Ökoloogilised globaalprobleemid (1)

Ökoloogilised globaalprobleemid
MAAILMA TOIDUPUUDUS
1.Mis on selle probleemi põhjused?
Maailma toidupuuduse põhjuseks on eelkõige ülerahvastumine.
Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud.
Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem.
2.Mis on tagajärg?
Inimesed koonduvad viljakamatesse aladele ja see põhjustab metsade hävingu, ülerahvastamise ning erosiooni ja kõrbete leviku.
3.Võimalikud lahendused.
Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi.
Täiustada tuleks maaharimisviise - ja tehnoloogiat.
Vältida mulla vaesumist, erosiooni.
EROSIOON
1.Inimtegevus- toidupuuduses inimesed koonduvad viljakamatele aladele, põhjustades sellega erosiooni.
Paduvihmad, vooluveed, tuul põhjustavad erosiooni.
2.Viljakate muldade hävimine.
Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine.
Veekogude kuivamine.
Sooldumine , mis ohustab inimtervist.
3.Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terass - ja ribapõllundus).
Tõkete rajamine põldude äärde.
Puude istutamine.
LOODUSVARADE KASUTAMINE
1. Metsade kasutamine tooraine saamiseks- nt. puit paberi saamiseks.
Jahipidamine. Lageraie . Soode kuivendamine.
2.Metsade hävimine- taime- ja loomaliikide hõrenemine- erinevad kliimaprobleemid.
Keskkonna muutmine, hävitamine ning saastamine .
Kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on ülioluline materjal sordiaretuses.
Üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes.
Looduslik tasakaal on häiritud.
3. Kaitsealade rajamine.
Loodusvarade säästlik tarbimine.
Võitlus röövkaubandusega.
Haruldaste liikide elupaikade säilitamine.
HAPPEVIHMAD
1.Kütuste põletamine.
Tööstuste saaste.
Transpordist pärinev saaste ( vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine).
2. Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikuühendid happeid , mis happesademetena ehk happevihmadena langevad tagasi Maale.
Happesademed kahjustavad metsi- eriti okaspuid , taimejuuri- tekib toitainete puudus, mulda- soodustades anorgaaniliste ühendite lahustuvust ja mürgiste metallioonide vabanemist. Orgaanilise aine lagundamine aeglustub.
3. Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega.
KASVUHOONEEFEKT
-nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt ( kasvuhoonegaasid ).
1.Inimtegevuse tagajärjel (tööstused, energiatootmine, jäätmemajandus, metsaraie, põllumajandus jms.)- atmosfääri satuvad kasvuhoonegaasid.
Süsihappegaas (liigne co2 atmosfääris tõstab Maa temperatuuri); Metaan (eraldub riisipõldudelt, prügimägedelt, biopuhastitest); dilämmastikoksiid (lennukite heitgaasis); Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid ; troposfääri osoon ; veeaur.
2.Kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda kiire kliimamuutusega.
Muutuvad paljude liikide levialad.
Aeglaselt levivaid liike võib tabada häving.
Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad .
Ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed.
Maa temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses.
Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks oluliselt maailmamere pind.
3.Tuleks vähendada õhu saastatust:
Põlevkivielektrijaamades parandada tehnoloogiat.
Kasutada taastuvaid energiaallikaid.
Aerosoolide kasutamise vähendamine. (õhuvärskendajad, deodorandid jms.)
Vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse.
Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine.
OSOONIKIHI HÕRENEMINE
-ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik, Maad ümbritsev osoonikiht neelab Päikselt tulevat UV-kiirgust ja infrapunakiirgust.
1.Atmosfääri paisatud saasteained , peamiselt kloororgaanilised ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid.
Vanemad külmutusseadmed. Õhukonditsioneerid.
Aerosoolid.
Ehitusmaterjalide tööstus.
2.Muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine .
Fotosünteesi aeglustumine.
Kahjustab inimeste immuunsüsteemi – võib põhjustada nahavähki ja silmahaigusi (hall kae). Mutatsioonide teke.
3.Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist.
Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus.
Riikidevahelised lepped, näiteks Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987.aastal.
**PAKILISEMAD KESKKONNAPROBLEEMID EESTIS**
*Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades. ( häiritud inimeste tervis, ökosüsteemid ja ehitised)
*Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. (ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikku )
*Põhjaveevarude saastamisest tingitud vee kvaliteedi langus.
*Keskkonna saastamine jäätmetega.