Pärisorjuse kaotamise põhjused (ka eeldused) (1)

Pärisorjuse kaotamine
1)Pärisorjuse kaotamise põhjused (ka eeldused)

• Pärisorjus takistas majanduse arenemist (pärisorja töö mõisapõllul ei olnud enam tulus. Pärisorjad olid sunnismaised ja nad ei saanud minna linna tööle.
  
• Kriis mõisamajanduses (kulud suuremad kui tulid, mõisnikud kulutasid palju. Tulud viinamüügist langesid .
  
• Pärisorjus oli aegunud ja paljudes kohtades juba kaotatatud
  
• Aleksander I soosis pärisorjuse kaotamist
  

2)Talurahvaseadused
1802-„Iggaüks...“-talupojal õigus vallasvarale ja kui talupoeg mõisnikule võlgu ei ole, ei tohi mõisnik ta käest talu ära võtta
1804-seadus Liivimaal, talupoegadel õigus vallasvarale ja talu kasutamisõiguse pärandamisele
1816-seadus Eestimaal, kaotati pärisorjus, talupoeg sai isiklikult vabaks, aga maad talle ei antud, ta sai seda rentida. Liikumisvabadus ühe kubermangu piirides. Vallakohtud ja vallavalitsused. Perekonnanimed talupoegadele. Valla valitsemise kogemused.
1819-sama seadus Liivimaal
1849-Liivimaal uus seadus, talupoeg võis hakata maksma raharenti, teorendi asemel (lõi eelduse talude päriseks ostmiseks , talupojad said majandamise kogemused)
1856-Eestimaal raharent teorendi asemel
1863-passiseadus, vähemalt 21-aastased talupojad võisid vallapassiga liikuda Balti kubermangu piirides, väljaspoole seda pidid aga taotlema riiklikku passi
1866- vallaseadus , vallad vabanesid lõplikult mõisnike eestkoste alt. Valla juhte hakati valima . Vald pidi hoolitsema oma vaeste eest (* vaestemaja , *külakord). Vallakogukonna moodustasid nüüdsest talupojad. Valla omavalitsus koosnes täiskogust, volikogust, vallavanemast ja vallakohtust.
3)Eestis algas talude päriseks ostmine 1850. aastatel, Lõuna-Eestis. Nad ostsid seda välja lina müügi eest.
4) Talupoegade vastuhakkamisvormid
1) Ülestõusud. Nt Mahtra sõda-oli kokkupõrge eesti talupoegade ja karistussalklaste vahel 14. juunil 1858.
2) Usuvahetusliikumine ehk vene õigeusku astumine . Kõige rohkem oli vene õigeusku astujaid Saaremaal, sest sealsed inimesed olid vaesed ja see oli nende päästerõngaks.
3)Ümberasumisliikumine( Peterburg , Siber, Kaukaasia , Kaug-Ida) Venemaal oli tühja ja viljakat maad

• Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks vastutus magasivilja(magasiaidast võisid nad vilja laenata) varumisel ning vaestehoolekanne.
  
• Vallakogukonna juhiks Eestimaal oli talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit.
  
• Talurahva koormised -mõisakoormised (teotöö), riiklikud koormised( pearaha ), nekrutiandmise kohustus, kogukondlikud koormised
  
• 19.saj II’st poolest ei pidanud eestlased enam näljahädasid kartma , sest hakati kasvatama kartulit
  
• Vili ja viinamüük – Venemaale
  
• Mõisamajandus muutus. Pärast talude päriseks müümist ja teorenti ei olnud enam tööjõudu ja võeti palgatöölised- moonakad .
  
• Hakati mõtlema masinate kasutusele võtmisele
  
• Piimaühistud-meiereid
  
• 19.saj lõpul – piimakarjakasvatus
  
• 1870- I raudtee , piimatooteid hakati Peterburgi vedama
  
• 1858-Kreenholmi manufaktuur
  
• Kalevivabrikud- Sindis, Kärdlas, Narvas
  
• Eestist kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus
  
• Masina- ja metallitööstus Tallinnas, Tallinn muutus suureks tööstuskeskuseks
  
• Arenes ka ehitusmaterjalitööstus (Narva, Aseri , Kunda)
  
• Arenes laevandus, merekoolid Heinastes(Ainaži) ja Käsmus
  
• 19.saj II’l poolel kasvas ka elanike arv linnas. Töölised asusid elama agulitesse
  
• Barclay de Tolly -Vene väejuht, Napoleoni vastasleeri üks silmapaistvaimaid väejuhte.