Rakk ja kude. Rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus. Rakumembraan raku katmine(läbi selle toimub rakku aine ja energia vahetus). Tsütoplasma poolvedel sisekk., kus toimub organellide koostöö kindlustamine. Mitokonder raku varustamine energiaga. Tuum juhib ja kontrollib rakku elutegevust. Tsütoplasmavõrgustik ainete liikumine rakus mööda kanaleid. Ribosoomid valkude sünteesimine e. tootmine. Golgi kompleks valkude sorteerimine. Koed koosnevad rakkudest. 4 koe tüüpi: 1.Epiteelkude rakud paiknevad tihedasti üksteise kõrval, rakuvaheainet on vähe.ül. keha katmine, organismi kaitsmine väliskk. mõjude eest. 2.Närvikude koosenb närvirakudest.ül ärrituste vastuvõtmine, erutuse edasisuunamine, analüüsimine. 3.Lihaskude rakud on pikad, kitsad ja kokkutõmbevõimelised. Lihaskude jaguneb kolmeks: 1)vöötlihaskude moodustab enamuse skeletti lihastes. Tõmbuvad kiiresti kokku ning väsivad, alluvad tahtele. 2)südameliha...
rakuosad. Rakutuum- juhib raku elutegevust ja paljunemist, sisaldab pärilikkusainet. Mitokondrid- varustavad rakke energiaga. Rakumembraan- katab rakku, läbi selle toimub aine- ja energiavahetus. 2. Miks ühe organismi rakud erinevad, kuigi sisaldavad sama pärilikku infot? Vastus: Erinevates rakutüüpides kasutatakse erinevat pärilikku infot. 3. Mitu kromosoomi on inimesel? Vastus: Inimesel on 46 kromosoomi. 4. Selgita mõistete rakk, kude, elund, elundkond vahelisi seoseid ning too näiteid. Vastus: Rakkudest moodustub kude, kudedest moodustub elund, elunditest moodustub elundkond. Närvirakk -> närvikude -> peaaju -> närvisüsteem Lihasrakk -> lihaskude -> jalalihas -> tugi-ja liikumiselundkond 5. Epiteelkudedele iseloomulikud tunnused. Epiteelkudede ülesanded. Näärmed. Vastus: Selle rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, ja moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi
Versoone liigid : · kapillaarid ( ainevahetus ) · arterid ( kannab verd kapillaaridesse ) · veenid 2)Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale. Veri voolab tugevama rõhuga soontest sinna , kus rõhk on madalam. 3)Vereringe jaguneb: · Suur ehk südamevereringe mis varustab kudesid hapnikurikka verega · Väike ehk kopsuvereringe mis varustab kopse hapnikuvaese verega · 8.VERI ON VEDEL KUDE 1)Veri on vedelsisekude , mis ringleb veresoontes. Verikoosneb : · Vereplasma 55% · Vererakud 45% 2)Vererakud on: · Punased ehk erütrosüüdid. - hapniku trantsportimine, punase värvusega · Valged ehk leukotsüüdid. - võitlus võõrkehade ja haigustekitajatega, liikuvad , värvusetud · Vereliistakud ehk trombotsüüdid - osalevad verehüübimises , värvusetud 3)Vere hüübimine.
1.Raku tuum *Kuju- ümar. *Ümbritsetud-membraaniga, mille kaudu toimub aine vahetus. *Sees paiknevad-kromosoomid, sisaldab Dnad-d. *Tuuma ülesanded-juhtida raku elutegevust ja määrata pärilikust. 2.Tsütoplasma. *Sisaldab-vett ja vees lahustunud aineid. *Tähtsus-ühendab raku tervikuks. 3. Organellid. Organell Ülesanne *Tsütoplasma ainete transport. *Mitokoncrid energia varustus. *Ribosoomid toodavad valku. *Lüsossoomid lagundavad mittevajalike aineid. *Glogi kompleksvalkude sorteerimine ja pakkimine. 4. Rakumembraan. *Ehitus-õhuke kile. *Ülesanded- katab, kaitseb ja laseb valikuliselt ained läbi. KOED. *Kude on sarnase tekke päritolu ja ülesandega rakkude kogum. 1.Epiteelkude *Leidub-katab väljastpoolt ja vooderdab seestpoolt. *Iseloomustab-rakud on tihedasti üksteise kõrval, 1 või mitme kihiliselt. *Ülesanne- katavad ja kaitsevad eritavad ja jahutavad. *N.- lame epiteel, kuup epiteel. 2.Sidekude *Leidub-elundite vahel ja kõ...
1. Mis on kude? Missugused on kudede liigid? Sarnase ehituse, funktsioon ja päritoluga rakkude rühmad nimetatakse kudedeks. Tähtsamaid 6 rühma on algkoed e meristeemid, põhikoed, kattekoed, tugikoed, juhtkoed, erituskoed 2. Missugused on meristeemkudede iseloomulikud tunnused? Missugune jagunemise tüüp on iseloomulik meristeemkoe rakkudele? Missugused erinevused on meristeemkoe rakkude ja lehe eristunud rakkude ehituses? - Koosneb tihedalt paiknevatest elusrakkudest, kaks omadust - kiire paljunemine, diferentseerumisvõime, ta tagab kiire taimemassi juurdetootmine - primaarne ja sekundaarne meristeem, eristatakse 4 meristeemide rühma tipmine, külgmine,vahe, haavameristeem -meristeem rakkude õõs on täidetud tsütoplasmaga , keskel asub suur tuum, suuri vakuoole ei ole, rakukest on väga õhuke. -?????????? 3. Milles on esi ja teismeristeemi erinevus? Mis on prokambium? -primaarne meristeem t...
Rakk - tsükoloogia (rakuõpetus) Rakk- kõige väiksem organismi koostisoada, kellel on kõik elutunnused. (10-100 mikromeetrit, kõige väiksem 0,1mikromeetrit) Rakk koosneb teda ümbritsevast rakumembraanist, tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest. Rakuteooria- bioloogia aluspõhimõte Rakuteooria peamised seisukohad: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekiad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elutunused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Organismid jaotuvad: 1) Üherakulised e ainuraksed organismid, kelle keha koosneb ühest rakust (nt protistid) 2) Hulkraksed e organismid, kelle kehad kosnevad paljudest rakkudest Rakud jaotatakse: 1) Eeltuumsed e prokarüoodid (nt bakterid) 2) Päristuumsed e eukarüoodid Selgroogsete loomade põhikoed Elu mõõtkava: Aatom 0,1nm > molekul 1nm ja valgumolekul 10nm > viirus 100nm > mitokonder 1µm > bakter 1-10...
ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada ku...
Ontogenees ehk isendi areng Jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks Embrügenees jaguneb: 1. lõigustumine 2. blastula, gastrula 3. organogenees Üleminek postembrüogeneesi: a) sündimisega b) munast koorumisega Postembrüogenees 1. Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni 2. Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks Alguses toimub sünkroonne lõigustumine - jaotumised toimuvad samal ajal. Siis toimub üleminek asünkroonsele lõigustumisele - eri rakud hakkavad jagunema eri aegadel. Arvatakse, et uus organism lähtub juba siis oma geenidest. Lõigustumise tagajärjeks on rakukobar ehk moorula. Lõigustumise bioloogiline tähts...
risoomis, varres ja seemnetes.Kattekoe rakud paiknevad tihedasti üksteise kõrval. Kattekoe ül on kaitsta taime mehhaaniliste vigastuste, kuivamise, mikroobide ja teiste väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Noortel ja üheaastastel taimedel koosnevad kattekude ühest elusate rakkude kihist.Vanematel taimedel on kattekude mitmekihiline ning koosneb korgistunud kestaga surnud rakkudest. Assimilatsioonikoed sisaldavad rohkesti kloroplaste ja neis toimub fotosüntees.See kude paikneb taime maapealsetes organites, põhiliselt lehtedes. Juhy-ja tugikoe rakud on sageli kimpudena koos, neid kogumikke nim juhtkimpudeks. Tugikoe ül teotada juhtkimpe. Juhtkoe ül ainete transportimine. Kudedest moodustavad taimedel mitmesugused organid, Kasvu e. Vegatiivsed organid on juur, vars, leht. Paljunemis e generatiivsed organid on, õis, vili.Kasvuorganite ül on teime kasvamine ja arenemine. Paljunemisorganid on vajalikud suguliseks paljunemiseks. Ööpäevas võivad
8)Anafaas II *kääviniidid lühenevad * raku poolustele lahknevad igasse tütarrakku 1 kromatiid, nii väheneb spermatosoidides ja munarakkudes kromosoomide arv poolele. 9)Telogaas II * kromatiidid keerduvad lahti * tekivad tuumakesed ja tuumaümbris * toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku Meioos kaasneb sugurakkude moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks . 11. MIS ON KUDE? KUDEDE KLASSIFIKATSIOON. Kudedeks nimetatakse ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakkudevahelise aine koondisi. On olemas: epiteelkude, side-ehk tugikude, lihaskude, närvkude. 12. EPITEELKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHI ISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS? Epiteelkude koosneb peamiselt rakkudest, rakuvahelisest ainet on siin väga vähe Epiteelkoes asuvad vaid närvilõpmed, veresooned puuduvad.
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre.Maksal on palju funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga.Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ.Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel.Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ.Nahk kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks.Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks.Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja...
ELUSLOODUSE SÜSTEEM Elusloodus ehk looduselustik on looduse elus osa. Eluslooduse moodustavad organismid ehk elusolendid. Eluslooduse uurimisega tegeleb eluteadus ehk bioloogia. Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel. kude uurib histoloogia elund erinevaid elundeid uurivad erinevad teadusharud elundkond taimedel elundkonna tasand puudub organismi tasand organismi ehitust uurib anatoomia, talitlust füsioloogia populatsiooni tasand loomade käitumist uurib etoloogia liigi tasand taksonoomia ökosüsteemi tasand (elusloodus ja eluta keskkond) ökoloogia Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest
Bioloogia 9.klassi 1.poolaasta mõisted. Mõisted õpiku `'BIOLOOGIA põhikoolile'' järgi kuni peatükk 1.9. Teemad: Inimese keha üldehitus; Nahk katab ja kaitseb; Luude koostis ja ehitus; Luud ja nende ühendused; Lihased tagavad keha liikumise; Vereringeelundkond ja südame ehitus; Veresooned ja vereringe; Veri on vedel kude; Immuunsüsteem kaitseb organismi. 1.Rakk-väikseim organismi ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. 2.Kude-rakud koos rakuvaheainega 3.Elund-e-organ-erinevatest kudedest moodustuv organismi osa. 4.Elundkond-koos ühiseid ülesandetäitev elundite kogum. 5.Marrasknahk-naha pealmine kiht, mille pealmine osa sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja alumine osa elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. 6.Pärisnahk-naha alumine kiht, mis rohkete elastssete kiudude sisaldusega annab nahale veniviuse painduvuse ja sitkuse. 7.Melaniin-Aine mida sünteesitakse nahas ja mis kaitseb ultraviolett...
Inimese keha üldehitus Rakk- Kõigi organismide ehituse, talitluse ja paljunemise põhiüksus. Takul on kõik elutunnused. Näiteks: Loomne rakk, timne rakk Kude- Ühesuguse tekke, ehituse ja talitluse rakkude rühm. Erinevalt taimekudedest, sisaldavad loomsed koed rohkesti rakuvaheainet. Näiteks: Vöötlihaskude, silelihaskude, südamelihaskude. Elund- Organismi osa, millel on kindel asend, kuju ja talitus. Elundid moodustuvad erinevatest kudedest ja need koed talitlevadkooskõlastatult ja täidavad kindlaid ülesandeid. Näiteks: Süda, magu, neer Elundkond- Elundite kogum, mis täidab koos ühiseid ülesandeid. Näiteks: hingamiselnudkond, seedeelnudkond, erituselundkond. Naha läbilõike skeem: Naha ehitus ja talitlus: *Nahk kaitseb oranismi väliste vigastuste, ultroviolettkiirguse, liigse veekaotuse, mitmesuguste haigustetekitajate sissetungi ees. *Inimese nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. *Nahk on erituorgan, higist...
Pilt . Koved sidekude 2 TUGIFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 2.1 Tihe sidekude Tihe sidekude koosneb valdavalt tihedalt asetsevatest kollageenkiududest ja elastsetest kiududest, põhiainet ja rakke on vähe. Eristatakse paralleelkiulist ja sassiskiulist tihedat sidekude. Paralleelkiulises sidekoes kulgevad kollageenkiud ühesuunaliste kimpudena. Niisugusest sidekoest on moodustanud kõõlused, sidemed, fastsiad. Sassiskiulises sidekoes põimuvad omavahel kollageenkiud ja elastsed kiud. Selline kude moodustab naha võrkkihi. 2.2 Kõhrkude Kõhrkude koosneb rakkudest ja suurest hulgast tihkest rakuvaheainest. Kõhrerakud ehk kondrotsüüdid on suured ümarad rakud, mis asetsevad üksikuna või rühmadena põhiaines olevates kõhreõõntes. Olenevalt rakkude vahel paikneva põhiaine ja kiudude iseloomust eristatakse kolme liiki kõhrkudet: hüaliinne, elastne, kiuline. Hüaliinkõhre põhiaine sisaldab peeni kollageenkiude, temast on moodustunud liigeste kõhrelised pinnad, roiete ja
b)Lihaskude Rakud on pikad ja Sise. Kaitse kokkutõmbumis võimelised Liigutada ja kuju c)Närvikude Rakud tähe kujulised ja Vastu võtta erutusi varustatud jätketega Analüüs ja annab edasi d)Sidekude Palju rakuvaheainet Luu ja kõhrkude Keha toestamine Veri on ka Vedel kude Varuained sidekude Säilitamise koht Kaitse Lihaskoe alatüübid ja nende iseloomustus: Silelihas Vöötlihas Südamelihas (myocardium)
ADENOID Ülevaade Adenoid asub ninaõõne ja neelu ühinemispiirkonnas. Adenoid on ninaneelus paiknev lümfaatiline kude. Ninaneelu avanevad ka keskkõrvaruumist alguse saanud kuulmetõrved. Adenoide pole lihtsal suu vaatlemisel näha, sest ninaneel jääb pehme suulae taha. Adenoidi suurenemine ehk hüpertroofia Adenoidi hüpertroofia on ninaneelus paikneva lümfikoe kogumiku ehk adenoidi suurenemine. Adenoidi suurenemist esineb lastel kuni puberteedieani. Täiskasvanutel adenoidid taandarenevad. Lapsel võib adenoidi suurenemine olla füsioloogiline ehk loomulik, samas
RAKUD Rakud väikseimad organismi ehitus osad, kõikide elu tunnustega. Membraan ümbritseb, kaitseb, läbi selle transpordivad ained. Rakutuum juhib elutegevust ja paljunemist. Mitokondrid varustavad energiaga. Ribosoomid sünteesivad valke. Tsütoplasmavõrgustik teise ainete süntees. Tsütoplasma seob kõik tervikuks. Epiteelkude(nahk) rakud tihedalt üksteise kõrval, kiire jagunemis võimega ehk siis pindmised vigastused kasvavad kähku kinni, toodavad vajalikke ühendeid. Sidekude kõvasti rakuvaheainet, esineb mitme vormina. Luu- ja kõhrkude tugiülesanne, nendest kujuneb keha toes. Rasvkude samuti sidekude, kaitseb külma eest, hoiab neere paigal. Veri toite- ja kaitseülesanne. Lihaskude kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(kolme tüüpi). 1) silelihaskude veresoonte ja õõneselundite seintes, ei väsi kiiresti, tõmbuvad kokku kiiresti, ei allu tahtele. Vöötlihaskude koosneb vöödilistest lihaskiududest, väsivad kiiresti, ...
blast Kondraalne ossifikatsioon 1 · Asendusluud tekivad hüaliinsest kõhrkoest primordiaalse skeleti asendumisel luukoega · Kõhre asendumine luukoega toimub kahel viisil: kõhre pinnal e. perikondraalselt ja kõhre sees e. en(do)kondraalselt Kondraalne ossifikatsioon 2 · Diafüüsi ümber tekib perikondraalne luumansett · Kõhre toitumine häirub, põhiaine kaltsifitseerub - luustumistuum e. ossifikatsioonitsenter · Mesenhümaalne kude tungib periostaalpungana läbi luumanseti · Mesenhümaalsed rakud diferentseeruvad osteoblastideks ja algab enkondraalne ossifikatsioon · Diafüüsi tekib üdiõõs, mis täitub primaarse luuüdiga Kondraalne ossifikatsioon 3 · Luustumine laieneb pidevalt epifüüside suunas · Luustumispiirkonna naabruses on kõhrkude muutunud hüpertrofeerunud, sammasteks reastunud kõhrerakude tsoon intensiivselt jagunevate kõhrerakkude tsoon · Luustumistuumad epifüüsis
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ 1. KUDE on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa. LIIGITUS: Epiteelkude-rakud paiknevad üksteise kõrval, ülesanne-katab,kaitseb,võtab vastu välisärritusi, eritab higi, rasu,lima ja muid aineid. Lihaskude- tõmbuvad kokku,võimaldab liikuda, vere edasikandmine. Jaguneb:1)silelihaskude-ühetuumalised käävjad rakud. Ei allu tahtele. 2)vöötlihaskude-koosneb lihaskudedest, milles veel omakorda pikki paljutuumseid rakke
Kordamine kontrolltööks 9. klass õpik lk. 5-29 Loomsed koed, elundkonnad, inimese tugi- ja liikumiselundkond Töö koosneb lünktekstist, valikvastustest, pikemate selgitustega vastustest, joonistest (graafikutest) ning tõestest vääradest lausetest. Inimese koed ja elundid 1.Nimeta inimese põhilised koed ja too nende juurde neid iseloomustav tunnus (seosta kude ja tema ülesanne inimese organismis). Jooniselt ära tunda neli põhilist koetüüpi (õp. lk 6-7) 1) Epiteelkude-Kaitse, kate. 2) Närvikude-Edastab infot. 3) Lihaskude- Liigutamine. 2. Nimeta inimese elundkonnad õp lk. 9 ja seosta iga elundkond kindla ülesandega inimese organismis. 1) Tugi- liikumiselundkond-Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine.
lõhestada hamba pikuti. ·Dentiini sisepinnal (vastu säsi) asetseb odontoblastide (17) kiht. Need on rakud, mis hamba tekkimisel on dentiini tootnud ja jäävad selle toitjateks ka edaspidi. Iga odontoblaston varustatud jätkega, Odontoblastidejätked (ja nende harud) ulatuvad dentiini kanalikestesse. ·Hamba dentiin on kaetud läikiva kõva ollusega, vaaba ehk emailiga (4). Email sisaldab ainult kuni 3% orgaanilisi aineid ja on seega inimkeha kõige kõvem kude. Temas ei ole rakke ning seega on ta hamba «surnud»osa. Neelamine Söögitoru Söögitoru (oesophagus) on lihaseline, umbes 25cm pikkune torujas seedekanali osa, mille kaudu liigub toit neelust makku. Ta on lülisambast eespool, ülalpool hingetoru ja allpool südame taga. Läbi diafragma ja suubub makku. Söögitoru ülaosa seinas on lihaskest vöötlihaseline, alaosas silelihaseline. Ka söögitorus on kulumiskindlat mitmekihilist epiteeli.
Epiteelkude välis- ja sisepindade katmine Endoteel ühekihiline rakukest veresoonte ja seroossete õõnsuste pinnal Näärmekude erilised epiteelrakud, mis toodavad hormooni või muud eritist Sidekude tugikude strooma: organite tugisüsteem; parenhüüm: organite funktsioneeriv kude rasvkude funktsionaalne rasv: tugifunktsioon (nt peopesal, jalatallal), näljakindel; varurasv: kalorivaru (kõhul, sooltel) Kõhrkude hüaliinkõhr liigesepindade libisemiskate, roided, kõrisõlm, hingetorukinnised elastne kõhr kõrvalest, kõripealis, väikesed bronhid
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt.
Bioloogia - Elu Kõige üldisemas käsitluses on bioloogia teadus, mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulideks (sahhariidid, valgud, vitamiinid, lipiidid) nimetatakse aineid, mis väljaspool organismi ei moodustu ning nendest algab elu keerukam organiseeritus. Biomolekulide olemasolu on elu üheks tunnuseks. Elule iseloomulik mitmetasemeline organiseeritus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Organismid jagunevad üherakulisteks ja hulkrakseteks. Iga organism vajab väliskeskkonnast mitmesuguseid aineid, mida tal tuleb ise sünteesida ja nii on iga organism ainevahetuse kaudu seotud ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, energiavahetus on üheks elu tunn...
· Seenerakk · Bakterirakk Rakkude arvu alusel liigitatakse organisme järgmiselt · Ainuraksed ( organism, mis koosneb ainult ühest rakust. Näiteks bakter,- algloom ) · Hulkraksed ( organism, mis koosneb suurest hulgast rakkudest. Näiteks taimed, selgroogsed loomad ) Kude on ühesuguse talitlusega ja ehitusega rakkude kogum, mis moodustab mingi taime või organi osa. Kude jaotatakse järgmiselt: · Epiteelkude ( kude , mis katab looma kehapinda ja ümbritseb siseorganeid ) · Lihaskude ( kude, mis aitab organismil termoregulatsiooni teostada ja liikuda ) · Sisekude ( kude, mis seob organismi tervikuks, olles ühtlasi kõige levinum kude kehas ) · Närvikude ( kude, mis koosneb närvirakkudest ehk neutronites ning kannab edasi elektrilisi signaale) Organellid on rakus olevad moodustised, mis tagavad raku elu. Rakutuum on raku organell , mis kannab endas DNA molekulide
Erutus ja erutuse kulgemine on seotud energiakuluga. Erutuvate struktuuride lähteolukorra taastamiseks on vajalik energia. Selle allikaks on ainevahetus. Isoleeritud juhtivuse seadus Närvi või lihaskiudu pidi leviv erutus ei levi edasi naaberkiududele. Kõik või mitte midagiseadus Erutuspotentsiaali suurus ei sõltu teda esilekutsunud ärrituse tugevusest. Koe labiilsus maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata /muutmata/. Mida kõrgem on koe funktsionaalne liikuvus, seda suurem hulk erutuslaineid võib ühes ajaühikus tekkida. Inimese motoorsed närvikiud võivad edastada kuni 2500 impulssi sekundis, sümpaatiline kiud aga ainult 500. Nahk, termoregulatsioon 1
söömist toitu töödeldakse, keerukas olend Inimese koed Joonis - vaadake, kui osav ma Paint'is olen! 1) Miks veri ja lümfoidkude nii veidralt on märgitud? Sest ehituse poolest on tal märgatav sarnasus tugikoega: üksikud suured rakud rohkes rakuvaheaines 2) Side-, luu- ning kõhrkude saavad alguse embrüonaalsest sidekoest. 3) Igal elundkonnal on üks peamine kude, mis täidab ära selle elundkonna peamise ülesande. 4) Sidekude jaguneb veel: · Kohev sidekude · Fibrillaarne sidekude · Rasvkude Epiteelkude NB! Ei võrdu nahaga! Iseloomustus: · Rakkude tihe paiknemine, seega väga vähe rakuvaheainet. · Olemas on basaalmembraan, mis ühendab ja samas eraldab epiteelkoe selle all oleva koega, mida epiteelkude katab; koosneb peamiselt rakuvaheainest.
HISTOLOOGIA 1. Selgitage mõisted: HISTOLOOGIA õpetus kudedest uurib rakkude, kudee ja ka organite ehitust ja talitlust mikroskoopilisel tasandil. KUDE on ühtse ehituse, arengu ja funktsioonidega rakkude ja nende tekiste süsteem. Regeneratsioon Pärilikkusaine/Rakkude/kudede paraneminetaastumine. 2. Nimetage kudede põhiliigid * epiteelkude * sidekude * lihaskude * närvikude. 3. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest. Troofilised (veri, lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude)
klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. ● Närvikude – koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii välis kui ka sisekeskkonnast. Paikneb närvisüsteemis.
Rakk Rakk on organismi kõige väiksem üksus, millel on elu tunnused Kude on moodustund samadele ülesannetele spetsileerinud rakkudest Elund kudedest moodustunud , kindlaid funktsioone täitev talitlusüksus nt süda, maks Elundkond ühesuguse elundkonnaga elundid moodustavad elundkonna nt. seede ja hingamiselundkond Lihaskude kokkutõmbemisvõimeline liigutuste genereerimisele spetsialiseerunud kude. Eristatakse 3 tüüpi lihaskudet:vöötlihas, südamelihas, ja silelihaskude. Epiteelkude tihedalt kõrvuti paiknevatest rakkudest moodustunud kude. Eristatakse katte ja näärmeepiteeli. Närvikude närvirakkudest ja tugirakkudest koosnev kude. Sidekude Rohke rakuvaheainega kude. Homöostaas organismi sisesekonna püsivus Hormoon sisenõrenäärmete eritavad keemilised signaalained, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi talitlust
1. Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11
LUUD Luud koosnevad : · Mineraalainetest annavad luudele kõvaduse. (kaltsium, fosfor, magneesium) · Orgaanilistest ainetest annavad luudele elastsuse (valgud, rasvad) Plinkollus Luuümbrise all asuv tihe ja tugev luukude Käsnollus Plinkollusest seespool paiknev pehmem käsnjas luukude Luuüdi Luude keskosas paiknev pehme kude Punane luuüdi Vereloomeelund, selles moodustuvad erinevad vererakud. Kollane luuüdi Toitainete ja rasvade varu Kõõlus valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav Luuümbris Ühendab luud ümbritsevate kudedega. See moodustab uusi luurakke, mille arvelt kasvavad laste luud jämedamaks. Luustiku e. Skeletti ülesanded: · Lihastele kinnituskohaks · Kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi (pea ja seljaaju)
1. Luude Ehitus Luu kõvad, elastsed, kollakasvalged, teataval määral plastilised organid. Luud, kõhred ja sidemed moodustavad toese ehk skeleti, mis on keha toeks ja samal ajal keha suuruse ja kuju määrajaks. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel ehk toruluudel on pikkus teistest mõõtmetest suurem, esinevad jäsemete skeletis. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil l...
Ka bakterid on võimelised liikuma. Liikumine on omane enamikule elusorganismidest. Bioloogia uurib elu erinevatel tasemetel. Elu kõiki ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda. Bioloogia erinevad haruteadused tegelevad erinevate tasemetega. 1 Eluslooduse organiseerituse tasemed ja nende uurimisega tegelevad haruteadused 1. Biomolekul (valgud, DNA, RNA) - molekulaarbioloogia 2. Rakk - rakubioloogia e. tsütoloogia 3. Kude - koebioloogia e. histoloogia 4. Organ - anatoomia (uurib ehitust), füsioloogia (uurib talitlust) 5. Organism - zooloogia (loomi), botaanika (taimi), mükoloogia (seeni), geneetika (pärilikkust), biokeemia (ainevahetust), mikrobioloogia (baktereid), algoloogia (vetikaid) 6. Populatsioon - ökoloogia, evolutsionism ja populatsioonigeneetika (isendid ühes elupaigas) 7. Liik - süstemaatika (koondab sarnaste tunnustega isendid liiki, liigid perekonda, perekonnad
1) Õistaime organid ja ülesanded ? Juur-hangivad vett ja toitained, Vars-toestamine, Leht- vee aurustamine. 2) Organ- elund kindla ülesandega taimeosa , Kude- ühetaolise ehitusega rakkude rühma,mis täitab üht kindlat ülesannet , Rakk- on väikseim üksus millel on elutunnused , Vili- on õistaimede paljunemis organ mis areneb õiest , Tolmlemine- on tolmuterade kandumine emassuguorganile 3) Õie, emaka ja tolmuka osad joonistel ? Õis- kroonlehed,tupplehed, emakas, Emakas- kigimik, kael, suue, Tolmukas- talmukapea, tolmuka niit. 4) Rakuosad ja ülesanne ? Loomarakk: rakuplasma: seob raku ühtseks, mitikondrid:varustavad rakke energiaga, Rakutuum: säilitab, Rakumembraan: kaitseb rakke. Taimerakk: Rakukest: kaitseb,toestab, Kloroplast: fotosüntees, Vakuoolid: koguvad jääkaineid, ja need ka mis on loomarakul 5) Taime ja loomararaku erinevused ? Taimerakul on plastiidid,rakukest,vahuoolid aga loomarakul ei ole midagi. 6) Õite, vijlade ja meemnete k...
Koduloomade morfoloogia 1. Organite ehituse prinsiip (torujad ja kompaksed organid) Karakteerese (iseloomuliku) kuju, asendi ja talituedga makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljen...
1.Mükoriisa on seenejuurte ja taimejuurte kooseluvorm ,mükoriisa seened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid ning kaitsevad neid juure parasiitide eest. Seen aga saab taimedelt kasuks vajalikke orgaanilisi ühendeid ning vitamiine. 2.Gripi tekitaja -Tekitajad on ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused.Tuntakse A, B ja C- tüve gripiviirust, millel on omakorda alltüved. 3.Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 4.Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine looteeas. Viljastumis võimeline on üks suur munarakk 5.Autotroofsed organismid on organismid kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid ,väliskeskkonnast saadavatest anoorgaanilistest ainetest 6.Heterotroofsed organismid on organismid kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil 7.Populatsioon- moodustavad ühel as...
Inimese anatoomia ja füsioloogia 1.Koe mõiste: ühisuguse ehituse, talitluse ja tekkega rekud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed 2.Nimeta kudude põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koe põhirühmi on 4: 1 epiteel (kattekoed) katavad keha välis- ja sisepindu(nahk) 2 tugi-toitekude (sidekoed) tal on palju rakkudevahelisi toitainet ning ta seob teisi kudesi 3 lihaskoed neil on omane kontraktsiooni kokkutõmbevõime 4 närvikude moodustab närvisüsteemi, pea-seljaaju ning närvid 3.Nimeta kukude liigid, nende esinemine inimorganismis kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed, kõõlused kõhrkude, mis omab toestusfunktsi ooni, on elastne, katab liigesepindu, moodustab üksikuid skeletiosi. luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti silelihas, mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tah...
koosnevad rakkudest. ● Rakul on olemas kõik elu tunnused ● Ainuraksed - elusolendid, kes koosnevad ainult ühest rakust ● Hulkraksed - elusolendid, kes koosnevad paljudest rakkudest ● Eeltuumsed e prokarüoodid - rakud, millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas. ● Organell - kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik raku sees ● Rakubioloogia - teadus, mis uurib rakkude ehitust ja elutegevust ● Kude - sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum ○ epiteelkude - keha ja elundite pinda vooderdav kude, mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest ○ närvikude - närvirakkudest ehk neutonitest moodustuv kude, mille ülesanne on reguleerida organismi eri osade elutegevust ○ lihaskude - kokkutõmbevõimalistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine
INIMENE 1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: *Riik loomariik *Hõimkond selgroogsed *Klass imetajad *Selts esikloomalised *Sugukond inimlased *Perekond inimene *Liik homo sapiens 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 3. Nimeta loomsete kudede liigid Epiteelkude, Sidekude, Närvikude ja Lihaskude 4. Iseloomusta Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel
Inimesel: nt: tunned kui keegi puudutab sind 5)Kõikidel elusolenditel on stabiilne sisekeskkond Nt: Keha temperatuur, veresuhkru tase 6)Elusolendeid iseloomustab areng e. teatud täiustumine. Paljunemise võime on arengu näitaja Elu organiseerituse tase 1)Rakk rakku tuuma uurib tsütoloogia Uuritakse kromosoome mis koosnevad DNA-st. Dna uurimine võimaldab: Diagnoosida ja ennetada haiguseid, määrata sugulust, tuvastada kurjategijaid ja määrata loote väärarengut. 2) Kude seda uurib histoloogia Inimesel on 4 põhi kudet: 1)Kattekude e. epiteelkude nahk 2)lihaskude liigutab luid (südamelihas kude, vöötlihas kude, silelihas kude) 3)Närvikude (VÕIB KÜSIDA NÄRVI RAKKU JOONIST) 4)side kude seob organismi terviklikuks nt: veri, rasvkude 3)Elund e. organ Ehitust uurib anatoomia, tegevust füsioloogia 4)Elundkond moodustavad sarnase ülesandega elundid Nt:seede elundkond (vt:õpik lk 15 joonis) 5) Organism e. üks konkreetne elusolend
mütseel ehk eeneniidistik- on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. viljakeha- kokkupakitud seeneniitidest moodustanud seene paljunemisorgan arhe- nende rakus puudub rakutuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. Spoor ehk eos. 3. Epitee-, lihas-, närvi- ja sidekoe põhilised iseloomulikud ehituslikud iseäraused ja nende kudede ülesanded. Epiteetkude- keha ja elundite pindasid kattev kude, mis piirab kehade ja organeid ja kaitseb neid. Lihaskude- kokkutõmbumisvõimelistest pikkadest lihasrakkudest koosnev kude, mille ülesanne on organismi liigutamine Närvikude- neuronitest koosnev kude, mille ülesandeks on reguleerida osade elutegevust Sidekude- palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks. 4. Päristuumse loomaraku organellide ehituslikud iseärasused ja ülesanded: a) rakumembraan- Raku kaitsmine ja ainevahetuse reguleerimine.
Algkude e. meristeem- kude, milles rakud püsivalt poolduvad. Diferentseerumine- rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. Epiderm- taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune Erituskoed- koed, mis aitavad taimedel eritada mitmesuguseid aineid. Floeem e. niineosa- koosneb elusrakkudest Floeemirakud- transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid(assimilaate) Hajus meristeem- hajusalt paiknevad poolduvad rakud Juhtkimbud- koondunud juhtkoerakud Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid Kambium- juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht, mille tulemusel on võimalik varte ja juurte jämenemine.
2.2 Inimorganismi ehitus 1.Rakud ja koed · Sama talitlusega ja sarnase ehitusega moodustuvad koe (kude) · Organ ehk elu,koosneb mitmest koest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. · Koos töötavad ja ühtsed ülesannet täitvad organid,moodustuvad organsüsteemi e eludkonna ning organsüsteemid kokku moodustuvad organismi. · Inimesel (loomadel) on neli kude: · 1.Epiteel e kattekude,ta eraldab organismi väliskeskkonnast.Tema ülesanne on kaitsta keha väliskiirguse eest (UV-kiirgus).Eritab igasugused aineid (Nt:higi,rasv,vesi).Väljutavad jääkaineid.Naharakud sünteesitakse aineid. · 2.Sidekoe rakud asuvad hõredalt raku vaheaines. Ülesanne: organite sidumine. Sidekoe tüübid: kohev ehk elastne sidekude nahas, rasvkude nahas ja elundite vahel, luukude luudes, toes
EMT17 HISTOLOOGIA 1. Selgitage mõisted: HISTOLOOGIA - Histoloogia = õpetus kudedest uurib rakkude, kudede ja ka organite ehituse ja talitluse uurimisega mikroskoopilisel tasandil. KUDE - on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Regeneratsioon - ehk taasteke. Nimetage kudede põhiliigid * Epiteelkoed * Tugi-/sidekoed * Lihaskoed * Närvikoed 2. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest Troofilised koed - veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude Toetavad koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Kuidas jaotuvad lihaskoed
inimlaadsete ülemsugukonda ja primaatide seltsi. Homo Sapiens'i peamisteks tunnusteks on suur aju, püstine kehahoiak ja liikumine kahel jalal, keerukas kultuuriline käitumine. 7) Inimese keha koosneb kudede põhitüüpidest ning nende alaliikidest. Kudede põhitüübid on: epiteelkude, lihaskude, närvikude, sidekude. Kõiki organeid piiritleb ja väliskeskkonna või kehaõõnetega ühenduses olevaid pindu katab epiteelkude. See kaitseb vigastuste ja bakterite eest. Kogu kehas esinev kude on sidekude see ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab ka elastseid kehaosi. Selle koetüübi alaliigid on nt. rasvkude ja kõhrkude. Kude, mille talituseks on kontraktsioon ehk kokkutõmbumine on lihaskude. See kude aitab inimesel liigutada. Alaliikideks on silelihaskude (kokkutõmbumine ei allu tahtele) ja vöötlihaskude, mis omakorda jaguneb veel kaheks: skeletilihased ja südamelihased. Viimane koetüüp on närvikude. Tema rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda,
N: autotroofsed bakterid ja fotosünteesivad taimed. Heterotroof organism, kes eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. N: enamik baktereid, seened, klorofüllita taimed, kõik loomad. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosen raku pikkus ületab laiust mitu korda Paren raku laius võrdub pikkusega Taime ja loomaraku erinevused. Ehituse erinevused tulenevad nende erinevatest aine ja energiavahetustüüpidest. Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nimetatakse kudedeks. Koed jagunevad: · Algkoed e. Meristeemid · Püsikoed · Haavakoed e. Kallus Algkude. Paiknemine - eristatakse tipmisi(varte ja juurte tippudes, pungades), külgmisi(kambium) ning vahe(varre sõlmekohtades asuvaid) algkudesid. Kiirdrakk - Lihtsaima kasvukuhiku tipus on üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26-1 Inna Netsai SIDEKUDE Referaat õpetus inimese ehitusest ja elutalitlustest I õppeaines Juhendaja: K.Mitt Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude on peamine toetav ja kaitsev organismi kude, alus tema kõigi ühendusi- ja tugistruktuurid. Laiemas mõistes see on mitu erinevaid kudesid, mis moodustavad sidekoelisi struktuure- luud, kõõlused, sidemed, liigesed, dermis ja veresooned, aga tegelikult sidekoe juurde kuulub ainult rakuväline aine, mis täidab ruumi organite sees ja nende vahel. Nimelt ta määrab kõiki organite ja struktuuri füüsilisi omadusi. Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus
Kude- sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum Epiteelkude- keha ja elundite pinda vooderdav kude, mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest, osaleb haavade paraneminel, eritab nõresid Lihaskude- kokkutõmbevõimelistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine. Vöötlihaskude- skeletilihastes, alluvad tahtele, kokkutõmme. Silelihaskude- siseelundites, ei allu tahtele. Südamelihaskude- südames, ei allu tahtele, juhib erutust. Sidekude- palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks, kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihaseid luudega, transpordib aineid. Rasvkude- kogb rasva, nahaalune rasvakiht, kaitseb siseelundeid, vähendab soojuskadusid, talletab varuaineid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
