Taimed ja puuviljad (0)

Sisukord
LK
1. Õlikultuurid 3
2. Tööstuskultuurid 4
3. Puuviljad 5-7
4. Mõnukultuurid 8
5. Teraviljad 9
6. Mullakultuurid 10-11
Õlikultuurid
Kookospalm on igihaljas , kuni 30 m kõrgume ja kuni 60 cm jämedune lookja tüvega puu. Kasvab troopikamerede rannikutel ja saartel. Lehed sulgjad ja kuni 6 m pikkused. Kasutatakse toiduks, lehti katusteks ja tüvesid ehitusmaterjalidena, ka saadakse kookosest õli. Istandusi on peamiselt Filipiinidel .
Tuntuim päevalill on põhja- Ameerika lõunaosast pärinev liik harilik päevalill. Ta kasvab 2-5 m kõrguseks, tema korvõisik ehk korvik on aga 8-40 cm-se läbimõõduga. Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 m sügavusele. Päevalille seemneid süüakse ja neist saab ka õli. Teda kasvatatakse Argentiinas, Rumeenias , Põhja- ja Kesk-Ameerika.
Tööstuskultuur
Kautšukipuu on heitleheline piimalill. Lehed kolmetised, väikesed ühesugulised kroonlehtedeta õied asetsevad pööristes, vili on suur 3-seemneline kupar. Kautšukipuu piimmahl sisaldab lateksit. Sellest tehakse kummi. Peamised kasvatusalad: malaka poolsaar. Malai saarestik , tseiloni saared.
Viigipuu on mittesöödav taim, roheliste lehtedega , tillukeste õitega mis on täielikult suletud. Kasvutingimustena vajab vähest valgust, kuid pidevat valgust. Kaitsma peab teda külma ja põua eest. Viigipuule ei meeldi kiired temperatuuri muutused ja ka suur kuumus. Kastma peab eriti kevadel ja suvel. Kasutatakse viljapuudena, kautšukipuudena ja ilutaimedena. Kasvatatakse troopilistel aladel. Lõuna- ja Ida- Aasia dzunglites, Türgis, Alzeerias, USA-s ja Austraalias
Sisalgaavi kasvatati algselt Mehhikos ja Kariibimere vahel. Taim on oma nime saanud Mehhikos asuva sadamalinna Sisali järgi. Teda kasvatatakse ka Brasiilias, Bahama saartel, Jaaval, Ida-Aafrikas ja ka Lääne-Aafrikas. Sisalgaavist valmistatakse nööre, laevaköisi, ka laeva ülijämedaid kinnitustrosse. Temast tehakse veel kalavõrke, põrandamatte, harjasid, kauboilassosid, võrkkiiki, jalanõusid ja käekotte. Ta kasvab sademetevaestel aladel. Sisalgaavi moodustab lihakate lehtede kodarbiku, mis suurematel liikidel on mitmemeetrise läbimõõduga. Ainulaadne on see, et nad õitsevad 10-30 aasta vanuselt või veelgi vanemas eas ja pärast õitsemist vana lehekodarbik sureb .
Puuviljad
Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim. Kohvipuu kasvatamiseks on sobivaimad kõrgendikud ja madalate mägede nõlvad, mitte kõrgemal kui 2000 üle merepinna. Etioopiast pärit Araabia kohvipuu ( Coffea arabica). Teised kaks on 1898 . aastal avastatud Kongo kohvipuu (Coffea robusta ) ning troopilisest Lääne-Aafrikast pärinev Libeeria kohvipuu (Coffea liberica).
Banaanipuu on kuni 15 m kõrge, suurte ja enamasti rebestunud lehtede üksteise sisse keerdunud tuped moodustavad torukujulise ebavarre. Kasvab kõikjal troopikas näiteks: brasiilia, India, Filipiinid . Vajab kasvamiseks niiskust.
Kookospalm on igihaljas, kuni 30 m kõrgume ja kuni 60 cm jämedune lookja tüvega puu. Kasvab troopikamerede rannikutel ja saartel. Lehed sulgjad ja kuni 6 m pikkused. Kasutatakse toiduks, lehti katusteks ja tüvesid ehitusmaterjalidena. Istandusi on peamiselt Filipiinidel.
Papaia on puuvili , söögitaim, mis on kujult ovaalne ja värvuselt kollakas , oranžikas ja rohekas, tema sees on musta värvi seemned ja lõhe- roosa viljaliha , mis on samuti söödav. Kasvamiseks vajab valgust, niiskust ja soojust. Papaiat süüakse ja kasutatakse puuviljasalatites, eelroana lihatoitude juures. Papaiat kasvatatakse troopilistel aladel eriti USA-s, Austraalias ja Vahemeredes.
Ananass on tuntud ja armastatud puuvili, mis ei kasva puu otsas, vaid hoopis puhmataolise püsttaime küljes. Ta on ovaalse kujuga, alt kollakas ja pealt roheline. Nad kaaluvad 1-4 kilo. Ananassi sisu on mahlane, hea lõhna ja maitsega. Teda kasutatakse puuviljasalatina, lisandina lihatoitude juures või riisitoitude juures. Ta vajab kasvamiseks hästi töödeldud pinnast, palju niiskust ja kuumust. Ananass ei talu aga külma ilma, tuult ja varjulist kohta.
Mango on söögitaim, puuvili, mis on värvuselt rohekas, punakas ja kujult ovaalne ning sees asub aprikoosivärvi viljaliha. Kasvamiseks vajab valgust, niiskust ja soojust. Mangot süüakse, kuid teda kasutatakse ka jookides, temast tehakse marmelaadi, želeed, salateid , kastmeid, desserttoit, jäätist ja veel mitmeid magusaid , soolaseid ja hapusid toite. Mango seemneid süüakse keedetult või röstitult, neist tehakse jahu või puhast tärklist, nad on ka loomasöödaks ja mango lehti ning seemneid kasutatakse rohuks mitmesuguste tõbede vastu. Mangot kasvatatakse troopilistel aladel. Malaisias, Lõuna-Aasias Ees-Indias, Malaka ps, Lõuna-Hiinas ja Birmas.
Guajaav on söögitaim, puuvili, mis on kujult ümar, värvuselt rohekas, mis küpsedes muutub helekollaseks. Viljaliha on valge või tume roosa. Kasvamiseks on vaja niiskust, valgust ja soojust.
Guajaavi süüakse. Guajaavi kasvatatakse lõunapoolkeral. Lõuna-Aafrikas ja Ameerikas ning Havai saarestikus.
Kakao on söögitaim, on puuvili sest ta kasvab puu otsas, näeb välja ovaalse kujuga ja pruuni värvi.
Kasvamiseks vajab valgust, soojust ja niiskust. Kakaost tehakse kuuma jooki , kasutatakse šokolaadis, kompvekkides, küpsistes, kosmeetikas ja raviküünalde valmistamisel. Kasvatatakse troopilistel aladel. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas.
Jamss on puuvili ja ka söögitaim, on üheidu lehelised ja iga taime all on üks suur mugul, lehed on südajad. Kasvamiseks vajab ta rohkesti niiskust, soojust, talle sobib kliima kus sajab palju ja kus kuivaperiood kestab 2-5 kuud. Jammsist saab teha jahu, tärklist, kuid peamiselt kasutatakse toiduks kas keedetult, praetult või toorelt . Teda kasutatakse ka farmitööstuses. Teda kasvatatakse peamiselt Indo-Hiinas, Lääne-Aafrikas ja Ida-Hiinas.
Avokaado on puuvili ja söögitaim Ta näeb välja pirnikujuline, 10-12 cm pikk, vilja koor on olenevalt sordist õhuke või paks sile või kare, hele või tumerohelise või pruunikaspunase kuni musta värvusega. Kasvamiseks vajab soojust 10-15 kraadi ja palju niiskust.
Teda kasvatatakse söögiks. Avokaado kasvab troopilises ja subtroopilises piirkonnas. Kesk-Ameerikas, Hispaanias, Itaalias ja Vahemeremaades .
Datlipalm on puuvili, söögitaim ning ta on botaaniliselt mari, mis kasvab suurte kobaratena kuni 25m kõrguste datlipalmide otsas. Datlipalmi lehestik hargneb puu ladvas harali ja koosneb 40-80 kuni 4 m pikkusest lehest. Vajab kasvuks kuumust ja niiskust. Datleid süüakse, ning neist valmistatakse ka kompotte, segatakse puuviljasalatitesse. Tuntud on veel datlimesi, siirupid, alkohoolsed joogid ning datlileib. Datleid kasvatatakse kõrbealadel. Pärineb Ees-Aasiast ja Aafrikast.
Mõnukultuurid
Tubakas on taim, kes kuulub maavitsaliste sugukoda, nii nagu ka näiteks kartul ja tomat . Tubaka perekonda kuulub-100 liiki, mis kasvavad looduslikult peamiselt lähistroopilises Ameerikas, Austraalias ja Polüneesias. Inimese poolt kasutatakse laiemalt kahte tubaka liiki: vääristubakat ehk Virginia tubakat ehk türgi tubakat (nicotiana tabacum ) ja mahorkatubakat (nicotiana rustica). Mõlemad nad on kultuurtaimed , looduslikult neid ei esine. Nende kahetubakaliigi esivanemad pärinevad Lõuna- Ameerikast . Mahorkatubakat kasvatatakse tänapäeval suhteliselt vähe, mille üheks põhjuseks on tema tagasihoidlikum kasv.
Teepõõsas on igihaljas põõsas, mis kasvab1-3m kõrguseks. Ovaalse kujuga lehed asetsevad okstel korrapäraselt, teepõõsal jagatakse nad vanadeks ja noorteks lehtedeks . Noored lehed ja õrnad pungad on kaetud hõbedaste ebemetega. Kasvatusriigid on India, Sri Lanka , Hiina ja Keenia . Suurimad kasvatajad Suurbritannia , Venemaa, Pakistan ja USA. Kasutatakse tee tegemiseks.
Nelgipuu on pärit väikestelt Malaka saarelt, ka kasvab teda looduslikult Filipiinide mõnel saarel. Ta kasvab ka aafrika idasaartel, suurel Madagaskaril, väikesel Sansibaril ja Pembal. Neil kolmel saarel asub umbes 75% maailma nelgi-istandustest. Madagaskar annab umbes 85% maailma vanillist ja üsna suure osa nelgist, nõnda võiks teda nimetada vanilli - ja nelgisaareks, uueks vürtsisaareks. Nelgipuud kulmineeritakse ka Malaka poolsaarel, tema külje all Penangil, Jaaval, Sri Lankal ja India idaosas. Nelgil on vaja sooja temperatuuri, niisket kliimat ja ferraliitmulda. Aasias kasutatakse nelki ka sigaretitubaka aromatiseerimiseks. Vürtsina kasutatakse nelki mitmeti, ta sobib tööstuses toiduvürtsina marinaadidel, vorstide ja kondiitritoodete maitsestamiseks. Ka meil on nelk väga tuntud vürts. Nelgipuu on 9-12 m kõrgune igihaljas puu. Munajad nahkjad läikivad lehed on kuni 12 cm pikad. Nende õitel on valged kroonlehed.
Teraviljad
Riis. Teravili, söögitaim, näeb välja nagu väike tera . Kasvutingimustena vajab ta üleujutamist, ühtlaselt sooje ilme, sügavat mullaharimist ja rohket väetamist. Riisist toodetakse tärklist, puudrit, viina , jahu, piiritust ja õlut ning seda ka süüakse. Kasvatatakse troopilistel aladel. Peamiselt Hiinas, Indias, Pakistanis, Tais ja USA-s.
Mais kasvab kuni kuue meetri kõrguseks ja annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või mahiokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid . Tuntud on maisitärklis. Mais on kõrreline, tema kõrs on tugeva kepi jämedune. Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel mitu. Tõlvik on kuni 45 cm pikkune . Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Tolmlemisele aitab kaasa tuul. Maisi peamiseks kasvumaadeks on Ameerika Ühendriigid, Hiina ja India.
Mullakultuurid
Maniokk on piimamahlaga igihaljaste lehtedega põõsas. Kasvab troopilises või lähistroopilises Ameerikas. Lehed sõrmjagused või terved , ühesugulised kroonlehtedega õiedasetsevad pööristes. Tärkliserohked mugulad on mürgised ja mõrud (mürgised) või magusad(söödavad). Põõsa pikkus kuni 1 m ja mass kuni 15kg. Kasutatakse jahu tegemiseks.
Bataat ehk maguskartul on mitmeaastane taim, kuid teda kultiveeritakse üheaastasena. Bataat on kassitapuliste sugukonnast . Ta on söögitaim. Milline välja näeb? Bataadi 1-5 m pikkused väädid lamanduvad ja lehestik katab maad paksu vaibana. Kasvutingimused ? Bataat on võrdlemisi lühikese kasvuga kultuur. Olenevalt sordist kulub istutamisest saagini 3,5-5 kuud, muidugi tingimusel, et keskmine temperatuur kogu selle aja jooksul oleks 20-22 C ringis ja öösiti ei langeks alla 10 kraadi. Kus soe suvi kestab 4-5 kuud seal saab teda kasvatada. Milleks teda kasvatatakse? Bataati kuivatatakse, temast tehakse tärklist siirupit ja alkoholi. Bataadi noori lehti kasutatakse nagu spinatit. Loomasöödaks kasutatakse nii ta vääte ja lehti kui ka mugulaid. Kasvatuspiirkonnad? Bataat on sammuti pärit kesk-Ameerikast, troopikamaal, kus ta on vana kultuur. Nimelt hakati teda Uus- Meremaal kasvatama 13 ja 14 sajandi paiku, umbes siis kui maooride teine laine Uus- Meremaale saabus, ja ta muutus seal tähtsaks toiduaineks. Bataat on pärit Kesk-Ameerikast ja Uus-Meremaalt.
Maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel on pärit paigast , kus on sündinud vähesed kultuurtaimed. Tema algkodu on Kesk-Brasiilia kuivadel kiltmaadel. Maapähkli kultiveerimist alustati Peruus 2000 aastat tagasi. Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela-Aasiasse ja Lääne-Aafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna-Hiinas, kust ta hiljem Euroopasse jõudis, mistõttu teda kaua aega hiina pähkliks nimetati. Maapähkel on üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast. Et ta on tähtis põllukultuur, siis on aretatud palju vorme ja sorte, mis üksteisest erinevad põõsa kuju, kauna kuju ja suuruse poolest, seemnete arvult kaunas , seemnete kuju ja suuruse poolest. Tavaliselt on põõsas üsna tihe, 50-60 sentimeetri kõrgune. Õied on kollased või valged. Viljuvad õied asuvad põõsa alumises osas maapinna lähedal. Maapähkel on bioloogiliselt huvitav taim selle poolest, et peidab oma kaunad valmimiseks mulda, s. t. ta kaunad on geokarpsed. Kuivas õhus valguse käes kaunad ei arene. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tugev raag , günofoor, mis algul kasvab ülespoole, kuid 5.-6. päeval pöördub otse alla, jätkates kasvamist, kuni surub rao otsas asuva teravatipulise kauna algme mõne sentimeetrisügavusele mulda, kus kaunad võtavad rõhtasendi. Taime iseärasus peita kaunad mulda teeb tema kasvatamise keerukamaks, töömahukamaks kui näiteks sojaoal. Muld peab küllalt kohev ja niiske olema, et kaunad saaksid sellesse tungida. Taimede ümbrust tuleb korduvalt kobestada, sageli isegi mulda kaunte peale tõmmata. Aga maailmas on see suuremas osas siiani kõplatöö. Ameerika Ühendriikides on loomulikult enamik töid maapähkli kasvatamisel mehhaniseeritud, kuid sageli on käsitsi lisatöid rohkem kui sojaoa puhul. Koristamisel tõmmatakse põõsad käsitsi välja ja pannakse üsna pikaks ajaks järelkuivama. Kaunad ei avane, on umbsed. Kaunas on enamasti 1-3 seemet . Taim on sümbioosis mullal leiduvate seentega ja seened kasutavad vastutasuna ära valmiva kauna pehme osa; koristamisel tulevad välja paljad kiulise kestaga kaunad. Kuigi maapähklid säilivad kauntes paremini, eelistatakse maailmaturul transpordimahu vähendamise eesmärgil lüdituid maapähkleid.1978. aastal oli maailmas maapähkli all 19 miljonit hektarit põldu. Igalt hektarilt saadi keskmiselt 968 kilogrammi, kusjuures   Põhja- ja Kesk-Ameerikas saadi 2629 kilogrammi, Aasias 950 kilogrammi ja Aafrikas vaid 787 kilogrammi hektarilt. Seega on maapähkli hektarisaak Ameerika Ühendriikides isegi sojaoa saagist suurem. Suurimad maapähklikasvatajad tänapäeval on India – 1978. aastal 7,1 miljonit hektarit, ja Hiina – 2,5 miljonit hektarit. Järgnevad Senegal , Ameerika Ühendriigid, Nigeeria , Birma , Indoneesia. Maapähkel on troopika - ja subtroopikataim ja tema levikuala langeb mõneti kokku sojaoa omaga , ainult Aafrikas on ta rohkem levinud. 1986. aastal kasvatati sojauba Indias juba 7,8 miljonil hektaril ja Hiinas 3,4 miljonil hektaril. Maapähkli kui maailma toidutaime tähtsuses ei ole kahtlust. Õlitaimena on ta sojaoa järel teisel kohal, kuuludes seemnete väga kõrge õlisisalduse poolest ühte selliste kuulsustega nagu seesam ehk kunžuut, riitsinus ja õlipalm. Seejuures annab ta väga väärtuslikku õli, mis on parem sojaõlist ja jääb vaid pisut maha maailma parimast, õlipuu oliivõlist.
11