Keskaeg (0)

teoorjus – teorent - feodaalne  maarent, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema, adratalupoeg – talupoeg, kes pidi maaisandale või tema läänimeestele maksma andameid ja kandma koormisi, toomkirik – piiskopkonna peakirik , toomkapiteel – kõrgematest vaimulikest koosnev ja piiskopkonna valitsemist korraldav organ, tsunft – ühe käsitööala meistrite ühendus, missa – katoliku kiriku jumalateenistus, pildirüüste – ususümbolite hävitamine kirikus, gild – kaupmeeste või tsunftide ühendus, üksjalg – talupoeg, kelle koormised olid adratalupojast väiksemad, pidid tööd tegema üks jalapäev, maapäev – maaisandate ja seisuste kokkusaamine valgas ja volmaris, bürgermeister – rae juhatuse liikme nimetus, hansa liit – Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, linna foogt – maahärra esindaja linna rae juures, vabatalupoeg – keskaja lõpul ilmunud talupojad, kes olid end koormistest raha eest lahti ostnud, maavabatalupoeg – talupoeg, kellele kuulus talu alana lääniõiguse alusel, raad – linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, skraa – tsunfti põhikiri, mis on rae poolt kinnitatud, seek – hooldekande asutus, varjupaik, sündik – linnajurist, mittesakslane – mõiste maarahva kohta keskajal, läänistama – maa kasutamisks andmine feodaalile kõrgema võimu poolt, vasall – feodaal , kes sai oma senjöörilt maad, mõisategu - koormis , mis tasuti feodaali põllul töötamisega, agul – eeslinn, mis on linnamüürist väljaspool, 1238 – stensby leping, millega Eestimaa tagastati Taanile, 1343 – jüriöö ülestõus, mis lõppes eesti hertsogkonna müümisega Saksa ordule 1346 – taani kuningas loovutas oma valdused saksa ordu kõrgmeistrile, 1525 – esimene eesti keelne trükis, 1535 – wanradt koelli luterlik katekistmus, 1523 – usupuhastus jõudis liivimaale, 1517 – usupuhastuse algatamine martin lutheri poolt, 1227 – 1558 / 1561 – eesti keskaeg, 1242 – sakslaste ja novgorodlaste vahel, kus vürst Aleksandri eestvedamisel peatati lääne rüütlite ittatung ja kindlustati ortodoksi kiriku positsiooni Loode-Venemaal, 1421 – alustati Liivimaa maapäevade pidamisega, walter von plettenberg – liivimaa meister, kes sõlmis 1503a vaherahu venelastega, balthasar russow – tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor, simon wanradt – tallinna niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja, johann koell – tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija, hans susi – tallinna linnakooli õpilane, vaimuliku kirjanduse tõlkija, hermen rode – tuntud 15. saj teise poole lübecki maalija , kes on niguliste tiibaltari autor, bernt notke – tuntud maalija, kelle loodud on teos surmatants , mickhael sittow – eesti kuulsaim keskaegne maalikinstnik, kes sündis tallinnas, melchoir hoffmann – saksamaalt pärit kasuksepp, kes oli pildirüüste juht, burchard von dreilebem – jüriöö ülestõusu aegne ordumeister, linnad – linnaõigus – dokument, millega asula muutus linnaks ning sai suuremad õigused, kinnitati lübecki või riia poolt, hansalinnad – tallin, tartu, viljandi, uus pärnu, keskaja linnad – tallinn, rakvere, narva, tartu, viljandi, uus pärnu, paide, vana pärnu, haapsalu, kauplemine – väljä peamiselt teravilja, lina, kanepiheie, puit, paekivi ja sises soola, vein, õlu, vürtsid, maarahvas – õigused: võis osta ennast raha eest koormistest lahti osta, kohustused: sõjaväe teenistus , maksud, isanda põllul töötamine, palgatöö, koormised, maa harimine, kihid : adratalupoeg, üksjalg, vabatalupoeg, maavaba talupoeg, vabadik, trääl, kümnis: ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist, katoliku kirik – ordud: tsistertslaste ordu, augustiinlaste ordu, kerjusmungaordu : dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu, kloostrid: naisklooster, püha brigitta nunnaklooster pirital, usk maarahva hulgas: eestlased loobusid oma kõrgjumalatest ja hakkasid uskuma kristlaste jumalat, edasi usuti väikesi jumalusi ja haldjaid, esile tõusid kristlikud pühakud, salaja austati hiisi, puid, allikaid , lisaks sellele toodi ohvreid kirikutesse ja kabelitesse, reformatsioon – e usupuhastus, mis algas saksamaal wittenbergis 1517a, martin lutheri eest vedamisel, mille eesmärgiks oli lihtsustada katoliku kirikut, eestisse jõudis 1523a, põhjus: indulgentside müügi pärast, ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla, vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu, poliitiline külg: imalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada, usuline külg: taotles kultuurialaseid muudatusi, mille eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes võitlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu, tulemus: liivimaal, põletati kiriku asju ja lõhuti altareid ja kõike muud, ilmalik võim allutas kirikliku võimu euroopas., osaliselt ka liivimaal.