La Traviata”, “La Cambiale di Matrimonio”, “Võluflööt”, “Lõbus lesk ”. Don Ramiro toapoissi Dandinit mängis Taavi Tampuu, Monte Fiascone parunit Jouni Kokora, Don Magnifico tütreid Valentina Talumaa ja Juuli Lill, Don Ramiro õpetajat Mart Laur ning härrasid printsi õukonnas etendas Rahvusooper Estonia meeskoor. Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestrit juhatas dirigent Arvo Volmer .
Esimene vaatus algas avamänguga, mis pälvis publiku aplausi. Esimene stseen oli elutoas, kus isa tukkus diivanil ja õed puhkasid raskest päevatööst, Tuhkatriinu pidi aga tööd rabama . Minu jaoks oli selle lavastuse üks tipphetki esimese vaatuse lõpus, kus kõik esitasid lavaäärel Tuhkatriinu unistuslaulu. Kui vahepeal oli lauljate häält nõrgalt kuulda, siis lavaääres kõlasid hääled väga võimsalt, sest lauljad olid publikule lähemal. See tekitas suurepärase emotsiooni ning lõpetas vaatuse suurejooneliselt. Lavastuse kava oli väga huvitav. Kuigi oli tegemist koomilise ooperiga ei muutunud see labaseks, vaid oli parajalt lõbus. See esmakordselt Eestis etendatud ooper oli hoogne, rõõmus ja koomikas. Kuigi see ooper ei lõppenud õnnelikult, naerutas see publikut ja tekitas lõbusa meeleolu. Tegelaste kostüümid olid viimistletud ja vastasid igati tegelaskujudele. Tuhkatriinu kleidid olid tagasihoidlikud, aga upsakate õdede omad hoopis julged ja ülepakutud.
Solisti Helen Lokuta esinemine oli vapustav . Tema hääl oli väga kandev ning kuna ta hääldas sõnu väga selgelt, oli tekstist hea aru saada. Arvan, et Helen Lokuta on suurepärane laulja.
Ooper jättis mulle sügava mulje ning ma lahkusin Estoniast hea tujuga.
Ooper-Tuhkatriinu #1 Ooper-Tuhkatriinu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Agrete Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ooper Tuhkatriinu arvustus
1
rtf

Ooper Tuhkatriinu arvustus

(metsosopran).Ta on Rahvusooperi Estonia solist.Juuli Lill on klaasikunstnik Ivo Lille tütar.Juuli Lill on abielus ooperilaulja Andres Kösteriga ja neil on poeg Julius. *Don Ramiro,Salerno prints-Roland Liiv *Dandini,Don Ramiro toapoiss-Taavi Tampuu *Don Magnifico,Monte Fiascone parun-Jouni Kokora *Clorinda,Don Magnifico tütar-Valentina Taluma *Alidoro,Don Ramiro õpetaja-Mart Laur Etendus koosneb mitmest palast.Esimeses palas on Tuhkatriinu do- minoorsese laul.See in lihtne laul,mis ei kirjelda mitte juhuslikult Tuhkatriinu lugu.Seepärast mõjub see laul nagu fantaasia,nagu unistus.Kaks kasuõde,keda Tuhkatriinu laul härib,katkestavad kaks korda tema laulu."Laske mul laulda" vastab Tuhkatriinu.Tundub nagu ta ütleks:"Laske mul unistada".Tuhkatriinus ongi laulmine unistamine.Kui ta alustab kolmandat korda laulmist,on kuulda,et keegi koputab uksele.Nüüd võib muinasjutt alata.Kogu ooper ongi Tuhkatriinu väike unistus

Muusika
Kontserdiretsensioon-Tuhkatriinu
2
doc

Kontserdiretsensioon "Tuhkatriinu"

Kontserdiretsensioon Käisin 26. märtsi õhtul Rahvusooper Estonia teatrisaalis G.Rossini ooperit "Tuhkatriinu" vaatamas. Osades olid Helen Lokuta (Tuhkatriinu), Roland Liiv, Taavi Tampuu, Jouni Kokora, Valetina Taluma, Juuli Lill, Mart Laur ja kaasa tegid ka Rahvusooper Estonia meeskoor ja Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jouni Kokora, kes oli külalisesineja ja kehastas Tuhkatriinu kasuisa, on Soome bariton, kes on õppinud laulmist Sibiliuse Akadeemias ning Karlsruhe Riiklikus Muusikakõrgkoolis. Ta on võtnud osa ka meistrikursustest Prantsusmaal ning meistriakadeemiast Milanos La Scalas. On olnud solist nii Pforzheimi Ooperis kui ka Nürnbergi Ooperiteatris. Hetkel töötab vabakutselisena. Tal on olnud palju rolle erinevates ooperites ja osalenud ka mitmete suurvormide ettekannetel. Ta on laulnud Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias, Hiinas,

Muusika
Giuseppe Verdi
32
doc

Giuseppe Verdi

väärilise pidulikkusega. Intensiivse kontserditegevuse ja pedagoogilise töö kõrval jätkus pingeline loominguline tegevus. Ajavahemikul 1835­1838 pani Verdi noodipaberile Napoleoni surmale pühendatud oodi "Viies mai", marsse, tantse, laule, romansse, koore ja muud. 1838. a. trükist ilmunud kuus romanssi (nendest kaks Goethe "Fausti" tekstile) olid esimesteks kirjastatud oopusteks Verdi heliloomingus. Ka Milaanos alustatud ooper polnud mõistagi unustatud. 1838. a. tõmbas Verdi partituuri viimase taktijoone. Busseto filharmooniaühinguga sõlmitud lepinguaja lõpulejõudmine tõi kauaoodatud vabaduse, statsionaarse ooperiteatri puudumine Bussetos juhtis mõtted taas Milaanole ning juba pikemat aega meeles mõlkunud plaan viidi ellu. 1839. a. kolis Verdi koos perekonnaga Lombardia pealinna. Itaalia muusikakeskus ei võtnud Verdit selgi korral avasüli vastu. Tutvussidemed olid aastatega lõdvenenud

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu



Kommentaarid (1)

karinaS profiilipilt
karinaS: väga hea
20:39 12-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun