Mulla kujunemise lugu (0)

Mulla kujunemise lugu

Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine . Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Mulla tekkeks on vaja mitme  teguri koosmõju.
Muld hakkab tekkima seal, kus sobivale aluspinnale saavad elama asuda taimed ja mikroorganismid . Sellised kohad on kivimite pind, mere alt vabanevad alad, vanad karjäärid ja ehitusplatsid. Samal ajal mõjutavad mullateket  keskkonnategurid ja inimtegevus.
Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, mis määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima tõttu laguneb lähtekivim ajapikku järjest väiksemateks osakesteks ja siit saame teise mulla tekketeguri – kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik . Järgmiseks teguriks on meil samblikud. Selleks, et samblik saaks kasvama hakata, pole mulda tarvis. Vaja on ainult aluspinda , millele kinnituda. Samblikud on väga vähenõudlikud, nad võtavad toitu õhust ja imevad endasse õhuniiskust, samal aja eritavad nad happeid ja lagundavad kivimeid. Bakterid ja seened hakkavad aga surnud samblikke lagundama . Pikapeale tekib õhuke huumuskiht . Huumuskihil saavad hakata kasvama kõrgemad taimed. Ka nende juured eritavad happeid, mis lagundavad kivimi- ja liivaosakesi. Kõrgemate taimede kõdunemisel suureneb orgaanilise aine ja huumuse hulk mullas. Igal aastal kattub maapind suure hulga taimejäänustega. Need kõdunevad ja segunevad mulla mineraalse osaga. Mikroorganismide ja selgrootute loomade elutegevuse mõjul muutuvad surnud taimede ja loomade jäänused mulla koostisosaks. Samuti on väga tähtsateks teguriteks aeg ja inimesed - aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid . Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
Mullahorisondid ehk mulla horisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid .
Horisondid võivad eri muldadel olla erinevad. Horisontide järjekord moodustab mullaprofiili.
O- horisont ehk kõduhorisont.Kõduhorisont on mullahorisont , mis koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest.
A-horisont ehk huumushorisont on enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont.
A-horisont on ülaltpoolt teine horisont: ta paikneb O-horisondi all. A- horisondis on mineraalne aine segunenud orgaaniliste ainetega, mis on tekkinud organismide lagunemisel. A-horisondis toimub enamus pinnase bioloogilisest aktiivsusest.
A-horisondi paksus sõltub tugevalt piirkonnast. Tavaliselt on see 2–8 cm, kuid mustmullapiirkonnas võib see küündida poole meetri ja isegi enamani.
Enamik taimejuuri paikneb A-horisondis ja hangib just sealt toitained . Suurte taimede juured ulatuvad harilikult sügavamale, sest pakuvad kaitset väljakitkumise ja ümberpuhumise vastu.
c-horisont ehk lähtekivim on mineraalne lähtematerjal millele muld on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir mulla ning lähtekivimi vahel muutub, sest aja jooksul muld areneb jalaskub järjest sügavamale.
aluskivim ehk gleidtunud lähtekivim. Seal on õhupuudus, redutseerimine .
Ühesõnaga on mullateke pikka aega kestnud keerukate looduslike protsesside tulemus. Peamised kujundavad tegurid on kliima, muldade mineraalse osa allikana mulla lähtekivim või aluskivim, maapinna reljeef, mulla vanus ehk mulla­tekkeks kulunud aeg ja mitmesuguste taimede, mikro - ja makroorganismide tegevus. Mulla ja taimede omavahe­line talitlus on mullatekke käimapanijaks — looduslikult kasvavad taimed asustavad neile sobivaid kasvukohti ning kujundavad neile sobivad mulla pindmised horisondid. Mullal on täita oluline osa taimedele vajaliku vee ja toidu tagamises. Muld on koht, kus elavad miljonid mikro- (bakterid, seened jt) ja makroorganismid ( vihmaussid , putukad, ämblikud jt), kes paljude muude toimingute hulgas muudavad toitained taimedele kättesaadavaks, osaledes sellega aktiivselt muldade tekkes . Muld ei ole üksnes huumusainetest tumenenud huumusrikas pealmine kiht, vaid ka mitme meetri sügavusele ulatuvad kihid , kus asuvad taimejuured, tegutsevad mullaorga­nismid ja on märgata huumuse mõju.
Reti Soovik
10a klass