Referaat metskitsest (1)

METSKITS 2
1.Välimus 2
2.Toitumine 2
3.Järglaste saamine 3
3.1 Sigimine 3
3.2 Areng 3
4.Sarvekandja ehk isasloom 4
5.Metskitsed talvel 5

METSKITS

Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline. Metskits on Eestis üks tavalisimaid ulukeid, kes on Eesti aladel elutsenud juba ligi 10 000 aastat. 2008. aasta loenduse järgi elab Eestis 63 000 metskitse, tegemist on väga paigatruu liigiga. Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas.

Välimus

Metskits on meie metsade üks ilusaimaid ja graatsilisemaid loomi. Tal on sihvakas keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun , talvel hallikas. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed . Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil.

Toitumine

Metskits on taimtoiduline , kes aastaringselt kasutab toiduks puude- ja põõsaste oksi, võrseid, pungi ja puhmastaimi. Suvel on toidus esikohal rohttaimed , eriti kõrrelised ja liblikõielised. Tarvitavad ka samblaid, samblikke ja tarnu. Lemmikpuuliikideks on haab , lehis, kask ja paju. Talvel söövad veepuuduse vältimiseks kuuse- ja männiokkaid.  Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid , ilvesed ja hulkuvad koerad . Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane .

Järglaste saamine

3.1 Sigimine

 Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikuse. Sel ajal võib metsas kuulda sokkude koera haugatusele sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga, kuid enamasti piirdutakse siiski vaid jõudemonstratsiooniga. Võitluseks läheb vaid võrdsete vastaste vahel. 

3.2 Areng

Poegade kandeaeg on 9 kuud, 1-2(harva 3) talle sünnivad mais-juunis. Täiskasvanud metskitse kaal on 30 kg, tallel 20 kg. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole neil veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma.
Tallede imetamine kestab 4 kuud. Iseseisvaks saavad talled 2. aastaselt ja suguküpsuse saavutavad 1,5. aastaselt.

Sarvekandja ehk isasloom

Hirvlaste isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi. Sarved on vajalikud territooriumi märgistamisel ja "turniirirelvadena". Nende kuju ja suuruse järgi võib hinnata soku vanust ja tervislikku seisukorda.
Noortel sokkudel kasvavad sarvealgmed juba oktoobris , veebruaris langevad need maha ja uued, päris sarved, hakkavad sirguma märtsis- aprillis . Vanadel sokkudel kasvavad sarved kevadtalvel ja saavutavad täismõõtmed juba aprilli lõpuks või mai alguseks.
Noorte sokkude päid kaunistavad haprad pulksarved, vanad ja väsinud sokud kannavad puseriti ja ebaühtlaselt kasvanud sarvenässakaid.
Oktoobrist detsembrini võib metsades leida äsja maha aetud sokusarvi.

Metskitsed talvel

Suurtes laantes metskits eriti elada ei armasta. Metsamassiividele eelistab ta eriilmelisi kultuurmaastikke, kus põllud ja heinamaad vahelduvad pisemate metsatukkadega. Ka puisniitudel, raiesmikel ja metsaservades tunneb kits ennast hästi.
Nagu suuremate imetajate puhul tavaline, hoiab isasloom rohkem omaette ja emasloom veedab suurema osa ajast talledega. Lume mahatulekul kogunevad kitsed aga sageli kuni paarikümnepealistesse karjadesse.
Loomad koonduvad paremate toidupaikade, näiteks orasepõldude lähedusse. Hulgakesi koos olles on kergem ka sügavasse lumme radasid tallata. Metsas aitavad karja tugevamad loomad nõrgematel paksu lume alt pohla - ja mustikavarsi kraapida.
Kevade saabudes metskitsekarjad lagunevad.
Metskits on Eestis väga tavaline. Ta on taimetoitlane , suvel eriti rohttaimi. Talvel on ta toiduks samblad , samblikud või männi-/kuuseokkad. Metskitse peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja rebased . Juunis-juulis on jahimeestel metskitsi tabada, sest nood kaotavad oma tavalise ettevaatuse kitsi jälitades. Tiinus kestab 9 kuud, peale mida sünnib metskitsel 1-2 (harva 3) poega . Talled lamavad oma sünnipaigas nädal aega ja seejärel järgnevad emale toiduotsingutel.
Kasutatud kirjandus :
http://et.wikipedia.org/wiki/Metskits
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0006/metskits.html
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/metskits2.ht m