Bioloogia kontrolltöö – Ökoloogia (0)

Bioloogia kontrolltöö – 27.01.2014
Ökoloogia
Ökoloogilised tegurid:
Ökoloogia – on õpetus elusorganismide omavahelistes seostes
Ökoloogilised tegurid – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid
* abiootilised ehk elutu keskkonna tegurid
-gaasid(CO2)
-sademed
-temperatuur
*biootilised ehk elusa keskkonnategurid
- parasiidid (lehetäid)
- bakterid
-kiskjad
-saakloomad
*antropogeene tegur ehk inimtegur
-metsaraie
- naftareostus
-ehitustegevus
- rahvuspargid
Igat tegurit iseloomustab ökoloogiline amplituud , mis on vahemik, miles tunnus varieerub. Selle ökoloogilise amplituudi graafiline kujutis variatsioonikõver.
Temp. mõju
Enamik Maal elavatest organismide kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist – ehk kõigusoojased. Imetajad ja linnu on püsisoojased, kes suudavad pikemat aega säilitada sisekeskkonna püsivat temperatuuri.
Ökoloogiline amplituud ja selle näitajad
Ökoloogiline amplituud – nim. ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab arenenda. Ökoloogiline amplituud jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. (taimedel 4C-40C). Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam , nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. Sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik.
Organismidevahelised suhted
Organisme vastastikku mõjutavad tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks . Sõltuvalt organismide vastastikmõju kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse mitmesuguseid liikide kooseluvorme:
- Sümbioos – eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm .
a.)endosümbioos – tihe kooseluvorm, kumbki osapool teineteiseta hakkama ei saa. Nt: samblik seente/vetikatega
b.)eksosümbioos – nõrk kooselu, kus mõlemad osapooled saavad ka üksi hakkama. Nt: sipelgad ja lehetäid ning ninasarvik ja laululinnud .
- Kommensalism – eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik ning teisele kahjutu ehk ta on neutraalne . Nt: inimene ja nahabakter(neut); mardikad sipelgapesas; hai ja imikkala.
- Parasitism – eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik, kuid teisele kahjulik.
a.)siseparasiit: paeluss
b.)välisparasiit: täi
- Kisklus – röövlooma ja saakloona vaheline toitumissuhe.
- Herbivooria – taimetoidulise looma- ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Herbivoorid on nt lehetäi, maipõrnikas, metskits.
- Omnivooria – loomaliigid, kes on segatoidulised – toituvad nii taimedest kui ka loomadest, nt karu ja metssiga .
Ökosüsteem ja selle näitajad
Ökosüsteem - kindlal territooriumil koos eksisteerivad erinevad liigid (loomad, linnud ) ning neid ümbritsev elutu keskkond ( muld , vesi, kivid ). Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem ,millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne.
Ökosüsteem jaguneb kaheks:
a.)biotsünoos – erinevate liikide kogum
b.)ökotoop – elutu taust, nt muld ja kivimid.
Ökosüsteemi kirjeldatakse näitajatega:
- Dominant – liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam . Näiteks on männiku dominandiks mänd.
- Liigirikkus – taime-, seene- või loomkooslusesse kuuluvate liikide arv. Erinevate liikide arv 1m2.
- Biomass – aastane juurdekasv (t;kg), mida saab mõõta. Nt suurim okasmetsadel.
Ökoloogiline püramiid
-Tootjad ehk produtsendid .Tootjateks on rohelised taimed.
-Tarbjad ehk konsumendid
*herbivoorid – jänes,lehetäi,kits
* karnivoorid – merikotkas , meemäger
*omrivoorid – karu, metssiga
-Lagundajad ehk destruendid . Nt bakterid, seened
Globaalprobleemid
Globaalprobleemid: ülerahvastumine, kiilma soojenemine, näljahädad/ toidupuudus , happevihmad, osooniaugud , kasvuhooneefekt, kõrbestumine, taastumatud loodusvarad , veekogude eutrofeerumine , liigilise mitmekesisuse vähenemine.
Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem. Sellega saavad alguse ka teised globaalsed probleemid nt: toidupuudus, nakkushaigused, keskkonnaprobleemid, linnastumine jms.
Olemus - Maailmas on praegu umbes 7 miljardit inimest, inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni võrra, iga 20 min tagant sünnib umbes 3500 last. Elanike arv kasvab eelkõige arengumaades. Nt: Aafrika, Lõuna-Ameerika, Aasia .
Põhjused:suremuse langus; teaduse areng; toitumistingimuste paranemine; heaolu kasv; religioossed ja kultuurilised tõkekspidamised ( abort ); pereplaneeringu puudumine
Tagajärjed:näljahädad; linnastumine; haiguste levik; mullastiku vaesumine ; loodusvarade hävimine; keskkonnareostus.
Lahendused:pereplaneerimine; teavitamine rasestumisvastastest vahenditest; hariduse võimaldamine naistel; naiste õiguste suurendamine ; laste arvu piiramine(nt maksud ); laste suremuse vähendamine; abieluea tõstmine
Toidupuudus:
Lahendus: toitumusharjumuste muutmine; maaharimisviiside ja- tehnoloogia täiustamine; kõrge saagikusega põllukultuurid( GMOd ); vältida mulla vaesumist/erosiooni; majandusabi
Jäätmeprobleemid: Jäätmed ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid.
Põhjused:rahvastiku kasv; tarbimise suurendamine; tootmise suurendamine; kasutusel olevad materjalid
Tagajärjed: prügimäe kasv, ookeani saastumine ; pinnase,õhu ja veesaaste.
Lahendused: kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse; prügimäe alla kavandatava ala katmine vastava kilega ; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed .
Happevihmad: lämmastiu- ja väävliühendid moodustavad happed , mis langevad sademetena.
Põhjused: kütuste põletamine; põlevkivi põletamine; tööstuse saaste; transpordist pärinev saaste
Tagajärjed: Kahjustab metsi (eriti okasmetsad), mulda, taimejuuri (tekib toitainete puudus), veekogude elustikku ; orgaanilise aine lagundamine aeglustub.
Lahendused:vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega; puhastusseadmed
Veekriis ja veekogude reostumine :
Põhjused: magevett on vähe; kulub palju (töösuse, kodusesmajapidamise jne); antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades; naftareostus; maa üleväetamine,keemilistetõrjevahendite kasutamine; mageveed on saasteohtlikud; veekasutus tööstusriikides on 220l vett inimese kohta ööpäevas.
Tagajärjed: põhjustab nakkushaiguste levikut; magevee puudus; naftareostus põhjustab loomade hukkumist; veekogude eutrofeerumine; mürkainete kogunemine organismi.
Lahendused:veetarbimise vähendamine; heitvete puhastamine; õigeaegne väetamine ja läbimõeldud niisutussüsteemid põllumaj; vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse ; veehoidlate rajamine; vee transportimine, kus vett ei ole või on saastunud
Osoonikihi hõrenemine:
Põhjused:atmosfääri sattunud saasteained (aerosoolid, tulekustutid , vulkaanipursked, õhukonditsioneerid, ehitusmaterjalide tööstus jne)
Tagajärjed: muutused taimede keemilises koostises; taimede kasvu pidurdamine ; fotosünteesi aeglustumine; kahjustab inimeste immuunsussüsteemi; põhjustab nahavähki ja silmahaiguseid, mutatsioonide teke.
Lahendused: vähendada freoonide tootmist ja kasutamist; lämmastikväetiste õigeaegne kasutamine.
Kliima soojenemine:
Põhjused:Inimtegevus: tööstused, energiatootmine, jäätmemajandus, metsaraie, põllumajandus jms.; õhku satuvad nn kasvuhoonegaasid(süsihappegaas, metaan, dilämmastikoksiid, freoonid jne)
Tagajärjed:taimed ja loomad ei suuda kohastuda; muutuvad liikide levialad, osad liigid võivad hävida; vähenevad tundrad ja taigametsade pindalad ; läienevad kõrbed; looduskatastroofid; liustike sulamine
Lahendused: Tuleks vähendada õhusaastatust: parandades tööstustes tehnoloogiat, taastuvate energiaallikate kasutamine, vähendada autokütuste põletamist, aerosoolide kasutamise vähendamine, prügi sorteerimine.
Liikide hävinemine:
Põhjused: keskkonna muutumine, hävimine ja saastamine ; soode kuivendamine, ohtlike liikide hävimine; jahipidamine ; röövpüük ja kaubitsemine; võõrliikide sissetoomine;
Tagajärjed: muutused toiduvõrgustikud/ahelas;
Lahendused:hävimisohus olevate liikide kaitse alla võtmine; haruldaste liikide elupaikade säilitamine; kaitsealade rajamine; võitlus röövkaubandusega
Erosioon ja kõrbestumine: Erosioon on tuulte või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne, mis viib mulla viljakuse vähenemisele ja maa erosiooni tundlikkuse suurenemisele ehk kõrbestumisele.
Põhjused: paduvihmade ja üleujutuste põhjustatud vooluveed; tuul; metsade hävimine; liigkarjatamine; liigniisutamine
Tagajärjed: viljakate muldade hävimine; veekogude kuivamine, harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine;
Lahendus: õiged maaharimisviisid; tõkete rajamine põldude äärde; puude istutamine
Loodusvarad:
Põhjused: taastumatute loodusvarade liigkasutamine
Tagajärjed: taastumatud loodusvarad saavad otsa; loodusvarade kaevandamine kahjustab seda ümbritsevat loodust
Lahendused:loodusvarade säästlik tarbimine; tuleks kasutada rohkem taastuvaid loodusvarasid; tuleks parandada loodusvarade kaevandamise ja töötlemise tehnoloogiat.
Looduskaitse
Looduskaitse eesmärk on säilitada liigiline mitmekesisus. Liigilist mitmekesisust ohustab eelkõige inimene: elupaikade hävimine; jahindus/kaladnus; keskkonna saastamine; võõrliikide sisse toomine (unimudil, Ameerika naarits )
Eestis kehtib mitmekesisuse tagamiseks Looduskaitseseadus al. 2004. aastast.Selle on 2 poolt: kaitstavad objektid ning seadusandlus .
Liigilise mitmekesisuse säilitamiseks on kehtestatud jahihooajad, püügiload, ehituskeeld
Objektid jag. 3ks:
1.) kaitsealad
- rahvuspargid(5), nt: Lahemaa , Matsalu, Vilsandi , Soomaa, Karula . Seal on kaitse all kõik
- LK-alad (82), nt: Endla raba
- maastikukaitsealad (116), nt: Kõpu maastikukaitseala
2.)kaitsealused liigid
3.) üksikobjektid, nt: Tamme-Lauri tamm
Taime- ja lomaliigid jagatakse haruldus astme järgi 3 kategooriasse
1.) kõige ohustatumad e punane kategooria – kotkad (merikotkas), lendorav, pähklinäpp, harilik jugapuu , säga
2.) keskmised e sinine kategooria – vesiroos , harilik pirnipuu , järvekonn, kivinugis (50% peab olema märgistatud)
3.) nõrgem ehk valge kategooria – kõik laululinnud, pardid, viinamäe tigu (10% peab olema märgistatud)