Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mina ja Rasvad (7)

5 VÄGA HEA
Punktid
MINA JA RASVAD
Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid . Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid . Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga.
Veiseliha sisaldab vähem rasva kui sealiha ning pole seetõttu nii mahlakas. Samas on napp rasva hulk ka plussiks, võimaldades liha edukamalt nt kuivatada. Veise rasva kasutamine toitudes seoses maitseomadustega ei ole meile omane (vastupidiselt sea pekile). Veise rasv on pehmem ja ebakorrapärasem kui sea pekk . Välimuselt on sea pekk ilusam ja vastuvõetavam (sea pekk on puhas-valge, veise rasv kollakas).
Sealiha on välimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui veiseliha. Seetõttu ei kasutata sealiha puhul eelnevalt laagerdamist (v.a marinaadis laagerdamine ). Mahlakust annab juurde pekk, mis on sea rümbal paiknev tugeva konsistentsiga rasvkude . Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega.
Kalkunilihast tooted on eriti tervislikud madala rasva- ja kõrge valgusisalduse tõttu. Kalkunilihas on teistest looma- ja linnulihaliikidest rohkem täisväärtuslikku valku, mis sisaldab kõiki organismile vajalikke asendamatuid aminohappeid. Kalkuniliha sisaldab
vähe rasva, on kergesti seeditav ning rikas B-rühma vitamiinidest ja mikroelementidest. Kalkunilihast armastatakse enim kintsuliha, millest roogade tegemine on laialt levinud. Samuti kasutatakse üsna palju kalkuni poolkoibi ja -pooltiibu. Lisaks veel rinnafileed, mis on alati parim valik kaalujälgijatele (õrn- ja puhas tailiha , rasva alla 1%).
Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse – on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi. Köögis sobib kasutada ennekõike väikese rasvakihiga liha. Mida vanema lamba lihaga on tegu, seda suurem tõenäosus, et selle rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. See ei tähenda aga liha sobimatust toiduks, sest lammastel on rasv kokku koondunud ning sidekoelise ümbrisega kaetud. Lihastelt saab kelmega ümbritsetud rasvakogumi alati kõrvaldada kas enne või pärast küpsetamist. Lamba rasv hangub jahtumisel kiiresti
Rasvadel on minu elus väga tähtis osa. Rasvad on meie organismile sama tähtsad kui valgud või süsivesikud. Nagu ka valkude või süsivesikute liigne tarbimine, võib ka liigne rasvade tarvimine meie organismile probleeme tekitada. Ülekaalulisus, erinevad haigused jne. Sportlastele on rasvade teema eriti tähtis, sest liigne kaal ei too tulemuste saavuamisel edu. Nagu ka väga parljud sportlased teevad aeroobset trenni, et vähendada rasvakogust e. põletada rasva oma organismis leian ka mina selle jaoks aega. Muidugi on välja mõeldud ka väga palju erinevaid rasvapõletusviise, kui minu arvates on need täiesti kasutud, võivad isegi ohtlikud olla. Nagu näiteks on olemas erinevad rasvapõletajad, kuid ega üksnes neid kasutades me kaalu ei vähenda. Nende kõrvalt tuleb ikkagi nt jooksmas käia või muud trenni teha. Ühesõnaga kokkuvõtteks öelda, rasvad on meie organismis tähtsal kohal, ilma nendeta me elada ei saaks.
Mina ja Rasvad #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 89 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jyrka50 Õppematerjali autor
essee teemal Mina ja rasvad

Sarnased õppematerjalid

Toidukaubagrupp
16
doc

Toidukaubagrupp

(taine liha 20%, rasvases vähem). Valke leidub ka sidekoes: kelmetes, kõõlustes ja kõhres. Lihas leiduv rasva hulk on väga varieeruv, see oleneb liha liigist, rammususest ja jaotustükist. Rasv asetseb peamiselt siseelundite ümber ja naha all. Mineraalained paiknevad peamiselt tailihas ja lihamahlas. Üsna palju on kaaliumi, rauda ja fosforit (eriti

Köögi õpetus
Liha ja lihatooted - referaat
20
doc

Liha ja lihatooted - referaat

1.2Liha eeltöötlusvõtted Liha eeltöötlusvõtted on pesemine, tükeldamine, vasardamine, hakkliha valmistamine, marineerimine, maitsestamine, paneerimine, pikkimine. Liha eeltöötlemine sõltub eelnevast säilitamisest, tükeldusest, looma liigist ja soovitavast lõpptulemusest. Liha jaotustükid pestakse jooksva vee all, seejärel kuivatatakse või tahendatakse. Pestud lihalt lõigatakse välja templijäljendid. Jaotustükkidelt eraldatakse kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv ning õhukesed ääred. Liha tükeldatakse vastavalt sellele, milliseid roogi kavatsetakse sellest valmistada. Liha lõigatakse ainult selleks mõeldud lõikelaual, terava noaga. Pooltooted lõigatakse alati risti liha kiudu, sest siis säilitavad tükid hilisemal kuumtöötlemisel oma kuju ning on muredamad. Portsjoniliste toitude 4 lihatükke vajadusel vasardatakse. Seda tehakse puust või metallist lihavasaraga

Toidukaubandus
-Liha kasutamine erinevates köökides-
12
doc

''Liha kasutamine erinevates köökides''

on tagatud tõeliselt hõrk maitseelamus. Sobib ideaalselt dieettoitudeks. Vasikaliha on oma välimuselt tunduvalt heledam kui veiseliha. Igast vasikast saab kasvades noorveis ja noorveisest täiskasvanud veis ning mida vanemaks loom kasvab, seda tumedamaks liha muutub. Vasikalihaks nimetataksegi isase või emase noore veise liha. Piimavasikad on vasikad, keda on joodetud ainult Piimaga. Vanusejaotuse järgi on piimavasikad 2-4nädalased (tailiha: valkjas-heleroosa, rasv: valge- roosakas) ning vasikad 1-6 kuu vanused (tailiha: roosa-punakasroosa, rasv: võrdlemisi hele). Nagu näha, sõltub vasika või veise vanusest ka rasva värvus. Vasika rasvakogumid on valkjasroosad, vanemate veiste rasv aga juba tumekollane. Lambaliha Lambaliha on kergesti äratuntava rikkaliku maitsega. Hea ja kvaliteetne lambaliha on kõrges hinnas ning sellest saab valmistada väga atraktiivseid ja maitsvaid roogi.

Keemia
Liha ja liharoad
38
ppt

Liha ja liharoad

metskitsed,metssead, karud, jänesed Kodulinnud : kanad, kalkunid, haned, pardid, vutid Metslinnud : tedred, metsised, põldpüüd, faasanid, tuvid, pardid Veiseliha 1) vasikaliha kuni 3-kuuvanused loomad loetakse vasikateks, värvus hallikas-valge kuni heleroosani; on hästi peenekiuline 2) noor loomaliha 3kuu kuni 2 aastani, punakavärvusega, sidekojarikam, parem puljongi keetmiseks, praadide jne valmistamiseks 3) veiseliha üle 2 aastat, värvus tumepunane, kiud on jämedad, rasv - kollakas, sidekojarikad Sealiha 1) põrsaliha kuni 20kg raskune, heleroosa värvusega, peenekiuline, pehme, mahlane 2) noorlooma- ehk esikuliha 20-50kg, helepunase värvusega, peenekiuline 3) sealiha üle 50-70kg, jalgadel liha on tumedam, seljaliha on heledam Muud kasutatavad lihad Lambaliha (talleliha ja oinaliha) üsna punane, spetsiifilise lõhnaga, tallade liha on roosaka värvusega, hapuka lõhnaga Küülikuliha valgest kuni kahvatu-roosani Kitseliha telliskivi-punane

Kokk
Eesti lammas
4
docx

Eesti lammas

(nooremad kui 12 kuud). Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui lambaliha. Samuti pole sellel nii tugevat lambalihale iseloomulikku maitset. Tallede liha on heledama roosa värvusega, vanemate loomade liha oluliselt tumedam, isegi tumepunase tooniga. Talleliha jaguneb omakorda vanusest ja söödast piimatallede (toitunud vaid emapiimast) ja nuumtallede omaks. Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse ­ on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi. Köögis sobib kasutada ennekõike väikese rasvakihiga liha.Mida vanema lamba lihaga on tegu, seda suurem tõenäosus, et selle rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. See ei tähenda aga liha sobimatust toiduks, sest lammastel on rasv kokku koondunud ning sidekoelise ümbrisega kaetud. Lihastelt

Toitumisõpetus
Rasvad - lipiidid
4
doc

Rasvad - lipiidid

Rasvad Mõiste Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on

Keemia
Mina ja rasvad
1
sxw

Mina ja rasvad

Mina ja rasvad Rasvad kuuluvad lipiidide klassi ja on vees lahustamatud ained. Rasvad on rasvhapete ja propaantriooli estrid. Rasvad on elusorganismi põhilisi koostisosi valkude ja süsivesikute kõrval. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Rasvad kuuluvad ka põhitoitiainete hulka

Keemia
Koka eksamiküsimused vastustega
26
docx

Koka eksamiküsimused vastustega.

lagunemiseks. Rasva lagunemise tagajärjel tekivad glütseriin ning vabad rasvhapped, mis seebistudes annavad puljongile ebameeldiva lõhna ja maitse. Rasva emulgeerumise intensiivsus sõltub keetmise temperatuurist. Mida kõrgemal temperatuuril, mida intensiivsemalt toiduaineid keedame, seda enam rasva emulgeerub. Seega tuleks rasvarikkaid toiduaineid keeta võimalikult madalal temperatuuril (alla 98C), puljongi pinnale kerkinud rasv aeg-ajalt ära riisuda. Toiduainete praadimisel on rasv soojuskandjaks, aga ka toiduainete parandajaks. Praadimisel peaks rasva temperatuur olema alla 170C kraadi, sest kõrgemal temperatuuril laguneb rasv väga intensiivselt. Rasva lagunemise algusest annab märku suitsu tekkimine. Lagunemisprotsess muutub intensiivsemaks temperatuuril tõustes üle 180C kraadi ja rasva pikaajalisel kuumutamisel. Toiduõli sobib praadimiseks. Mille poolest erinevad toidukauba tähistamisel "parim enne" ja "kõlblik kuni"?

Kokandus




Kommentaarid (7)

sbykq profiilipilt
sbykq: Liiga vähe on keemilisele poolele rõhku pandud, aga muidu hea.
19:19 24-05-2009
janza24 profiilipilt
janika sepnjov: keemiat on selles küll vähe aga muidu päris hea;D
19:55 18-05-2010
greenbanana012 profiilipilt
greenbanana012: Üsna hea, kuigi võiks ollla üldisem.
13:18 05-04-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun