ÖKOLOOGIA (0)

1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed).
Biootilised – eluslooduse tegurid. Sümbioos, kommensalism , parasitism , kisklus , herbivooria, konkurents .
Abiootilised – eluta looduse tegurid. Valguskiirgus , temperatuur, sademed, tuul, pH, õhustatus (aeratsioon), toitainete sisaldus, veerežiim, rõhk, tuli.
Antropogeensed – inimtegevusest tulenevad tegurid. Keskkonna saastatus , metsade hävitamine, soode kuivendamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine.
2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid.
Parasitism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sääsed, kirbud , täid, maksalutikad, paeluss .
Sümbioos – erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa.
Kisklus – röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Lõvi sööb kitse .
Herbivooria – taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Panda sööb bambust.
Kommensalism – erinevat liiki organismide kooseluvorm , mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu . Inimese soolebakterid , anemooni kala, takjas ja imetajad .
3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab?
Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika- ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet.
4. ökoloogilise teguri intensiivsuse taste, mille alanedes organismi areng seiskub nimet. alumiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teg. intens. taste, mille tõustes organismi areng peatub nimet. ülemiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda nimet. ökoloog. amplit. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam nimet. ökol. optimumiks.
5. populatsioonide arv-Kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub. Populatsiooni arvukus – sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus- näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta.
7. seaduspärasus kehtib enamikus toiduahelates: iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10%eelmise taseme biomassist. seda nimet. ökoloogilise püramiidi reegliks.
8. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis?
Biomass ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas.
Biomassi juurdekasv e produktiivsus väheneb kõrgemate tasemete suunas.
9. Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat?
Toidus olevate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiat soojusena ning teatud osa kasutatakse elutegevuseks.
10. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: ökosüsteem, biosfäär, bioom , kooslus, populatsioon .
Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Ökosüsteem – isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotüübist.
Kooslus - eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas.
Populatsioon – ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid.
Bioom - makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte - ja ühtlasi ka kliimavööndi piires.
12. Toiduvõrgustikuks nimet. omavahel põimunud toiduahelate kogumit.
13. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1  tonnist nisust toitunud närilised?).
Iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist.
Näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist.
1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg
14. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme.
Prügimäed, veereostus , liikide hävimine, hapestumine.
15. Nimeta Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke.
Rahvuspargid : Lahemaa, Vilsandi , Soomaa, Matsalu , Karula.
Loodukaitsealad: Endla, Alam-Pedja, Nigula .
Maastikukaitsealad: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala , Haanja looduspark .
16. Eesti kaitsealuseid taime- ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid.
Vesilobeelia II kategooria, arukäpp III kategooria.
Euroopa naarits I kategooria, madukotkas I kategooria, siniraag I kategooria.
17. nimetada mõnda kaitsealust üksikobjekti Eestis.
Tamme-Lauri tamm, Ehalkivi , Treppoja astangud , Uhaku karstiala.
18. Mis on säästev areng?
Säästva arengu eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi , turvalise ja puhta keskkonna tagamine täna ja tulevikus.
19. Mida tähendab igaüheõigus, too näiteid.
Igaüheõigus on õigus looduses vabalt liikuda , mis seab igaühele ka kohustuse loodust hoida.
20. Nimeta probleeme, mis tekivad seoses inimkonna kiire juurdekasvuga. Alusta kõige problemaatilisemast.
Näljahäda, maailma taandareng , linnastumine , haiguste levik, mullastiku vaesumine , loodusvarade hävimine, keskkonnareostus jne.
21. Kirjelda erinevaid ökoloogilisi globaalprobleeme selgitades nende olemust ning tuues välja põhjused, tagajärjed ning võimalikud lahendused.
Rahvastiku kasv ja toidupuudus : inimeste arv kasvab aastas u 76 milj võrra. Peamiselt arenevates riikides.
Põhjused – suremuse langus, teaduse areng, toitumistingimuste paranemine, heaolu kasv, religioossed ja kultuurilised tõekspidamised, pereplaneeringu puudumine.
Tagajärjed – näljahäda, maailma taandareng, linnastumine, haiguste levik, mullastiku vaesumine, loodusvarade hävinemine, keskkonnareostus.
Lahendused – pereplaneerimine, teavitamine rasestumisvastastest vahenditest, hariduse võimaldamine naistele, naiste õiguste suurendamine , abieluea tõstmine, laste arvu piiramine, laste suremuse vähendamine. Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi, täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat, kõrge saagikusega põllukultuurid, vältida mulla vaesumist ja erosiooni, majandusabi.
Hapestumine: õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikuühendid happeid , mis happesademetena langevad tagasi Maale.
Põhjused – kütuste põletamine, põlevkivi põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärinev saaste.
Tagajärjed – kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi, orgaanilise aine lagundamine aeglustub.
Lahendused – vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega, veekogude lupjamine , Eestis tasakaalustab paene aluskivim .
Osoonikihi hõrenemine: osoonikiht neelab Päikeselt tulevat UV-kiirgust ja infrapunakiirgust
Põhjused – vanemad külmutusseadmed, aerosoolid , tulekustutid, ehitusmaterjalide töötlus, õhukonditsioneerid, vulkaanipursked.
Tagajärjed – muutused taimede keemilises koostises, taimede kasvu pidurdumine, fotosünteesi aeglustumine, kahjustab inimeste immuunsüsteemi, põhjustab nahavähki ja silmahaiguseid, mutatsioonide teke.
Lahendused – vähendada freoonide tootmist ja kasutamist, lämmastikväetiste õigeaegne kasutamine, riikidevahelised kokkulepped.
Kliimasoojenemine : Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumine atmosfäärid leiduvatelt gaasidelt.
Põhjused – tööstused, energiatootmine, jäätmemajandus, metsaraie , põllumajandus.
Tagajärjed – taimed ja loomad ei suuda kohastuda, muutuvad liikide levilad, aeglaselt levivaid liike võib tabada häving, tundra ja taigametsa pindalade vähenemine, kõrbete laienemine, üleujutused, tormid , muud katastroofid, liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind.
Lahendused – õhusaaste vähendamine, põlevkivielektrijaamades uuendada tehnoloogiat, taastuvenergiaallikate kasutamine, elektrienergia säästlik kasutamine, vähendada autokütuste põletamist, aerosoolide kasutamise vähendamine, vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse, prügi sorteerimine.
Veekriis: vett tuleb tarbida mõõdukalt.
Põhjused – magevett kogu maailma varudest vaid 1%, suurimad veekulutajad põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, antisanitaarsed olud ja veereostus arengumaades, naftareostus , maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine, veekasutus tööstusriikides 220 l inimese kohta ööpäevas.
Tagajärjed – nahahaiguste levik, mageveepuudus, naftareostus põhjustab loomade hukkumist, veekogude eutotrofeerumine, mürkained kogunevad organismi.
Lahendused – veetarbimise vähendamine, heitvete puhastamine, õigeaegne väetamine, läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses, vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse , veehoidlate rajamine, vee transportimine piirkondadesse, kus seda pole või on saastunud.
Jäätmeprobleemid: prügi illegaalne mahapanek
Põhjused – rahvastiku kasv, tarbimise suurenemine, tootmise suurenemine, kasutusel olevad materjalid ( plastik ).
Tagajärjed – prügimägede kasv linnade läheduses, igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 milj tonni prahti, pinnase-, õhu- ja veesaaste.
Lahendused – korduvkasutatavad ja looduslikud pakkematerjalid , ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse, prügimäe alla kavandatav ala katta vastava kilega , prügimäelt eralduvat nõrgvett saab juhtida kanalisatsiooni, eralduvate gaaside kogumine kütmiseks, prügilal puhastus- ja töötlemisseaded.
Loodusvarade kasutamine ja energiaprobleemid :
Liikide hävimine: loodusliku mitmekesisuse vähenemine
Põhjused – keskkonna muutmine, hävimine ja saastumine , soode kuivendamine, ohtlike liikide hävitamine, jahipidamine , röövpüük ja kaubitsemine, võõrliikide sissetoomine, haruldaste liikide kogumine, GMO-de ulatuslikum kasvatamine.
Tagajärjed – üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes, kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on oluline materjal sordiaretuses, otsene kasum – elusolenditest saab loomset ja taimset toitu.
Lahendused – hävimisohus liikide võtmine kaitse alla, haruldaste liikide elupaikade säilitamine, kaitsealade rajamine, loomaaiad, võitlus röövkaubandusega, loodusvarade säästlik tarbimine.