Pärisorjuse kaotamine Eestis (1)

Pärisorjuse kaotamine Eestis
1801.a. võimule tulnud Aleksander l(1801-1825) oli nõius muutma majanduslikke olusid.
Jakob v.Berg-Eesti rüütelkonnapeamees
1802(Eestimaa)-1804( Liivimaa ) Talurahavaseadused:

• Pärisorjuse kaotamin
  
• Teaoteekoormiste normeerimine (Liivimaal)
  
• Talude pärandatav kasutamisõig.
  
• Talupoegade müümine keelati
  
• Kodukariõigus : 2 p. Arestis v 15 kepihoopi
  

Vallakohtud -kohtumeesteks olid talupojad ise
Rahutused P-Eestis 1804a.
Suurim toimus neist Kose-Uesmõisas, vaigistati sõjaväe abiga.
Napoleoni sõjad ja Eesti
1809 blokeerisid Inglased ja Rootslased Paldiskis Vene laevastiku mitmeks nädalaks.
1812 -tungisid Napoeoni väed Kuramaale, kuid Riia lähistel pealetung seiskus.
Eeestlastele tõi sõda kaasa:

• Täiendavad koorimised
  
• Nekrutiks võtmine
  
• Süvenes majanudslik surutis
  

Maamiilits e. Kaitsevägi-talupoegadest koosnev vägi (1807)
Barclay de Tolly - vene sõjaminister , kindralfeldmarssal
23.mail 1816- Kinnitas Aleksander I talurahvaseadused mille põhjal sai Talupoed pärisorjusest priiks.

• Normeeritud koormised asendati rendilepingutega
  
• Pandi perekonnanimed e. Priinimed
  

Priiuse esimesed aastakümned
Mõis-halduspiirkond, mis hõlmas nii mõisa- kui ka külamaa.
Vallakogukond-talurahvaomavalitsus
Vallakohtud - koosenesid 3 liikmest. Ühe valis mõisnik, teise peremees, kolmanda sulane.
Vallakohtud lahendasin talupoegade omavaheluse tülisi ja karistati ülesastumise eest. 1820 nim. Kogukonnakohtuteks
Magasivilja varumine -hädaaegadel sai sealt laenu võtta.Selle hoidmiseks pidi iga aasta sinna panema teatud koguse vilja.
Kogukonna ül oli ka vaestehoolekanne.
Kogukonna juhtideks valiti :

• Eestimaal talitaja
  
• Liivimaal 2 vöörmündrit
  

Talurahva koosseis

• Mõisarahvas 10%
  
• Pererahvas 40%
  
• Vabadikud e. Popsid 20%
  

Talurahva koormised.

• Teotöö
  
• Naturaal andamid
  
• Raharent
  
• Nekruti andmine ( Riiklik )
  
• Pearahamaks ( 70 kopikat hiljem 5x suurem ( Riiklik)
  
• Kogukondlikud koormised ( teede korrashoid, ehitamised jne)
  
• Kirikumaksud
  

Talurahva käärimine Lõuna-Eestis
1816/1819 a. Seadused võtsid kindluse ja soovi edasi areneda.
1840.a. viljaikaldus ja ,,Tasuta maa jagamine Venemaal’’
Pühjärve sõda võttis aset 1841a sept. Otepääl.
30 talupoega said 500 hoopi , 6 neist veel Siberisse.
1840 hakati kartulit kasvatama igalpool, Lõuna-Eestis hakati kasvatama Lina-
1845 a suvel toimus massiline usuvahetamine Vebe õigeusku, lootes saada tasuta maad. Hiljem kui said aru, et see on vale taheti usu tagasi vahetada.