Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ökoloogilised globaalprobleemid. (0)

1 Hindamata
Punktid
Ökoloogilised
globaalprobleemid.Toidupuudus Mulla
hävimine.Maavarade kasutamine.
Ökoloogilised globaalprobleemid
Hapestumise probleemi põhjused:
Kütuste põletamine, põlevkivi põletamine, tööstuste saaste, transpordist
pärit saaste.
Probleemi tagajärjed:
Kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku,
kultuuriväärtusi ning orgaanilise aine lagundamine aeglustub
Probleemi lahendus:
Vähendada atmosfääri saastamist väävli-ja lämmastikoksiididega, Eestis
tasakaalustab happesust paene aluskivim.
Kasvuhooneefekt:
Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad
nn."kasvuhoonegaasid" , mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva
kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt.
Kasvuhooneefekt on hädavajalik maakera elustikule.
Olulisteks kasvuhoonegaasideks on :
Veeaur, süsinikdioksiidide süsihappegaas, lämmastikoksiid, osoon ja metaan.
Õhusaaste
Toidupuudus
Põhjused
Rahvastiku kiire juurdekasv
Aafrikas on maa ­ alad põllumajanduseks kõlbmatud
Inimesed on koondunud viljakamatesse piirkondadesse (põhjustanud metsade
hävimise, üle karjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku)
Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem
Kalavarude vähenemine
Keeldutakse toitu jagamast, mis takistaks vabaturu arengut
Vaesusest
Sise- ja välispoliitilistest konfliktidest
looduskatastroofidest (maavärinad, hiigellained jne)
Näljahäda piirkonnad
40 riiki maailmas
Aafrikas 20 riiki (Sahhara lähistel, eriti Etioopia, Somaalia)
Aasia
Ladina ­ Ameerika ja Kariibi mere piirkond
Venemaal teatud piirkondades
Praegu elab maailmas umbes 1
miljardit toidupuuduse all
kannatavaid inimesi
Iga viies inimene kannatab
alatoitumise all
Iga päev sureb 19 000 last
alatoitumuse ja sellega seotud
haiguste tagajärjel ning aastas 5,6
miljonit last
Lahendused
Majandussuhete korrastamine
Maaharimisviiside ja ­tehnoloogiate täiustamine ning monokultuuride kasvatamise
vältimine arengumaades
Kokkuhoidlikum ja mõistlikum tarbimine arenenud riikides
Vastavate organisatsioonide toetamine
Inimeste toitumisharjumuste muutmine - alternatiivsete toiduainete kasutuselevõtt
Mulla hävimine
Mulla hävimist põhjustavad tegurid
Erosioon
Kõrbestumine
Sooldumine
Hapestumine
Raskemetallis mullas
Inimtegevus
Hävimise põhjused
Seoses üha suureneva inimmõjuga väheneb haritavate muldade pindala
aastas 70 000 km2.
Viljaka mullakihi hävimist põhjustavad eelkõige liigkarjatamine (35%),
metsade raiumine (30%), põllumajandus (28%) ja tööstus (1%).
Ülejäänu eest vastutavad mitmed väiksema osatähtsusega tegurid, millest
nii mõnigi on loodusliku protsessi tagajärg.
Kõige rohkem mulla hävimisi
Viimase viiekümne aasta jooksul on mulda kõige enam hävinud :
Aasias
Järgnevad Aafrika (4,9),
Lõuna-Ameerika (2,4),
Euroopa (2,2),
Põhja-Ameerika (1,6) ja Okeaania (1,0).
Kokku on rikutud üle 10% maakera viljakast mullakihist.
Kuna mullatekke protsess on aeglane, siis on mulla hävimine sisuliselt
pöördumatu.
Keskmiselt kulub 2,5 cm paksuse mullakihi tekkeks 200 ­ 1000 aastat
Maavarade kasutamine
Kasutatavad maavarad
Põlevkivi
Diktüoneemakilt
Turvas
Maagaas
Nafta
Fosforiit
Lubjakivi ja savi
Liiv ja kruusaliiv
Mineraalvesi
Kokkuvõte
Kõik need probleemid on omavahel seotud.Kõige suurem probleem on
maailmale ülerahvastumine.Ülerahvastumisest saavad alguse ka kõik teised
globaalsed probleemid:toidupuudus, nakkushaigused,
keskonnaprobleemid, linnastumine, vaesu jne.
Kasutatud materjal
http://www.slideshare.net/guestbb16f2/toidupuudusmaailmas
www.miksike.ee/docs/referaadid2009/Toidupuudus_karolinavardja.ppt
www1.pshg.edu.ee/failid/PEDOSFAAR.ppt
www.vk.edu.ee/uliopilastele/Materials/Other/Keskkonnakaitse/.../3B2005.ppt
http://www.slideshare.net/chryssy/koloogilised-globaalprobleemid
Vasakule Paremale
Ökoloogilised globaalprobleemid #1 Ökoloogilised globaalprobleemid #2 Ökoloogilised globaalprobleemid #3 Ökoloogilised globaalprobleemid #4 Ökoloogilised globaalprobleemid #5 Ökoloogilised globaalprobleemid #6 Ökoloogilised globaalprobleemid #7 Ökoloogilised globaalprobleemid #8 Ökoloogilised globaalprobleemid #9 Ökoloogilised globaalprobleemid #10 Ökoloogilised globaalprobleemid #11 Ökoloogilised globaalprobleemid #12 Ökoloogilised globaalprobleemid #13 Ökoloogilised globaalprobleemid #14 Ökoloogilised globaalprobleemid #15 Ökoloogilised globaalprobleemid #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor margit2580 Õppematerjali autor
Powerpoint esitlus.
Ökoloogilised globaalprobleemid-toidupuudus, maavarade kasutamine, mulla hävinemine.

Sarnased õppematerjalid

Ökoloogilised globaalprobleemid
17
doc

Ökoloogilised globaalprobleemid

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse.

Keskkonnaökoloogia
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID
36
doc

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused:  Rahvastiku arvu suurenemine;  Tarbimise ja tootmise suurenemine;  Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed:  linnade ümber kasvavad prügimäed;  igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti;  pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta:  Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega;  prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni;  eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks;  prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed;  kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale;  ohtlikud jäätmed tuleks viia sel

Bioloogia
Rakendusbioloogia õppematerjalid
31
pdf

Rakendusbioloogia õppematerjalid

BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 ­ 0,3 mikromeetri suurused. v Viiruste ehitus (HIV) § Viirus

Bioloogia
Üldgeograafia 10 kl
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke

Geograafia
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

) ja vett kasutada korduvalt. Toiteelementide korduvkasutuse efektiivsus sõltub aga ökosüsteemi tüübist (korallriff ­ korduvkasutus puudub). Looduslikes ökosüsteemides kehtivad kindlad seaduspärasused, mis määravad nende stabiilsuse. Kõik ökosüsteemid sisaldavad ökoloogilisi komponente (nii abiootilisi kui ka biootilisi) ja nende ökoloogiliste komponentide vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Kõik meie ökoloogilised probleemid on tingitud sellest, et me oleme need tasakaalulised suhted rikkunud. Enamasti on põhjuseks inimese teadmatus. Ökosüsteemide ehitus, jaotus ja liigitamine Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: 1. organismid e. biootiline osa Endla Reintam, 2008/2009 12 2. eluta osa e. abiootilised faktorid. Biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v

Bioloogia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

hoopis püsivamaid evolutsioonilisi muutusi, mille käigus muutuvad esmajärjekorras kalade kasvu kiirus ja suguküpsuse saabumise aeg. See tähendab, et intensiivse kalapüügi tingimustes saavad järglasi eelistatult need kalad, kes koevad võimalikult noorelt. Hilisema suguküpsemisega isendid püütakse tõenäoliselt enne, kui nad jõuavad paljuneda.  Muutustele võib järgneda olukord, kus varem esinenud liikide ökoloogilised funktsioonid võtavad üle veekogu asustavad organismid. Halvematel juhtudel häirub aga oluliselt veeökosüsteemi talitlus või see muutub oluliselt vaesemaks ning sellega kaasneb paljude liikide lokaalne väljasuremine. Näiteks forelli ülepüügi korral võib karpkala energiaahelas vabanenud koha üle võtta, takistades sellega hilisemat forellipopulatsiooni taastumist.  Tagajärgedeks on suur rahaline kahju, toidupuudus

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun