Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Taimed ja puuviljad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
puuvili, kaunad, nelgi, tera, igihaljas, aasia, bataat, muld, troopika, troopilistel, kohvipuu, mango, tubakat, õied, malaka, lehtedega, filipiinid, tärklist, põõsas, vürts, tõlvik, maapähkel, päevalill, kautsukipuu, coffea, papaia, kujult, rohekas, viljaliha, ananass, guajaav, mugul, datlipalm, lehest, ameerikast, nelk, riis, meremaal, hektarit- Nisu aseaine jahedamatel Põhja-Euroopa aladel - Soojanõudlik - Suurimad kasvatajad: Venemaa, Poola, Baltimaad - Kasvupinnalt esikohal India Mugulviljakasvatus - väga palju - peamiseks toiduviljaks ainult ekvatoriaalse kliimaga aladel agraarühiskondades - kolm tähtsamat mugulvilja on: kartul, bataat, maniokk kartul - parasvöötme mugulvili, 2/3 maailma toodangust annab - pärit Lõuna-Ameerikast Andidest Euroopa - kõige rohkem kartulit ühe elaniku kohta kasvatab Poola bataat e. maguskartul - mitmeaastane taim, kuid kultiveeritakse üheaastasena - pärit Kesk-Ameerikast ja Uus-Meremaalt
ja niiskust · Jahedamas kliimas haljassöödaks · Suurima saagikusega teravili · 2005 toodeti 692 miljonit tonni, suurimad tootjad: USA, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Argentiina, Indoneesia, Prantsusmaa, India, Lõuna-Aafrika Vabariik, Itaalia. Suurima eksportija USA 1.10. Mugulviljakasvatus · väga palju · peamiseks toiduviljaks ainult ekvatoriaalse kliimaga aladel agraarühiskondades · kolm tähtsamat mugulvilja on: kartul, bataat, maniokk · kartul · pärit Lõuna-Ameerikast Andidest · parasvöötme mugulvili, 2/3 maailma toodangust annab Euroopa · kõige rohkem kartulit ühe elaniku kohta kasvatab Poola · bataat e. maguskartul · mitmeaastane taim, kuid kultiveeritakse üheaastasena · pärit Kesk-Ameerikast ja Uus-Meremaalt · Ida- ja Kagu-Aasia elanike jaoks tähtis toiduaine · bataadi noori lehti kasutatakse nagu spinatit
Arahhis on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimu- selt oaga. Praeguseks on aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi, mis üksteisest erinevad põõsa kuju, kauna kuju ja suuruse poolest, seem- nete arvult kaunas, seemnete kuju ja suuruse poo- lest. Tavaliselt on põõsas üsna tihe, 50-60 senti- meetri kõrgune. Õied on kollased või valged. Vil- juvad õied asuvad põõsa alumises osas maapinna lähedal. Hiina pähkel peidab oma kaunad valmi- miseks mulda, see tähendab, et ta kaunad on geo- karpsed. Kuivas õhus valguse käes kaunad ei are- ne. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tugev raag, günofoor, mis algul kasvab ülespoole, kuid 5.-6. päeval pöördub otse alla, jätkates kasvamist, kuni surub rao otsas asuva teravatipulise kauna algme mõne sentimeetrisügavusele mulda, kus kaunad võtavad rõhtasendi. Taime iseärasus peita kaunad mulda teeb tema kasvatamise keerukamaks, töömahukamaks kui näiteks sojaoal.
eraldatav luuseeme. Mangot nimetatakse tema suurepärase virsikutaolise maitse ja erilise mahlakuse tõttu puuviljade kuningannaks. Seejuures on rohekate ja pruunikate viljade maitse ülekaalukalt magus, punastel aga hapukam. Valmimata ja metsiku mango viljadel esineb kergelt tärpentiini kõrvalmaitset. Mangos on palju kaltsiumi ja rauda, C-vitamiini 45 mg% ning rikkalikult provitamiini A. Viimase sisalduse poolest on mango silmapaistvaim puuvili. Seetõttu on ta hinnatud toit imikutele ja haigetele, eeskätt seedimist soodustavana ja lahtistina toimiva vahendina. Energeetiline väärtus: 100 g/44 kcal/185 kJ. Mango kodumaa on Ida-Aasia, India, malaisia, Filipiinid ja Lõuna-Hiina. Indias tunti mangot Gangese viljakatel kallastel juba 4000 aastat tagasi. Ka praegu on mango Indias üks tähtsamaid kultuurtaimi, mida viljeldakse 800000 hektaril, see on rohkem kui kõikides maailma maades kokku. Lõuna-Aafrikas, Iisraelis, Kesk-ja Lõuna-
Varud, kus paiknevad Suurimad tootjad Suurimad eksportijad AmeerikaLähis-Ida, Ida-Euro. Aafrika, Kesk-Lõuna- Saudi-Araabia, Venemaa, USA ,IraanMehhikoSaudi-Araabia, Venemaa , Iraan, SRÜ, Lähis-Ida, Aasia, Põhja-Ameerika Venemaa, Iraan, USA, Kanada KanadaAraabia ÜE, Venemaa, Mehhiko, Aasia, Ameerika, Euroopa Hiina, USA, India, Austraalia, LAV, Venemaa Austraalia, Hiina, Indoneesia, Colombia Uraanivarud Austraalia, kanada, LAV, Namiibia, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Kambol, Nigeeria, Hiina, India, Brasiilia Kiirevooluliste ja veerohkete jõgede piirkonnad Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa
lisatakse rafineeritud suhkrut, kaotavad nad tihti oma tähtsad koostisained, mis on vajalikud organismi aktiivseks tegevuseks. Praktiliselt kõigis viljades ja marjades sisaldub orgaanilisi happeid, mis annavad neile loodusandidele meeldiva maitse, kustutavad janu ning aitavad kaasa ebasoovitavate setete lahustumisele. Kõige levinumad orgaanilised happed on õun-, sidrun- ja viinhape. (Kroom,G. 2004:5-9) Ananass Pärineb Lõuna-Ameerikast. Tänapäeval viljeldakse peaaegu kõikjal troopilistel ja subtroopilistel aladel kogu maailmas. Euroopasse toodi 1500.aastate paiku. Kõige enam kasvatatakse Havai saartel, kust tuleb umbes 1/3 maailma kogutoodangust. Suuremad viljelusalad on veel Austraalias, Malaisias, Tais, Hiinas, Mehhikos, Brasiilias, Jamaikal, Kuubas, Kolumbias, Lõuna-Aafrikas, Elevandiluurannikul, Keenias, Guineas. Euroopas viljeldakse piiratud ulatuses Assoori ja Kanaari saartel. Ananass on mitmeaastane rohttaim, mille kuni 90 cm pikkused ja 6 cm laiused lihakad,
Artioki südamikul kasvav "tups" eemaldatakse tervelt, et saada ligi artioki kõige maitsvamale osale. Sellele võib kallata kastet ja süüa kahvliga. Värskeid artiokke säilita 2-5 soojakraadi juures. Kauplustes on saadaval ka grillitud ja õlis marineeritud artiokisüdamed ning sügavkülmutatud artiokisüdamed. 12. Papaia ingl papaya, ladina Carica papaya, soome papaija, vene Kirjeldus Mõnikord ka troopikameloniks kutsutav puuvili, mis kasvab Kesk-Ameerikas, Lääne- Indias, Havai saartel ja Aafrikas. Papaia on rohttaim nagu banaangi. Papaia viljad on pirnikujulised, küpsenult rohekaskollased. Viljaliha on mahlane ja magus, meenutades melonit või kõrvitsat, aga hapete puudumise tõttu läägevõitu. Viljaliha söödav kiht on ainult mõne sentimeetri paksune; kogu vilja sisemus on täidetud mustade mittesöödavate seemnetega. Ostmine
Pärast viljumist pöördub tugev õieraag otse alla ning surub selle otsas asuva teravatipulise kauna algme 5-8cm sügavuselt mulda, kus see kasvades võtab rõhtasendi. Pinnas peab olema kohev ja niiske, sageli vajab taim mullaspinna kobestamist, kaunade mullaga katmist. Kodus võib kasvada potitaimena – imepärane kasvutsükkel, mis kestab kokku u. 3 kuud. Taime alaosas tekivad õrnad õied, mis ennast ise tolmutavad, siis arenevad õitest kaunad, mis allapoole vajudes mulda tungivad, et seal oma arenemisprotsessi jätkata. Kui kauntel mulda peitumine ei õnnestu, lõpetab taim oma elutegevuse ja kukutab ennast kaunte peale, püüdes nõnda oma järglasi kaitsta ja varjata. Vili valmib mullas. Valmimisel värvuvad kaunad enam-vähem mulla värvise järgi, st liivmuldades muutuvad nad kollaseks kuni ookrivärviliseks, hummusrikkas mullas tumedamaks jne.
20. Kirjelda KATMIKALADEGA AIANDEID EHK KASVUHOONEID (maa-, tööjõu-, kapitali-, kogutoodangu- ja saagikuse hulk)! (maad VÄHE; tööjõudu PALJU; kapitali PALJU; kogutoodang SUUR; saagikus KÕRGE) 21. Millised on taimekasvatuse harud? (teravviljakasvatus; mugul- ja köögiviljakasvatus; söödaviljakasvatus; tööstuslikult kasutatavad kultuurtaimed; istanduskultuurid) 22. Mis on kõige tähtsamad mugulviljad? (kartul, BATAAT, MANIOKK) 23. KARTUL - iseloomustus (pärit Lõ-Ameerikast, 2/3 maailma toodangust annab Euroopa; Poola kasvatab kõige rohkem kartulit inimese kohta) 24. BATAAT e maguskartul - iseloomustus (maguskartul; mitmeaastane taim; pärit Kesk-Ameerikast ja Uus-Meremaalt; Ida- ja Kagu-Aasia elanike jaoks tähtis; suurim kasvataja Hiina, aga ka Indoneesia, Uus-Meremaa ja Aafrika) 25. MANIOKK e kassaava - iseloomustus
annab vähe. Kulinaarias kasutatakse vähe, enamasti süüakse toorelt, kuigi sobib puuviljasalatitesse aga ka juustuga. 2.8 Kaunviljad On kõige valgurikkamad köögiviljad, koostiselt täiesti võrreldavad liha ja kalaga. Hernes Eestis kõige enam kasutatav kaunvili, mida isegi lapsed söövad meelsasti. On liblikõieline, seega kasulik mullale, sest tema juurte külge kasvavad mugulad, mis sis lämmastiku. Herneid on mitmeid sorte, õied valged, toored seemned rohelised, valmides kollased. Kaunad tavaliselt 5-7 cm pikad, üks tera 0,2-0,3 g. Sisaldab 2,5-3,5% mineraalaineid, 22-34% valku, 0,7-1,5% rasvaineid, 20-48% tärklist, 5,2-7,7% tselluloosi, E ja B grupi vitamiine, joodi, letsitiini, sidrunhapet. On arvestatav joodi alliks. Töötlemisel säilib toiteväärtus hästi. Kasutada võimalik väga erinevateks roogadeks - supid, hautised, garneerimiseks, salatites, toorelt, keedetult, konserveeritult. Kuivatatud herneid keedetakse tavaliselt suppideks. Valmistatakse ka
b) maapirnile c) kaalikale* 5. Läätsi kasutatakse toiduvalmistamisel nagu: a) sealiha b) herneid* c) seesamiseemneid 6. Aedoakaunu ja kuivterasid ei tohi toorelt süüa, sest need sisaldavad sisaldavad: a) toksilist glükosiidi fasiini* b) valku c) mineraalaineid 7. Viliköögivili on: a) rabarber b) arbuus* c) kaalikas 8. Tomatid annavad vähe kaloreid, sest: a) nad on punased b) nad sisaldavad palju vett* c) nad valmivad suvel 9. Bataat on: a) mugulköögivili* b) lehtköögivili c) puuvili 10. Jamsist ei saa: a) jahu b) soodat* c) tärklist 11. Kartulisordid on: a) Laura* b) Agnes c) Marianne 12. Luuviljad on: a) kirsid, aprikoosid, nektariinid jms* b) apelsinid, mandariinid, sidrunid jms c) maapähklid, india pähklid, sarapuupähklid jms 13. Õun ei sisalda: a) A-vitamiini b) K-vitamiini* c) C-vitamiini 14. Marjad sarnanevad keemiliselt koostiselt:
palsamilõhn, mis meelitab aeda mesilased ja linnud. Kasvatatakse nii maitse- kui ka ravimtaimena. Õitsemise eel kogutud võrseid kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Kui basiilik on kasvanud umbes 15 cm pikkuseks, võib talt igapäeva vajadusteks lehti näpistada. Korjata tuleb ettevaatlikult, et rootsudest kasvaksid uued. Lõplik saak korjatakse tervete okstena, mis siis kuivatatakse (tugevam aroom) või sügavkülmutatakse. Basiilik toidutaimena Aroom meenutab nelgi ja loorberi maitset. Ta on universaalne maitsetaim. Dieettoitudes kasutatakse koos piparrohu ja rosmariiniga pipra asemel, kuulub vürtsisegude hulka (leesputk, aed-liivatee, aed- majoraan, basiilik ja piparrohi). 3.Rosé Pipar Rosé pipar ei kuulu hoolimata oma nimest piparde hulka. Pohla meenutava, hapra koorega rosé pipra sees on pruun, aromaatne tuum. Maitsestab mahedalt. Kasutamine praetud või grillitud liha, kana ja kala, kastmed, salatikastmed, puuviljamagustoidud, jäätis,
Sõna grenade, viidates väiksele lõhkevale pommile, mis lendab paljudeks pisikesteks tükkideks, näib olevat tulenenud granatum'ist Välimus : Granaatõun on tiheda punase koorega sidrunist veidi suurem 512 cm läbimõõduga mari, mis sisaldab umbes 600 seemet. Seemned koos neid ümbritseva mahlaka viljalihaga on söödavad. Granaatõuna mahl on ergutava ja immuunsüsteemi tugevdava toimega.Granaatõun on viljakuse ja võimu sümbol. Kasutamine : Toorelt süües murtakse puuvili lahti, seemned aetakse lahti, tavaliselt pähkliorgi abil, ning imetakse viljaliha seemnete küljest ära. Seemneid kasutatakse ka magustoitude ja salatite garneeringuis. Mahla võib kasutada jookide ja jää tegemisel. Ekstraktist saab valmistada tinti. Koorest saab pruulida kibedat jooki, mida nii mõnigi seikleja ja maadeuurija leidis olevat väärtusliku võitluses düsenteeria vastu. Granaatõunamahlast tehakse jookide maitsestamisel kasutatavat siirupit
Sissejuhatus Sojauba pärineb Hiinast. Taimele andis nimetuse Hiina imperaator Sheng-Nung 2853 a. (e.m.a.), teiste seas said tema poolt ametlikud nimetused ka riis, nisu, oder ning saluhein. Sojauba muudeti kultuurtaimeks umbes 17. - 11. sajanditel e.m.a. mil seda Hiina idapoolses osas laialdasemalt kasvatama hakati. Taime on nimetatud ka "Hiina lehmaks" ja "põldude lihaks". Alates umbes 1. sajandist (m.a.j.) levis sojauba mitme sajandi jooksul kultuurtaimena ka teistesse Aasia maadesse nagu Jaapan, Indoneesia, Philipiinid, Vietnam, Tai, Malaisia, Birma, Nepaal ja India. Sojaoa levikule aitas kaasa arenev kaubavahetus (nii maa- kui mereteid pidi). Ameerikasse jõudis soja umbes 19. sajandi algul kaubavahetuste käigus. 19. sajandi teisel poolel alustasid üksikud farmerid sojaubade kasvatamist loomasöödaks, tegevus muutus laialdasemalt populaarseks 20. sajandi alguses . Vaatamata sojaoa kagu-Aasia päritolule, on suurim sojatootja tänapäeval USA,
18. Aedmajoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana) 19. Vürtsbasiilik Ocimum basilicum 20. Salatkress Lepidium sativum 21. Ürtallikkress Nasturtium officinale 22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis Eestikeelne nimetus Aedsalvei Ladinakeelne nimetus Salvia officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks. VARS kergesti puituv LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised ÕIS valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes; SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada eriti rannikualadel
– Inglismaal kasvatatakse salveid juba alates 14. sajandist. Kasvatamine – Seemned külvatakse kasti märtsis, vähemalt 1 cm sügavusele. – Tõusmed tärkavad kolme nädala jooksul. – Vajab pikeerimist või hõredat külvi (2...3 cm vahedega). Kasvatamine – Avamaale istutatakse juuni algul, 30...40 cm vahedega. – Vajab päikesepaistelist kasvukohta ja kuiva, sügavalt haritud kasvupinnast. – Salvei kasvatamiseks ei sobi liiga happeline muld. Kasvatamine – Esimesel aastal kasvab aeglaselt. – Meie oludes on külmaõrn ja vajab talveks katmist. – Kevadel lehtib suhteliselt hilja, mitte enne mai keskpaika. – Seejärel tuleks taimi tugevalt kärpida. – Talub pügamist hästi. – Sobib kasvatada ka dekoratiivtaimena kiviktaimlas, püsilillepeenras või piirdehekiks. Paljundamine – Seemnetega. – Kevadel või suvel tehtud pistikutest (poolpuitunud võrsed).
või soolased, hapud või pähklimaitsega, kuidas ja kui kaua neid säilitada, kas nad on küpsed või toored ja äkki neid süüaksegi just toorelt. Seega selles töös kirjeldame mõningate viljade iseloomustust ja omadusi, et tekiks väike arusaam, millised need eksootilised viljad siis on? 1. EKSOOTILISED VILJAD Eksootilisteks viljadeks loetakse: Artisokk, Arbuus, Ananass, Avokaado, Banaan ja punane banaan, Bataat, Cherimoya või annoona, Fengol ehk apteegitill, Granaatõun, Granadilla, Gujaav, Hurmaa, Jackfruit, Kaktusevili, Karambool ehk tähtvili, Kirssananass ehk füüsal, Kiwano, Kumkuats ehk kääbusapelsin, Kuningkookos, Küdoonia, Lime, Litsi, Longan, Limkuats, Mango, Mangostan, Melon, Passion, Papaia, Spargel - roheline ja valge, Pomelo, Rambutan, Salak ja Viigimari. 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD Ananass, Banaan, Granaatõun, Karambool, Kääbusapelsi, Lime, Limkuats, Mango,
o Tähtis kasvuperioodi alguses niiskust Muidu seemned ei idane Troopiline – läbi aasta veg. periood, Mullad niiskuse defitsiit soojushulk >8000 kraadi, o Seotud kliimaga (mullaprotsessid) vähe põllumaad. o Parasvöötme mullatekkeprotsess – Lähisekvatoriaalne – muld viljakam kui leetumine – ehk toitained uhutakse ekv., aineringlus aeglasem. Enamasti alumistesse kihtidesse istandused. Lähemal ekvaatorile – lühem o Mullaviljakus kuivaperiood. o Põuakindlus Põllumajandusliku tootmise vormid o Mullalõimis (osade suurus) Omatarbeline põllumajandus
5 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Bataa t Bataat ehk maguskartul on mitmeaastane juurmugulaid moodustav rohttaim, keda tuntakse ainult kultuurtaimena. Tema arvatav kodumaa on tõenäoliselt Lõuna-Ameerika. Bataat kasvab paremini soojadel liivastel muldadel. Kasutamine on mitmeti sarnane kartuli tarvitamisega. Kariloomad söövad meelsasti ka võsusid. Inimtoiduks sobib bataat keedetult, praetult, kuivatatult või konserveeritult. Üks olulisemaid tärklise- ning toidutaimi, samuti annab tooret alkoholi valmistamiseks. Granaatõun Euroopas on peamised granaatõunakasvatajad Hispaania, Portugal ja Itaalia. Vili on võrdlemisi hästi transporditav ja säiliv
5 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Bataa t Bataat ehk maguskartul on mitmeaastane juurmugulaid moodustav rohttaim, keda tuntakse ainult kultuurtaimena. Tema arvatav kodumaa on tõenäoliselt Lõuna-Ameerika. Bataat kasvab paremini soojadel liivastel muldadel. Kasutamine on mitmeti sarnane kartuli tarvitamisega. Kariloomad söövad meelsasti ka võsusid. Inimtoiduks sobib bataat keedetult, praetult, kuivatatult või konserveeritult. Üks olulisemaid tärklise- ning toidutaimi, samuti annab tooret alkoholi valmistamiseks. Granaatõun Euroopas on peamised granaatõunakasvatajad Hispaania, Portugal ja Itaalia. Vili on võrdlemisi hästi transporditav ja säiliv
Säilib külmas päeva jagu. Papaia 6 Papaia on hariliku papaia ehk hariliku melonipuu vili. Oma toimega võib kaitsta isegi vähkkasvaja eest. Ajalugu: Papaia täpne päritolumaa on teadmata, kuid usutakse, et tema levik sai alguse Mehhiko lõunapoolsetelt aladelt, üldisemalt Kesk-Ameerikast. Välimus: Papaia on melonitaoline puuvili, mille viljaliha on kollakas-oranž ning koore värvus võib olla nii roheline ja oranž kui ka roosa. Meenutab välimuselt pirni. Sees on mustad seemned. Maitse: Maitselt on papaia magus, aromaatne, õrnalt vürtsikas. Kui papaia ei ole veel päris valmis siis soovitatakse lasta sellel kapi peal veel küpseda, kuna toorelt see süüa ei kõlba. Valms puuvilja tunneb ära sellest, et see on koorele vajutades kergelt pehme, koorel võivad
● Kasvatatakse niiskes kliimas ● 1-aastane kultuurtaimena ● Peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks Vanas Maailmas ● Suurimad linakasvatuspiirkonnad on USA, India, Hiina, Etioopia,Venemaa, Euroopa Liit ja Kanada ● Kasvab 60 - 175 cm kõrguseks ● isetolmleja ● Õli sisaldus u 30-50% ● Kasutatakse püssirohu valmistamisel ● Õied – sinised (valged,roosad) ● Vars – pikk, peen, silinderjas ● Lehed – kitsad Kanep (Cannabis sativa) ● Looduslikult kasvab Aasia mägipiirkonnas, Altais ja Tjan-Šanis ● Tugev püstine kiirekasvuline üheaastane rohttaim ● Kasvatatakse lähistroopilises kliimas ● Kiu- ja õlitaim ● Tahab head mulda ● Tuultolmleja ● Keskmiselt 1.5 m pikkune ● Üks tugevamaid kiudaineid ● Kanepivarres on kiudu kuni 25% ● Tehakse laevaköisi, nööre, kotte jne Kanep (Cannabis sativa) Puuvill (Gussypium) ● Troopilisel ja lähistroopilistel aladel ● Suurimad tootjad on Hiina, ● India ja USA.
viljadega maguslaimipuu. Viljad on neil kõigil kollased (mõnel liigil roheka varjundiga), neist tehakse marmelaadi, karastusjooke ja muud sellist, pomelipuu ja maguslaimipuu vilju süüakse ka toorelt, näsaviljalise sidrunipuu koorest valmistatakse maitseainet tsitronaati , seda tarvitatakse kulinaarias. Hapulaimipuu on kõige külmaõrnem tsitruseliik, seda kasvatatakse ainult troopikas. Eestis kasvatatakse apelsini ja harilikku sidrunipuud toataimena. SIDRUN: Sidrunipuu on igihaljas viljapuu. See astlaliste okste, igihaljaste lehtede ja lõhnavate roosade õitega puu kasvab 38 meetrit kõrgeks ja on külmahellem kui mandariini, greibi ja apelsinipuu. Õied, eriti sigimik hävib juba siis, kui kraadiklaas näitab 0,8 kraadi, lehed ja üheaastased kasvud külmuvad 66 kraadi juures. Tähtsaim on tõenäoliselt LoodeIndiast pärinev harilik sidrunipuu, mida kasvatatakse kõige rohkem Itaalias, USAs (Californias), Indias ja Argentinas
Rippuvad kellukjad õied on rohelise tupe ning kollase , punase või oransi krooniga . Kasvab hajusvalguses ning tuleks vältida otsest päikesepaistet . Temperatuuriks sobib soe kuni jahe, talvel eelistab jahedamat kasvukohta . Lühiajaliselt talub kuni 5 soojakraadi . Kasvuperioodil tuleb kasta korrapäraselt , lastes enne järgmist kastmist mullapinnal veidi läbi kuivada . Talvel hoides jahedas kohas tuleb kasta harvem . Liigse kastmise korral taim ei õidse , kuid õitsemise ajal ei tohi muld läbi kuivada . Väetada tuleb vähese lämmastikusisaldusega väetisega , kevadest sügiseni iga kahe nädala tagant . Sügisel tuleb pikad võrsed tagasi lõigata . Talvel vajab puhkeperioodi , siis tuleb hoida kuivas ja jahedas . Kevadel tuleb umber istutada , lõigata pikad võrsed tagasi ja hakata taas regulaarselt kastma . Kahjuriteks ja haigusteks on villtäid , kilptäid ja kedriklestad . Kokkuvolditud pungad avanevad suurteks rippuvateks 25cm pikkusteks trompetjateks õiteks
Ei talu põuda. Okkad lamedad, paksud, tumerohelised. Pungad punkaspruunid, vaiguta. Käbid pruunid 4-6cm. Puit pehme, vaigukäikudega. Kasutatakse teravatipulise võra tõttu palju haljastuses, vähem jõulupuudeks, paberi ja puidu tootmiseks. Eristamise tunnused: kõrgus, okkad, pungad, käbid, võra kuju. 8. Harilik ebatsuuga ja kanada tsuuga Harilik ebatsuuga: Pseudotsuga menziesii Pärit Põhja-Ameerika lääneosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 50m. Ei sobi väga kuiv ega väga niiske muld, samuti ei talu täisvarju. Talub õhusaastet. Okkad püstiselt ettepoole suunatud, tömbid, tumerohelised. Pungad suured. Käbid rippuvad, kattesoomused seemnesoomuste vahelt väljas. Puit keskmise raskusega, roosakas ja kergesti töödeldav. Kasutatakse peamiselt saematerjaliks, mööblivalmistamiseks, vineerina, kütteks ning jõulupuudena. Õitseb mais. Igihaljas Kanada tsuuga: Tsuga canadensis Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 18-20m. Suhteliselt külmakindel
· hoia pakendid suletuna · hoia etüleeni tootvad ja kartlikud viljad eraldi Etüleenikartlikud viljad: hernes,kaalikas, kiivi, kaki, kurk, kartul, ürdid, porgand, seller Etüleeni tootvad: aprikoos, avokaado, melon, ploom, mango, nektariin, õun, papaia, passion, virsik, pirn, tomat, üleküpsenud ja vigastatud viljad VÄRSKED KÖÖGIVILJAD Liigitatakse: vegetatiivsed köögiviljad, millest toiduks kasut. taime osa, kuhu on kogunenud toitained. · Mugulviljad kartul, bataat, maapirn · Juurviljad porgand, peet, kaalikas, naeris, rõigas, pastinaak, redis, seller, mädarõigas · Kapsad vaöge-, punane peakapsas, kähapeakapsas, rooskapsas, lillkapsas, nuikapsas, hiina kapsas · sibulköögiviljad söögisibul, küüslauk, roheline sibul, porrulauk, murulauk, salottsibul, pärlsibul · lehtköögiviljad salat, spinat · maitseköögiviljad till, estragon... · dessertköögiviljad spargel, rabarber
TALLINNA TEENINDUSKOOL T11HT Kohv Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Kohvi ajalugu 4 Taimest 5 Kohvi kasvatuspiirkonnad 6 Kohvi liigid 7 Kohvi valmistamisviisid 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Kohvi tähtsust maailma majanduses ei saa üle hinnata. See on üks väärtuslikumaid esmatarbekaupu maailmakaubanduses, jäädes paljude aastate vältel arengumaade kaubavahetusartiklina alla ainult naftale. Selle kasvatamine, töötlemine, turustamine ja transportimine loovad töökoht
Kasutamine · Avokaadot kiidetakse, kui väga tervislikku ja dieetroogadesse sobivat eksootilist vilja. Õlirohkus (kuni 30% kaalust) teebki avokaadost rohevõi. · Avokaadot võib süüa lihtsalt niisama. · Lõikamine:Lõigake viljaliha pikisuunas suure noaga läbi kuni kivini, seejärel pöörake lahtilõigatud pooli teineteise suhtes, kuni nad irduvad. Pange kiviga pool lauale, lööge suure kokanoa tera kivisse (see on küllaltki pehme) ja keerake kivi noaga välja. Et nuga vabastada, lööge kivi lõikelaual pooleks. Asetage poolik avokaado peopessa kahekordselt võetud köögirätiku peale. Lõigake viljaliha terava noaga viiludeks, hoidudes läbistamast koort. Tehke järgmised lõiked eelmistega risti. Õõnestage tekkinud kuubikud suure lusikaga koore seest välja, alustades vilja laiemast otsast.
ka vari. Kasvavad ka tavalisel parasniiskel mullal, kuid eelistavad raskemat savikat toitaineterikast mulda. Bergeeniaid kasutatakse tavaliselt vabakujuliste rühmadena murus, basseinide ja looduslike veekogude ääres, pinnakattetaimena hõredate puude all, kalmistutel. Kenad koos priimulate ja akakapsaste, metsülase, kevadike ja kivirikkudega. 6. Hanerohi Perekonnas umbes 100 liiki, looduslik leviala paikneb Põhja- ja Kesk-Euroopas, Vahemere maades, Aasia parasvöötmes, Jaapani ning Põhja-Ameerika mägedes, Eestis esineb looduslikult 2 liiki. Hanerohud on madalakasvulised kuni poolkõrged igihalja padjandina kasvavad püsikud, kuid nende seas leidub ka üheaastaseid rohttaimi. Õied kobaras, valged, kollakasvalged, roosad või lillad. Hanerohud eelistavad päikesepaistelist kasvukohta, varjulises paigas õitsevad nad vähem. Sobivad tavalised kergemad huumusrikkad aiamullad. Hanerohi on kaunis kiviktaimlas, kuivmüüridel,
Selle tõttu kutsutakse magnooliaid ka tulbipuudeks (Calmia). Magnoolia õitseb maist oktoobrini ning pärast seda ehivad taime suured kuni 15 cm pikkused käbikujulised erksavärvilised oranžikaskollased viljad. Magnoolia on kergelt mürgine ja seda kasutatakse meditsiinis. Kuna magnooliad ei talu ümberistutamist, tuleb neile sobivat kasvukohta hoolega otsida. Magnooliate juurestik on pindmine ja juurekava hõre, narmasjuuri on vähe. Mulla suhtes on nad küllaltki nõudlikud, seega muld peaks olema parasniiske, kergelt happeline ja õhurikas. Põuda magnooliad ei kannata ja enamik neist ei talu ka seisvat vett. Pindmise juurestikuga magnooliatele mõjub hästi võraaluse multšimine. Magnooliate all ei tohi ka eriti kaevata, see võib vigastada nende juuri. Nagu paljudel teistel taimedel, on magnooliatelgi juured sümbioosis seentega, s.t magnooliatel on mükoriisa. Magnooliad tahavad üldiselt kasvada soojas tuulevaikses kohas. Päike
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja,
Serveeritakse peamiselt grillitud liha juurde. Aedmaasikas ajasaadus, magustoitude valmistamiseks, kaunistamiseks jne. Aedtill maitseroheline Ahjupraad sea-,veise-,uluki- vm. loomalihast Ahven sobib uhhaa valmistamiseks, suitsutamiseks, praadimiseks Ansoovis merekala Levinud komponent Vahemeremaade roogades. Antrekoot - veiseseljast kahe ribikondi vahelt lõigatud steik, mille paksuseks on umbes 2 cm. Apelsin puuvili, hea söögiks mitmel erineval viisil. Al dente - küpsusaste, kergelt hamba all vetruv Aroruudijahu spetsiaalne toidutärklis B Basiilik maitsetaim, sobib kasutamiseks nii värskelt kui ka kuivatatult Banaan maitseb hästi, palju erinevaid kasutusviise Basmati riis - pärit Himaalaja mäejalamilt, Põhja-Indiast. Kitsas ja pikateraline riis on tuntud oma peene maitse ja lõhna poolest (peale keetmist on tunda kerget pähkli maitset) ning
viljakat mulda. Noorte kirsipuude istutamisel aeda tuleb kaevata meetrise läbimõõduga auk, mis on umbes poole meetri sügavune. Kaevamisel võib panna viljaka pealiskihi ühte hunnikusse ning sügavamalt võetud vähemviljaka mulla teise hunnikusse.Istutamisel võib augu põhja panna murukamara, seejärel istiku ja kui on vajalik tugiteivas, siis see samuti paika panna. Edasi asetatakse auku viljakas muld, seejärel sõnnik või kompost ning kõige peale vähemviljakas muld. Kui kirsipuu istik on väiksem, tuleb pärast murukamara asetamist augu põhja lisada viljakat mulda ja alles seejärel istik. Istutusaugu parajat suurust tuleb otsustada kohapeal ja istutamise käigus. Pärast istutamist peab mulla istiku ümber hoolega kinni tallama ning kastma istikut vähemalt 10 liitri veega. Kõige parem on istutada kahekesi, kuna istiku juured peavad jääma sirgelt ja
annaabi.ee 
