50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnuK
Õppematerjali autor
§21 Talurahva omavalitsus 1802.a kinnitas Aleksander I Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud ralurahvaregulatiivi. · See tunnistas talupoegade õigust vallasvarale · Keelustas koormiste tõstmise · Sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning et ta võib selle oma lastele pärandada · Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki 1804.a kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseaduse. · See seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati · Talupojad said omandiõiguse vallasvarale, nad võisid maad osta ning talu järglastele pärandada · Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati
Ärkamisaja üks tähtsündmusi oli eestlaste esimene üldlaulupidu Tartus 1869. aastal, kust uus rahvuslik vaim levis kaugematesse maanurkadesse. Selle mõtte algatajaks, tuliseks õhutajaks ning läbiviijaks oli J. V. Jannsen. Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda rohkem kuulajaid. Talurahva omavalitsus Talurahvaseadus rüütelkonnas valminud: Seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati. Said omandiõiguse vallasvarale, nad võisid maad osta ning talu järglasele pärandada. Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Koormised pandi kirja vakuraamatutesse. Pärisorjuse kaotamine Seadus Eestimaal 1816. Ja Liivimaal 1819. Aastal, pärisorjus kaotati: talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid
teenistuses, kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid toetas neid, kuna olid lojaalsed. 19saj IIp nende positsioon nõrgenes, hakati impeeriumi sisevaenlasteks pidama. Avalikkus ründas balti erikorda teravalt.I MS ajal saavutas saksavastasus haripunkti, kuid nad jäid kuni 1917a. isevalitsusele lojaalseks. Talurahva omavalitsus: 1802-04 talurahvaseadused-1802 kinnitas AleksanderI Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi("ggaüks.."), mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise, korralikult talu majandanud talupojalt ei tohtinud talu ära võtta, võib selle lastele pärandada. Natuke piirati talupoegade müüki. 1804 kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadusse-talupojad endiselt pärisorjad, aga nende müük, kinkimine, pantimine maast lahus keelustati. Ka liivi tp-d said vallasvarale omandiõiguse, võisid osta maad, talu pärandada. Koormised vastavusse
allus rahandusministeeriumile, ül. oli maksude kogumine ja arvestuse pidamine, hankis riigile toiduaineid ja materjale · hoolekandevalitsus- tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuse korraldamisega, alluvusse kuulusid ka töömajad (asunike rakendati tööle, kerjused ja probleemsed lapsed) · politseivalitsus. 1811. Sisekaitseüksused- korra kaitsmine,;kõikvõimalike vastupanuilmingute mahasurumine; valveteenistuse pidamine; pagenud nekrutite ja talupoegade püüdmine; kontroll nekrutivärbamiste üle ja nende esialgne väljaõpetamine. Mida tähendab väljend ,,rööbiti valitsemine Balti kubermangudes"? Keskvalitsus sekkub vähe kohaliku ellu, Balti aadel valitseb. Kas Peeter I otsus säilitada Balti aadli privileegid oli Vene impeeriumi seisukohalt õige? Tähtsad suhted Lääne- Euroopaga, et Venemaa saaks võimsaks, bojaarid euroopalikuks. Maad aadlikele tagasi, et teotust saada. Järeleandmistega tagas Balti aadli toetuse.
arvestuse pidamine ja riigile toiduainete ja materjalide hankimine. Kubermaguvalitsus- tegeles kubermagu igapäevase juhtimisega. Hoolekandevalitsus-tegelesid rahvahariduse,arstiabi ja heategevuslike organisastsioonide töö korraldamisega. Sisekaitseüksus:kohalikud sõjaväekomandod,mis olid kuberneride alluvuses, nende ülesanne oli korra kaitsmine,kõikvõimalike vastupanuilmingute mahasurumine,valveteenistuse pidamine, pagend nekrutite ja talupoegade püüdmine ja kubermagu läbivate nekrupartiide ja arestantide saatmine. 1801-muudatused Taluraha sedustes 1802-talurahva seadus võeti vastu eestis, 1804-Liivimaal. Iggaüks. 1802-*tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmine,*sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ja ta võib selle oma lastele pärandada,*piirati talupoegade müüki. 1804-*jäeti talupojad endiselt
Teemad ja märksõnad Restitutsioon ja selle mõju Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele, aadel sai ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Balti erikord ja selle tunnused Balti erikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti-ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast
Talurahva omavalitsused kuni 19. saj etendas talurahva igapäeva elu keskset osa mõis. Mõisapiirkond oli ühtlasi ka kohtupiirkonnaks. Sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema aga talurahva kui seisuse omavalitsus- vallakogukond. Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa
organisatsioonide ja keskvalitsuse teostamine institutsioonidega · kuberneri alluvuses olid sisekaitseüksused · temale allusid politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil olevad sõjaväeosad Sisekaitseüksuste ülesanded: · korra kaitsmine · vastupanuilmingute mahasurumine · valveteenistuse pidamine · põgenenud nekrutite ja talupoegade püüdmine · kontroll nekrutivärbamiste üle · nekrutite esialgne väljaõpetamine Impeeriumi sõjad ja Eesti Eesti rannikuvetes liikusid sõjalaevad, mis kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu Võõrlaevadelt käidi rannikuelanikelt vett, toiduaineid ja kariloomi nõudmas Eesti jäi sõjategevuse vahetuks tagalaks Krimmi sõja ajal peremehetsesid inglased ja prantslased Läänemerel Sõjaaastatel täitsid elanikud erakorralisi koormisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid