Paberi ajalugu (0)

Paberi ajalugu
Papüürus
...võeti kasutusele ca 3000 a.e.m.a. Egiptuses. Suurte papüürusvarte säsi lõigati pikkadeks ribadeks mis omavahel kokku põimiti ja sileda kiviga tasandati. Nii moodustusid tasase pinnaga ribad, millele kirjutati ja mis  hiljem säilitamiseks rulli keriti.
Pärgament...
...võeti kasutusele ca 200 a.e.m.a. Valmistati pargitud kitse - või lambanahkadest. Parim pärgament oli tallede nahkadest. Ka pärgamendil kirjutisi hoiti rullides.
Paber...
...võeti kasutusele ca 150 a.m.a.j. Hiinas. Hiinlane Tsai Lun leiutas viisi uhtuda taimekiudusid vees ja lisada sinna liim. Puuraamile tõmmatud siidriide abil vormis ta paberipoogna jahvatatud massist. Poogen pressiti ja kuivatati. Paberivalmistamise kunsti hoiti saladuses rohkem kui 600 aastat
Araablased õppisid vangistatud hiinlastelt paberivalmistamist, paberivalmistamise edasiarendamise keskuseks muutus Samarkand.
Oskused levisid kreeka kaudu Itaaliasse kus hakati tegema paberit vanadest riidematerjalidest.
Kaltsupaber (pütipaber, ingl. ragpaper, saksa keele Lumpenpapier) - parim saadaolev paber, kasutatakse vesimärkidega paberi puhul siiani.
Võeti kasutusele peenendusveskid ja paberit hakati tootma tööstuslikult.
Gutenberg , 1440 aastad, ...
..leiutas trükitähtede valamisseadme. Tähtedest sai laduda terveid lehekülgi, mida trükiti samuti Gutenbergi leiutatud käsipressiga.
Hakkas levima raamatukunst. Kasutati ühe enam paberit (kaltsust) ja vajadus selle järele kasvas.
Kaltsupaberi miinused:

•   kallis tooraine
  
•   tooraine puudus
  

1844 a. Leiutas sakslane Kellner käiakivi, mille abil käiati kooritud palke käiakivi vastu neid samal ajal veega kastes. Saadi mehhaaniline puidumass (samuti looduslik), millest toodeti paberit.
Nimetatakse puitu sisaldavaks paberiks.
Puidumassist tehtud paberi miinused (tingitud puitainest, ligniinist):

•   see kolletub ajaga
  
•   pole vastupidav
  

Rootslane Carl Daniel Ekman töötas 1870 aastatel välja sulfitmeetodi.
Sulfitmeetodi abil eraldati tselluloosikiud keetes neist happes ligniinained välja. Peale pleegitamist saadake valge mass, millest toodetakse vastupidavat valget paberit.
Nimetatakse - puiduvabaks paberiks ja tselluloosipaberiks.
Esimene eestimaine paberileht valmis aastal 1632 Tartus (võrdluseks USA-s ehitati esimene paberivabrik alles 1690. aastal). Kasutati peamiselt linast kaltsu.
Tänapäevane paber võib olla väga erinev. Et sellele veel kord kinnitust saada, otsi välja erinevaid pabereid - ajalehepaber, koopiamasina paber, salvrätik, koolivihiku leht, joonistusploki leht, rahatäht

• Paberi paksust mõõdetakse 5-10-lehelises virnas, ühe lehe paksus arvutatakse välja virna paksuse põhjal. Kartongi paksust mõõdetakse üksikul lehel. Mõlemal juhul toimub mõõtmine 100 kPa staatilise rõhu all
  
• 200 mm2 suurusel pinnal. Mõõdetakse 1 μm täpsusega (vähemalt 20 mõõtmist) ja paksus antakse 1 μm (mikromeetrites = tuhandik millimeetrit) täpsusega.
  
• Näiteks: ajalehepaber 45 g/m2 ≈ 70 μm paks
  
•         koopiapaber 80 g/m2 ≈ 100 μm paks
  
• õhuke kartong 180 g/m2 ≈ 200 μm paks
  
• Paberi paksust mõõdetakse mikromeetriga
  

Paberi valmistamine
Paberi tootmisprotsess

•   Leht- ja okaspuumetsa langetamine
  
•   Palkide koorimine ja peenestamine
  
•   Keetmine, pesemine, kurnamine, pleegitamine
  
•   Tselluloosi edasipumpamine tselluloosihoidlatesse
  
•   Paberimasina töö - nõrutamine, pressimine, kuivatamine
  
•   Rullimine , valmis paber
  
•   Superkalander
  
•   Rullimine ja lõikamine
  
•   Poognalõikamismasin
  
•   Rullimine rullidesse
  
•   Pakkimine alustele