Ökoloogilised globaalprobleemid.Toidupuudus Mulla hävimine.Maavarade kasutamine. Ökoloogilised globaalprobleemid Hapestumise probleemi põhjused: Kütuste põletamine, põlevkivi põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärit saaste. Probleemi tagajärjed: Kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi ning orgaanilise aine lagundamine aeglustub Probleemi lahendus: Vähendada atmosfääri saastamist väävli-ja lämmastikoksiididega, Eestis tasakaalustab happesust paene aluskivim. Kasvuhooneefekt: Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn."kasvuhoonegaasid" , mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekt on hädavajalik maakera elustikule.
TEGUR MÕJU RANNIKULE Lainetus järskrannikutel kulutav tegevus, laugrannikutel kuhjav tegevus Hoovused paigutavad setteid ümber (transportiv tegevus) Tuul kuhjevormid rannikul: luited Merejää rannikule jõudes kulutav tegevus; kui meri on jäätunud - kaitsev funktsioon - lained ei saa mõjutada rannikut Taimed kinnistavad liivasid (rannakaitsefunktsioon) Loomad tallavad või lõhuvad taimejuuri Jõed toovad setteid (-> ilusad deltatasandikud) Inimene ehitustega muudab (muulid, sadamakaid. kui ei arvestata ühesuunalisi tuuli - kasvab kinni); teeb liivaranda Jõgede toitumine ja veereziim Jõgede toitumine: Vihmavesi Lumasulamisvesi Põhjavesi liustikuvesi Jõed võib jagada peamiselt toitumisallikate järgi järgmiselt: Ekvatoriaalse kliimaga jõed veerohked läbi aasta, toituvad sademetest.
3. Kaitsealade rajamine. Loodusvarade säästlik tarbimine. Võitlus röövkaubandusega. Haruldaste liikide elupaikade säilitamine. HAPPEVIHMAD 1.Kütuste põletamine. Tööstuste saaste. Transpordist pärinev saaste ( vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine). 2. Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikuühendid happeid, mis happesademetena ehk happevihmadena langevad tagasi Maale. Happesademed kahjustavad metsi- eriti okaspuid, taimejuuri- tekib toitainete puudus, mulda- soodustades anorgaaniliste ühendite lahustuvust ja mürgiste metallioonide vabanemist. Orgaanilise aine lagundamine aeglustub. 3. Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega. KASVUHOONEEFEKT -nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). 1.Inimtegevuse tagajärjel (tööstused, energiatootmine,
paranemine, heaolu erosiooni, majandusabi aastal kandub :Kahjustab: metsi - eriti maailmas taimede kasvu kasv (elutingimuste ookeanidesse 6,5 okaspuid; mulda; põllumajandus, tööstus pidurdamine; paranemine), miljonit tonni prahti, taimejuuri tekib ja kodune fotosünteesi religioossed ja pinnase, õhu ja toitainete puudus; majapidamine; aeglustumine; kultuurilised veesaaste veekogude elustikku; naftareostus; maa kahjustab inimeste tõekspidamised, Probleemi lahendused: kultuuriväärtusi jm
mööda ema karva kukrusse, kus ta leiab piima nisa. Känguru poeg on kukkrus 6-7 kuud. Siis hakkab ise hüppama. Tavaliselt sünnib korraga ainult üks poeg. Emasloom võib kahe aastaga üles kasvatada kuni 3 poega.Känguru kukrut toetab vaagnaluu. Kukruava ümbritseb lihas, mis võib ava sulgeda ning mitte lasta pojal kukrust välja kukkuda, kui känguru kiiresti hüppab. Toitumine Punane hiidkänguru toitub rohust, puu okstest ning põõsalehtedest. Vahel sööd ta ka taimejuuri. Rohtu hoiab känguru esikäppade vahel, et seda süüa. Oma teekonnal vee juurde läbivad nad sageli väga pikki vahemaid. Kui mina oleksin känguru? Oi mulle väga meeldiks. Minu elukoht oleks Austraalias. Seal on hästi ilus loodus ja soojad ilmad. Ma ei pea koolis käima ja ma ei pea ennast pesema. Mul oleks muretum elu. Keegi ei riidle minuga ja ei sunni tuba koristama. Saan hästi kiiresti hüpata, süüa rohuväljadel rohtu. Minu pisike poeg vaatab kukrust välja ja naerab. Mul oleks
kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastpudelid). Selle ära hoidmiseks tuleks kasutada korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale. Ohtlikud jäätmed tuleks viia ettenähtud kogumispunktidesse. Prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni ja prügist eralduvaid gaase (nt:metaani) saab koguda ja kasutada kütmiseks. Veel üheks probleemiks on hapestumine ehk happevihmad. Need kahjustavad metsi, mulda , taimejuuri, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi. Probleemi põhjusteks on kütuste põletamine ,tööstuste saaste ja transprodist pärinev saaste. Lahenduseks saaks vähendada atmosfääri saastamist väävi- ja lämmastikoksiididega. Samuti on proovitud veekogude lupjamist. Eestis tasakaalustab aga happesust paene aluskivim. Veel suureks probleemiks veekogudele on naftareostus ja maa üleliigsest väetamisest tekkiv veereostus. Selle tagajärjel on mitmetes maakera piirkondades
A-horisont ehk huumushorisont on enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont. A-horisont on ülaltpoolt teine horisont: ta paikneb O-horisondi all. A-horisondis on mineraalne aine segunenud orgaaniliste ainetega, mis on tekkinud organismide lagunemisel. A- horisondis toimub enamus pinnase bioloogilisest aktiivsusest. A-horisondi paksus sõltub tugevalt piirkonnast. Tavaliselt on see 28 cm, kuid mustmullapiirkonnas võib see küündida poole meetri ja isegi enamani. Enamik taimejuuri paikneb A-horisondis ja hangib just sealt toitained. Suurte taimede juured ulatuvad harilikult sügavamale, sest pakuvad kaitset väljakitkumise ja ümberpuhumise vastu. c-horisont ehk lähtekivim on mineraalne lähtematerjal millele muld on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir mulla ning lähtekivimi vahel muutub, sest aja jooksul muld areneb jalaskub järjest sügavamale. aluskivim ehk gleidtunud lähtekivim. Seal on õhupuudus, redutseerimine.
Kui ilm on pidevalt niiske siis ei saa koristada. MULLAD Nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid. Nad kasutavad ja mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on jää ja pärast jääaegseid settekivimid. Olulisemaks tunnuseks on tema viljakus selle all mõistetakse võimet varustada taime toiteelementide ja veega ning taimejuuri O2 (hapnikuga) Avaldab suurt mõju inimtegevus, taimekasvatus On tootmisvahend. Toodetakse ja on tööprodukt ühelt poolt. Maaharimine, väetamine, kuivenduskraavid, lubjatakse. Mikrobioloogilised protsessid, mis tõttu mitte kasutatavad toitained lähevad üle kasulikuks toitaineteks Toitainete varud vabanevad mullas (bioloogiliselt) Keemiliselt, seotakse mullas Eristatakse 5 neeldumistüüpi: 1) Mehhaaniline-muld toimib filtrina. Püütakse kinni tahked osad
organismide ja nende laguproduktide poolt. Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegsed settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid. Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toite elementidega ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas , teisele mitte. Mikroorganismidel on tähtis osa mulla viljakuse määramisel, eriti oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt
Aastarõngad. Kevad- ja sügispuit. Säsikiired ja säsikordused. Sooned. Vaigukäigud. 2. Mis on mükoriisa? Kus see asub ja millist tähtsust see omab looduses? Mükoriisa on sümbioos, mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. Eristatakse endo- ja ektomükoriisat. 3. Kas säsi ja tüve radiaallõikepind langevad kokku?Põhjendage vastust. Jah. Kuna lõige asetab piki tüve ja läbib selle keskosa (säsi) 4. Mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad: lülipuit ja küpspuit
ja infrapunakiirgust. Hõrenemise põhjusteks on õhukonditsioneerid, atmosfääri paisatud saasteained, aerosoolid ja ehitusmaterjalide tööstused. Ma nõuaks nende kõigi eelpool mainitud asjade vähendamist ning lämmastikväetiste õigeaegset kasutust. Väiksemaks probleemiks võib tuua ka hapestumise. Nende põhjusteks on kütuste põlemine ja saaste tööstustest. Selle tagajärjel tekivad happevihmad, mis kahjustavad metsi, taimejuuri, mulda, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi ja orgaaniliste ainete lagundamine aeglustub. Minu soovituseks oleks atmosfääri saastavate väävli- ja lämmastikoksiidide vähendamist. Eestis tasakaalustab happesust peane aluskivim. Aga näiteks Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest. Kindlasti üheks suureks abiks globaalselt on koostöö. Eelpool käsitletud probleemid on tõsised ja ulatuslikud ning nende lahendamisega riigid üksi toime ei tule. Neid on
Lõuna-Eestis alumine kihis on umbes 25- 27% pooridest veega ja umbes 2% õhuga täidetud. 3. Veepotentsiaal Maksimaalne veehulk, mida muld võib endas hoida. 4. Anaeroobsel lagunemisel tekkivad ained CH4, H2, H2S, CO2 5. Orgaanilise aine jagunemine, selle tähtsus 1. Lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused mittespetsiifiline osa (5...15%) kogu orgaanilisest ainest, saab mullast mehhaaniliselt eraldada. Elavaid taimejuuri ei arvestata mulla orgaanilise aine hulka. 2. Huumus org aine sünteesiprodukt. Huumus on must või tumepruun amorfne mass, mulla mineraalosaga tugevasti seotud, ei ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Huumuse põhimassi moodustavad polümeriseerunud ja tihkestunud taimejäänuste ja mikroorganismide hüdrolüüsiproduktid, millede esialgne ehitus ja struktuur on täielikult muutunud Huumus sisaldab taimede toitaineid ja omab energiat, need vabanevad huumuse lagunemisel. 3
suremuse vähendamine. Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi, täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat, kõrge saagikusega põllukultuurid, vältida mulla vaesumist ja erosiooni, majandusabi. Hapestumine: õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli ja lämmastikuühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale. Põhjused kütuste põletamine, põlevkivi põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärinev saaste. Tagajärjed kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi, orgaanilise aine lagundamine aeglustub. Lahendused vähendada atmosfääri saastamist väävli ja lämmastikoksiididega, veekogude lupjamine, Eestis tasakaalustab paene aluskivim. Osoonikihi hõrenemine: osoonikiht neelab Päikeselt tulevat UVkiirgust ja infrapunakiirgust Põhjused vanemad külmutusseadmed, aerosoolid, tulekustutid, ehitusmaterjalide töötlus, õhukonditsioneerid, vulkaanipursked.
mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegset settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid jms. Mulla kõige iseloomulikumaks tunnuseks on tema viljakus, mille all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taime toitelementidega ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Põhja-Eestis on viljakad aluselised mullad, kuid seal ei tohi kasvada hapelisi muldi vajavad taimed(lina), seal kasvab nt lutsern. Muld on taimede ka kinnitumise keskonnaks. Tänapäeval avaldab suur mõju muldadele inimtegevus. Muld on põllumajanduses üks põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendid. Mulla, kui tootmisvahendi väärtus tänu pidevale muutusele. Mulla viljakus võib muutuda nii mulla
suremuse vähendamine. Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi, täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat, kõrge saagikusega põllukultuurid, vältida mulla vaesumist ja erosiooni, majandusabi. Hapestumine: õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikuühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale. Põhjused kütuste põletamine, põlevkivi põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärinev saaste. Tagajärjed kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi, orgaanilise aine lagundamine aeglustub. Lahendused vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega, veekogude lupjamine, Eestis tasakaalustab paene aluskivim. Osoonikihi hõrenemine: osoonikiht neelab Päikeselt tulevat UV-kiirgust ja infrapunakiirgust Põhjused vanemad külmutusseadmed, aerosoolid, tulekustutid, ehitusmaterjalide töötlus, õhukonditsioneerid, vulkaanipursked.
Veehulga suurenemisega mullas poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused protsesside tulemusena järjest lahustuvaks suureneb ka soojusmahtuvus. (mittespetsiifiline osa 5-15% kogu org ainest, muutuvad. Mullaõhus olevaid toitainetest Mulla soojusjuhtvus- läbivus cal/1sek 1 cm saab mullast mehhaaniliselt eraldada. Elavaid omastavad peamiselt neid, mis lahustuvad paksusest cm2 kihti taimejuuri ei arvestata mulla org aine hulka) 2 mullalahuses. Mulla soojuse allikad:1.Päikeseenergia, päike Huumus-mulla spetsiifilien aine. Huumus on Toitainete varud mullas sõltuvad nii mulla seniidis, siis maks 1,9 cal/cm2/minutis, meil must või tumepruun amorfne mass, mulla mulla mineraalosa mineroloogilisest koostisest kui ka väiksem- sõltub atm seisundis- pilved, udu, õhu
katmine vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed. Happevihmad: lämmastiu- ja väävliühendid moodustavad happed, mis langevad sademetena. Põhjused: kütuste põletamine; põlevkivi põletamine; tööstuse saaste; transpordist pärinev saaste Tagajärjed: Kahjustab metsi (eriti okasmetsad), mulda, taimejuuri (tekib toitainete puudus), veekogude elustikku; orgaanilise aine lagundamine aeglustub. Lahendused:vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega; puhastusseadmed Veekriis ja veekogude reostumine: Põhjused: magevett on vähe; kulub palju (töösuse, kodusesmajapidamise jne); antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades; naftareostus; maa üleväetamine,keemilistetõrjevahendite
Mullastiku hävimine on tingitud vääradest maaharimisviisidest: väetiste, mürkainete, raskete masinate kasutamine. Seda põhjustab ka metsade raiumine ja mulla looduslik ärakanne. Üheks lahenduseks oleks maaharimisviiside ja tehnoloogia täiendamine, samuti metsaraie piiramine. Hapestumine on põhjustatud kütuse põletamisest ja tööstuse saastest. Selle tagajärjeks on happesademete teke, mis moodustub, kui lämmastiku ja väävliühendid õhuniiskusega ühinevad. See kahjustab metsi, taimejuuri ja mulda. Lahenduseks oleks atmosfääri paiskuvate ja lämmastikuühendite vähendamine. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloororgaanilised ühendid. Selle tagajärjeks on taimede kasvu pidurdumine, nahavähi ja mutatsioonide teke, immuunsüsteemi kahjustumine. Lahendusi: vähendada freoonide tootmist ja kasutamist, riikidevahelised kokkulepped, tootmine taastuvatest energiaallikatest, tööstuses
Arvukalt on vesikanu ja partlasi. Tihedamassse roostikuossa hoiab hüüp. Nimetamata ei saa jätta ka loo-loorkulli, sageli võib kohata toiduotsingul viibivat merikotkast. Üldse pesitseb roostikus rohkem kui 8000 paari linde (Miilmets, 1981). Talvel käib roostukus väikelindudele jahti pidamas euroopa väikseim kakuline, värbkakk (Kumari, 1985) Imetajatest on roostikes arvukamad närilised, suurematest loomadest on pidev külaline metssiga. Metssiga otsib kaldalähedastes roostikes taimejuuri, putukaid ja tigusid. Roostikud on metssigade meelispaik sest siin on inimese häiriv mõju väike (Haberman, 2003). Kiskjatest on tähtsamad kärp, mink, rebane ja kährikkoer, kelle toidubaas roostikus sõltub mügri, lindude ja näriliste arvukusest (Kumari, 1985). Alal tervikuna võetult domineerib kaaluliselt piklik jõekarp, biomassi kaalu osas, aga vesikakand. Põhjaloomastikus leidub veel ka surusääsklaste vastseid, väheharjasusse,
· Phytophthora levik looduses on tihedalt seotud kliimatiliste parmeetritega nagu sademed, temperatuuride ning niiskuse kõikumisega ja kliimasoojenemisega. Elutsükkel ja mõju taimedele · Elab mullas ja taimekudedes, võib võtta erinevaid vorme ja võib liikuda vees. · Ebasobivate tingimuste korral muutuvad klamüdospoorideks. · Sobivate tingimuste juures klamüdospoorid idanevad, tootes mütseele ja sporangiat. · Sporangiad valmivad ja levitavad zoospoore, mis nakatavad taimejuuri, sisenedes juurde juuretipu tagant. · Zoospores peavad ujuma läbi pinnasevee, seega on nakatamine tõenäolisem niiskemates muldades. · Mycelia kasvab läbi juure omastades karbohüdraate ja toitaineid, hävitades juurekudede struktuuri, ,,mädandades" juure, ja takistades taime vett ja toitaineid omastamast. · Sporangia ja klamüdopoorid tekitavad nakatunud juurel mütseeli ja haigus levib järgmisele taimele. Sümptomid
ainet, mis omakorda hõlbustab kinnitumist. Enamasti on selliste juurtega puutüvedel ja -võrades kasvavad ronitaimed (näiteks luuderohi). Õhust veeauru imemiseks on mõnedel taimedel õhujuured. Eesti looduslikel taimedel õhujuuri ei esine. Neid võib kohata paljudel troopilistel orhideedel või näiteks tuntud toataimel monsteral. MÜKORIISA e. seenjuur. Sümbioos seene ja taime vahel juure pinnal. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. 6. Taime mineraalne toitumine. Teada, kuidas ja mida mööda liiguvad mineraalained. Juured imevad mullast vett ja mineraalaineid juurekarvadega. See toimub osmoosi abil. Osmoosiks nimetatakse lahusti (vee) liikumist läbi poolläbilaskva kile kangema (kõrgema
lainetus Järskrannikud taanduvad lainetuse tõttu. Lauged rannikud täituvad setetega. TEKIVAD RANNAVALLID, MAASÄÄSRED.Need tekivad kujherannikutel hoovused Kannavad ära jõgede poolt kaasa toodud setted tuul Kuhjab liivastel rannikutel setteid, tekivad LUITED taimed, loomad taimejuured takistavad setete ärakannet, kinnistavad pinnavorme. Suured loomad lõhuvad taimejuuri merejää Tuulega tulev jää lükkab setteid ja kive sisemaa poole- kaitseb ka rannikuid jõed Kannavad suudmesse setteid- võivad tekkida DELTAD inimene Sadamaehitistegamuudetakse lainetus Lainete tegevus rannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad.
puistute iseloom (tagavara),lumikatte veesisaldus, Üleujutuste risk suureneb kui samal ajal tehakse lageraieid. Metsa kuivendamise mõju puistu tootlikkusele. Soodes väljub teatud osa org. ainest aineringeist ning ladestub,Turvas taimede kasvusubstraat, mineraalainega kontakt puudub, Mullatekkeprotsess soostumine, Soostunud pinnas olemas arvestatav turba kiht kuid taimede juured ulatuvad mineraalpinnasesse,Soostunud maad sooks kui turvast on rohkem kui 30 cm, Enamik taimejuuri ei ole sügavamalt kui 30 cm v.a puud Metsakuivendamise tulemused soomuldadel. Suhteliselt keerukas hinnata, kuna efekti saamine pikaajaline ja metoodikad erinevad. Kuivendamise positiivne mõju ilmneb kõikide puuliikide puhul, kuid kasvukohatüübiti on tulemused erinevad. Kõdusoode täiendav kuivendamine efekti ei anna. Kuivendamise tulemusi võime hinnata ka puistute tootlikkuse (boniteedi) tõusu alusel.Tulemus sõltub kuivendatavate puistute algtootlikkusest. Kuivendamise tulemused
leostumise eest • Mullavees lahustunud, kergesti omastatavad, kuid kergesti välja uhutavad . Toitainetega mullas toimuvad protsessid- On dünaamilised ja võivad olla samaaegselt vastassuunalised sõltudes loodusliku tasakaalu tingimustest Toitainete sisaldust väljendatakse: Üldsisaldus % ja –Liikuvate elementide sisaldus mg/kg; mg/100g; mg/l Mulla viljakuse määrab ära mulla võime varustada taimi vee ja toitainetega ning taimejuuri hapnikuga. Meie muldades on saaki limiteerivateks elementideks NPK . 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses- 9. Toitainete omastamine taimede poolt 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid 11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid • Füüsilistes kogustes –Kg, t, g, Mg • Tingväetisena –Ammooniumsulfaat (20,5% N)
3. Hapestumine Põhjused: Kütuste põletamine; Tööstuste saaste; Transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine). Tagajärjed: Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- (SO2; SO3) ja lämmastikühendid (NO; NO2) happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale; Happesademed kahjustavad: Metsi - eriti okaspuid; Taimejuuri tekib toitainete puudus; Mulda - soodustades anorgaaniliste ühendite lahustuvust ja mürgiste metallioonide vabanemist; Veekogude elustikku; Kultuuriväärtusi jm. Ogaanilise ane lagundamine aeglustub. Mida saab ette võtta: Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega;
29. Mida mõistetakse mullana? Muld on loodusmoodustis, mis on maakoore kivimitel kujunenud rohelise taime, teda saatvate mikroorganismide ning mis tahes jäänuste muundumisel tekkinud huumusainete mõjul. Ta kätkeb endas elavast ja eluta maailmast pärinevat ning ühtaegu mõlema tunnuseid. 30. Mis on mulla viljakus? Mulla viljakus kujuneb otseselt elusorganismide tegevuse tulemusena. Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. 31. Mis on mullateaduse aine? Mullateadus on üks loodusteaduse harudest, mis uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist. Mullateadus kuulub bioloogiliste distsipliinide hulka. 32. Millised on mullateaduse ülesanded? Mullateaduse tähtsaimaks ülesandeks on muldade arenemise ja omaduste üksikasjalik selgitamine ning aluste väljatöötamine
1 Muld- maakoore pindamist kobedat kihti, mida aktiivsemad kas. kõrg. taimed ja mikroorg ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunemisproduktide poolt (moodustavad settekivimid, kujundavad taimed, arenevad kliima, lähtekivim, reljeef, inimene) Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas. mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi. mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte. mullageograafia
3. Hapestumine Põhjused: Kütuste põletamine; Tööstuste saaste; Transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine). Tagajärjed: Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- (SO2; SO3) ja lämmastikühendid (NO; NO2) happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale; Happesademed kahjustavad: Metsi - eriti okaspuid; Taimejuuri – tekib toitainete puudus; Mulda - soodustades anorgaaniliste ühendite lahustuvust ja mürgiste metallioonide vabanemist; Veekogude elustikku; Kultuuriväärtusi jm. Ogaanilise ane lagundamine aeglustub. Mida saab ette võtta: Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja
Vastavat arengusuunda maastikus nim soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Soostumine võib olla edasiarenev e progresseeruv, taandarenev e regresseeruv või uuesti areenema hakkav. Soostunud maa ja soo tinglikuks piiriks võetakse 30-cm turbakiht(kuivendamata olekus), selle piiri ületamisel saavad soostunud muldadest soomullad,soostunud maadest sood. Niisugust turbakihi paksust põhjendatakse sellega, et nim. Piiri ületamisel kasvab enamik taimejuuri turbas ega ulatu mineraalsete kihtideni. Liigniiskuse all mõeldakse ülemäärast veesisaldust mesofüütide,eriti kultuurtaimede ja metsapuude seisukohast;sootaimede jaoks on sama niiskusaste täiesti paras. Turvas on soodes tekkiv ja maapinnale ladestuv suure veesisaldusega orgaaniline aine. Turba org. Ühendites on ülekaalus süsinik ja hapnik, tunduvalt vähem vesinikku ja lämmastikku. Mineraalühendeid alla 15% turba absoluutkuivast massist; kui neid üle 50%, siis mineraalmuld.
Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel. ·Mükoriisa: seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, mida moodustavad põhiliselt kübarseened. Mükoriisa esineb nt orhideedel. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid ·Parasiidid, poolparasiidid Parasiit: taim, millel puuduvad juured ja klorofüll, toitub heterotroofselt teiste taimede arvel haustorite (näsajad moodustised nende juurte tippudel, mis puutuvad kokku peremeestaime juurtega) abil. Võrmid, soomukad
rasvad, vahad jne f.ligniinid g.süsivesikud 3. Biokeemiline koostis: suhkrud pestakse taimest välja, mullas ei säilu (kasut. Ära). Tärklis pärineb seemnetest ja mugulatest. Tselluloos puidus üle poole; lehtedes 1/5. Ligniin okastes 40%; puidus 20% 4. Tuhaelementide sisaldus Mulla orgaanilise aine jaotamine- 1. Lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused mittespetsiifiline osa (5...15%) kogu orgaanilisest ainest, saab mullast mehhaaniliselt eraldada. Elavaid taimejuuri ei arvestata mulla orgaanilise aine hulka. 2. Huumus mulla, spetsiifiline aine. Must või tumepruun amorfne mass, mulla mineraalosaga tugevasti seotud, ei ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Huumuse põhimassi moodustavad polümeriseerunud ja tihkestunud taimejäänuste ja mikroorganismide hüdrolüüsiproduktid, millede esialgne ehitus ja struktuur on täielikult muutunud. Huumus sisaldab taimede toitaineid ja omab energiat, need vabanevad huumuse lagunemisel. 1
27. Hapestumise põhjused Põhjused: Kütuste põletamine; Tööstuste saaste; Transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine). Tagajärjed: Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- (SO2; SO3) ja lämmastikühendid (NO; NO2) happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale; 28. Hapestumise peamised probleemalad Maal Happesademed kahjustavad: Metsi - eriti okaspuid; Taimejuuri tekib toitainete puudus; Mulda - soodustades anorgaaniliste ühendite lahustuvust ja mürgiste metallioonide vabanemist; Veekogude elustikku; Kultuuriväärtusi jm. Mida saab ette võtta: Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega; Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest. Eestis on happesust tasakaalustab paene aluskivim.
kasutamine joogiveena; Merevee destilleerimine; Vihmavee kogumine. 19 3. Hapestumine Põhjused: Kütuste põletamine; Tööstuste saaste; Transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine). Tagajärjed: Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- (SO2; SO3) ja lämmastikühendid (NO; NO2) happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale; Happesademed kahjustavad: Metsi - eriti okaspuid; Taimejuuri tekib toitainete puudus; Mulda - soodustades anorgaaniliste ühendite lahustuvust ja mürgiste metallioonide vabanemist; Veekogude elustikku; Kultuuriväärtusi jm. Ogaanilise ane lagundamine aeglustub. Mida saab ette võtta: Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega; Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest. Eestis tasakaalustab happesust paene aluskivim. 4. Osoonikihi hõrenemine Ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik
kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Kivimitel, mis moodustavad maakoore, algas mulla kujunemine siis, kui maismaal hakkas arenema elu ning toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praeguses biosfääris on muld olulisemaid komponente, sest mulla areng on seotud elu (eriti taimede) arengu ja täiustamisega. Mida suurem on mulla viljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale. Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid vajab hooldust. Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub vee, mineraaltoitainete ja mõnede orgaaniliste ainete vastuvõtt (seda seente ning bakterite abil). Mitmetele teistele organismidele (nt mullavetikad, seened, bakterid, loomad) on muld
Sarnasus taimedega-1.kasvavad ühel kohal ega liigu aktiivselt. 2.senerakkudel on rakukestad. 3.kasvavad kogu elu. Loomadega-1.toituvad valmis orgaanilistest ainetest, mida saavad väliskeskkonnast. 2.rakkudes talletuvad samasugused varuained. Enamik seeni paljuneb ja levib eostega. Seente sümbioos taimedega-seen saab taimelt fotosünteesivaid saadusi ning seenel on taimejuurtes ka stabiilne elukeskkond. Taim saab seenelt vett ja vees lahustunud mineraalaineid. Seen ka kaitseb taimejuuri haigustekitajate eest, kemikaalide, raskmetallide eest. Mükoriisaseened toodavad bakterivastaste omaduste aianeid, mis takistavad haigust tekitavate bakterite tegevust taimejuurel. Mükoriisa ehk seenjuur- sümbioos seene- ja taimejuure vahel. Hallitusseente tähtsus looduses-orgaanilise aine lagundajad -parasiteerivad -sümbioos Inimese elus-antibiootikum, teatud liiki hallitusseened juustude valmistamisel. Pärmseente tähtsus looduses, inimese elus: 1. orgaanilise aine lagundajad 2
kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid. Kõige olulisem on viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri hapnikuga. Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad( ei kasva lina- liiga aluseline) Lõuna- Eesti- ei kasva lutsern (hapelist mulda vaja) Mikroorganismid- tähtsad Väetisteks nim aineid mis parandavad taimede toitumistingimusi ja selle kaudu suurendavad taimekasvatustoodangut või parandavad selle kvaliteeti.parandatakse mulla bioloogilisi omadusi. Päritolus ja tekkelaadid- jaotatakse Looduslikud- turvas.lubisetted, paekivi jahu, toorfosfaat.
o. tänava või ehitise piiri määrava joone suhtes. Linnades ja linna tüüpi asulates märgib hoone peateljed linna arhitektuuriosakonna esindaja. Pinnase mahtude kontrolliks teeb Tellija pinnase reljeefi mõõdistustööd enne pinnase eemaldamist. Analoogse pinnase reljeefi mõõdistustööd teeb Tellija ka peale pinnase koorimist ja selle alusel arvutab Tellija välja koorimismahud. Pinnase koorimise käigus eemaldatakse taimejuuri ning huumust sisaldav pinnas ning pealmised pehmed pinnasekihid. Väljakaevatav pinnas läheb osaliselt tagasitäiteks, mis ladustatakse samuti objektile. Mullatööd kaevatakse kahe raske ekskavaatori abil (CAT 317 0,8 m3 kopaga). Pinnast veetakse välja töövõtja platsile. Väljaveetud lubjakivi lõhutakse ja pärast tuuakse õigel ajal tagasitäiteks maja ümber. Muldehitiste rajamise käigus kontrollitakse pidevalt projekti, kehtivate instruktsioonide ja juhiste nõuete täitmist
• Mullavees lahustunud, kergesti omastatavad, kuid kergesti välja uhutavad Toitainetega mullas toimuvad protsessid On dünaamilised ja võivad olla samaaegselt vastassuunalised sõltudes loodusliku tasakaalu tingimustest Toitainete sisaldust väljendatakse: – Üldsisaldus % – Liikuvate elementide sisaldus mg/kg; mg/100g; mg/l Mulla viljakuse määrab ära mulla võime varustada taimi vee ja toitainetega ning taimejuuri hapnikuga. Meie muldades on saaki limiteerivateks elementideks NPK Taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale: • Optimaalne veerežiim – mõjutab otseselt toitainete omastamist (väetiste efektiivsust). Väetatud taimed kasutavad paremini vett. • Mullalahuse reaktsioon – enamikele kultuuridele optimaalne neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon • Toitelahuse koostis ja kontsentratsioon – enamikele kultuuridele optimaalne 0,1…0,5%
Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel. · Mükoriisa: seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, mida moodustavad põhiliselt kübarseened. Mükoriisa esineb nt orhideedel. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. · Parasiidid, poolparasiidid Parasiit: taim, millel puuduvad juured ja klorofüll, toitub heterotroofselt teiste taimede arvel haustorite (näsajad moodustised nende juurte tippudel, mis puutuvad kokku peremeestaime juurtega) abil
Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel. Mükoriisa: seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, mida moodustavad põhiliselt kübarseened. Mükoriisa esineb nt orhideedel. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. Parasiidid, poolparasiidid Parasiit: taim, millel puuduvad juured ja klorofüll, toitub heterotroofselt teiste taimede arvel haustorite (näsajad moodustised nende juurte tippudel, mis puutuvad kokku peremeestaime juurtega) abil
Eraldi artiklid moodustavad geotekstiilid filtreerimis- või eralduskihtides. 11 2.1.5 Pinnase koorimine Pinnase mahtude kontrolliks teeb Tellija pinnase reljeefi mõõdistustööd enne pinnase eemaldamist. Analoogse pinnase reljeefi mõõdistustööd teeb Tellija ka peale pinnase koorimist ja selle alusel arvutab Tellija välja koorimismahud. Pinnase koorimise käigus eemaldatakse taimejuuri ning huumust sisaldav pinnas ning pealmised pehmed pinnasekihid. Eemaldatava pinnasekihi paksus jääb geoloogia andmete põhjal vahemikku 0,2 1,0 m, keskmiselt 0,4 m. Väljakaevatav pinnas läheb osaliselt tagasitäiteks, mis ladustatakse samuti objektile. Ülejääv pinnas veetakse kalluritega 2 km kaugusel asuvale ladustamisplatsile. Kui ekskavaator on kaevamise lõpetanud, siis alustatakse käsitsi järelkaevamist. Lõpuks kaeviku põhi tasandatakse ja tihendatakse. 2.1.6 Veetõrje
Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Mullateaduse aine ja ülesanded.
lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär(mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. 4. Mulla tähtsus, vajadus ja mullateaduse ees seisvad ülesanded. Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnusseks on viljakus, mille all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mullateadus uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist. Mullateaduse ees seisavad ülesanded:*muldade arengu ja omaduste üksikasjalik väljaselgitamine ning aluste väljatöötamine mullaviljakuse tõstmiseks, säilitamiseks. *mulla kui tootmisvahendi inventariseerimine
mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegsed settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid. Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toiteelementidega, veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas, teisele mitte. Mikroorganismidel on tähtis osa mulla viljakuse määramisel, eriti oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla
Erinevad lahustid tõrjuvad mullast välja erineva koguse määratavat toiteelementi. Vastavalt laboris kasutatud meetodile tuleb väetustarbe määramisel kasutada sobivaid piirväärtusi 18 19 50. Mulla viljakus ja selle liigid. Mulla oluline tunnus on viljakus. Selle all mõisetakse mulla võimate tagada taimede kasvuks ja arenguks soodsadtingimused, see tähendab eelkõige varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Aktiivse elutegevuse ja viljakuse puudumine on tunnused, mille poolest pinnas erineb mullast. Mullaviljakuse liigid: 1.Loodusliku viljakuse määravad ära mulla bioloogilised, keemilised, füüsikalised jm. omadused koos väliskeskonna tingimustega (kliima). Inimtegevuse mõju kasvutingimuste muutumiseks puudub. 2. Kuntslik viljakus kujuneb loodusliku viljakuse baasil, millele lisandub inimtegevuse mõju saagi suurendamise eesmärgil
vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · reljeef, · aeg, · kaasajal ka inimtegevus · Mulla tähtsus, vajadus ja talitlused. Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Aktiivse elutegevuse ja viljakuse puudumine on tunnused, mis eristavad pinnase mõistet mulla omast. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mulla olulisemad funktsioonid(talitlused): · Toidu, sööda ja muu biomassi tootmine (bioproduktsioon) · Keskkonna tasakaalu reguleerimine (ainete ja energia varud, filtratsioon, puhverdamine ja muundumine; vee ja õhu kvaliteet)
5) loob pindmises kihis optimaalse tiheduse Rullimine annab suurt efekti parasniisketel muldadel, märgade muldade rullimine tekitb koorikut. Kuiv muld tiheneb rullimisel vähe; neil tuleb kasutada raskemaid rulle. Vaid kerge lõimisega muldi võib rullida optimaalsest kõrgema mullaniiskuse juures. Silerull toimib peamiselt tihendavalt, kuid mõnevõrra purustab ka mullapanku ja tasandab mulda ning kevadel võib silerulliga mullast üleskerkinud taimejuuri mulda vajutada Cambrigerull kiiljad ja hammastatud servadega, nn rihvrõngjad paiknevad vahheldumisi. Lõhub mullapankasid, külmakergituste rullimiseks kevadel, mulla tihendamiseks. Hea enesepuhastusvõimega Rõngasrihvelrull koosneb külgrihvidega varustatud välisservadega rõngastest. Kõige parem rullitüüp. Tihendab maapinda ja jätab pealt 1,5 2 cm mulda kohevaks. Niisugune rõngasrull sobib põllu külvijärgseks rullimiseks
k.fluxes). Esimene näitab, kus mingi aine või element püsivalt paikneb, teine näitab, milliste fondide vahel aine või element ümber paikneb. Fondide suurust mõõdetakse massiühikutes, voogude suurust aine ümberpaiknemise kiiruse ühikutes (massiühikut ajaühikus). 1. SÜSINIKURINGE Allpool olevalt skeemilt näeme, et maakeral paikneb ringes olev süsinik peamiselt neljas suures fondis (suuruse järgi reastatuna) – ookeani fond (38000 ühikut), mulla fond (1500 ühikut, sisaldab taimejuuri), atmosfääri fond (720 ühikut), maismaataimede maapealse osa fond (560 ühikut). Lisaks sellele on süsinikku mõistagi massiliselt ka igal pool mujal (fossiilsed kütused, ookeanide põhjasetted, karbonaatsed kivimid, jne) aga need pole ringes. Näeme, et olulised vood on süsiniku liikumine taimedesse fotosünteesil (120 ühikut aastas maismaal ja 107 ühikut aastas ookeanis) ning süsiniku vabanemine süsihappegaasina atmosfääri hingamise käigus
2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Oluliseks probleemiks maaviljelusteaduses on mullaviljakuse taastamise, säilitamise ja suurendamise nõue. Mida suurem on mullaviljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga) seda suurem on taimkatte (kultuurtaimede) produktiivsus ning tagasimõju mullale. MAAVILJELUSE LÄHITULEVIKU VIIS PÕHISUUNDA 1.Tootmine muutub tööstuslikumaks Seoses kaasaegsete äriprintsiipide ja tööstusliku mõtteviisi tungimisega põllumajandusse on maaviljelus muutumas maalähedasest eluviisist tööstuslikuks tootmisprotsessiks. See tähendab: vähe
Kupar kahest või mitmest viljalehest tekkinud ühe- või mitmepesaline kuivvili, mis avaneb hammaste või kaanekese moodustumise teel või pakatades. (joonis III, 11). Kupjas kupu kujuline õis nt. mustikal. Kõdu orgaaniliste, peamiselt taimede jäänuste biokeemilise ja mikrobioloogilise muundumise saadus nt. lehekõdu, kõduturvas. Metsakõdu on varisest moodustunud pindmine orgaaniline kiht. Metsakõdu horisont sisaldab lagunenud taimejäänuseid, taimejuuri, vetikaid, seeni, baktereid, seemneid, selgrootuid ja nende elutegevuse saadusi ning mineraalosi. Kõrgleht taime ülemises osas õite läheduses asetsevad lehed, mis on enamasti pärislehtedest väiksemad ja erineva kujuga, mõnikord ka värvunud nt. lepiklillel. Kännas kobarataoline õisik, mille õied ulatuvad ühele ja samale kõrgusele. Kääbuspõõsad e. puhmad puittaimed, mille peavars asendub varakult rohkete harudega.
annaabi.ee 
