Maapähkel (0)

MAAPÄHKEL
Mõista, mõista, mis see on: koor all, koor peal, liha keskel.
Maapähkel ehk arahhis (botaanikas harilik maapähkel, argikeelselt hiina pähkel, ladina kee-les Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim . Arahhis on tegelikult hoopis kaunvili , mis valmib mullas ja sarnaneb välimu-selt oaga.
Praeguseks on aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi, mis üksteisest erinevad põõsa kuju, kauna kuju ja suuruse poolest, seem- nete arvult kaunas , seemnete kuju ja suuruse poo- lest . Tavaliselt on põõsas üsna tihe, 50-60 senti- meetri kõrgune. Õied on kollased või valged. Vil- juvad õied asuvad põõsa alumises osas maapinna lähedal. Hiina pähkel peidab oma kaunad valmi- miseks mulda, see tähendab, et ta kaunad on geo- karpsed. Kuivas õhus valguse käes kaunad ei are- ne. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tugev raag, günofoor, mis algul kasvab ülespoole, kuid 5.-6. päeval pöördub otse alla, jätkates kasvamist, kuni surub rao otsas asuva teravatipulise kauna algme mõne sentimeetrisügavusele mulda, kus kaunad võtavad rõhtasendi. Taime iseärasus peita kaunad mulda teeb tema kasvatamise keerukamaks, töömahukamaks kui näiteks sojaoal. Muld peab küllalt kohev ja niiske olema, et kaunad saaksid sellesse tungida. Taimede ümbrust tuleb korduvalt kobestada, sageli isegi mulda kaunte peale tõmmata. Maapähkel ei talu ka suuri temperatuuri kõikumisi.
Maapähkleid võite proovida ka kasvatada, pistes pähklid lillepotti umbes 5 cm sügavu- sele. Kui seeme on idanemisvõimeline, õnnestub teil jälgida selle omapärase taime kasvutsük-lit, mis kestab kokku umbes 6 kuud.
NB! Kui kauntel mulda peitumine ei õnnestu, näiteks on pinnas selleks liiga kõva, siis lõpetab taim elutegevuse ja kukutab en- nast kaunte peale, püüdes nii järglasi kaitsta ja varjata.
Maapähkli kaunad valmimisel ei avane, on umbsed. Kaunas on enamasti 1-3 seemet. Taim on sümbioosis mullal leiduvate seentega ja seened kasutavad vastutasuna ära valmiva kauna pehme osa; koristamisel tulevad välja paljad kiulise kestaga kaunad. Kuigi maapähk- lid säilivad kauntes paremini, eelistatakse maailmaturul transpordimahu vähendamise eesmär- gil lüdituid maapähkleid.
Maapähkli algkodu on Kesk-Brasiilia kuivadel kiltmaadel. Kultuuristamist alustati Pe- ruus 2000 aastat tagasi. Päritolumaaks peetakse siiski Aasiat: pärast Ameerika avastamist jõu- dis see kultuur peatselt Edela-Aasiasse ja Lääne-Aafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna-Hiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis, mistõttu teda kaua aega Hiina pähk- liks nimetati.
Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, parandades vereloo- loomet; arahhis osaleb ka punavereliblede moodustumisel. Maapähklites leiduvad eeterlikud õlid parandavad seedimist. Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse kondiitri- toodetele , hiina köögis ka liha- ja köögi- viljaroogadele. Maapähkli kui maailma toidutaime tähtsuses ei ole kahtlust. Õlitai- mena on ta sojaoa järel teisel kohal, kuulu- des seemnete väga kõrge õlisisalduse poo- lest ühte selliste kuulsustega nagu seesam ehk kunžuut, riitsinus ja õlipalm. Seejuures annab ta väga väärtuslikku õli, mis on parem soja- õlist ja jääb vaid pisut maha maailma parimast, õlipuu oliivõlist.
Maapähkel kasvab tänapäeval kogu maailma subtroopilistes ja troopilistes piirkonda- des. Suurimad maapähkli kasvatajad on India ja Hiina, järgnevad Senegal, Ameerika Ühend- riigid, Nigeeria, Birma , Indonee- sia. Eestis kasvatatakse ka maa- pähklit.
Pildil on maapähklite suurimad tootjad.
Kasutatud allikad:
Heino Kiige teos „Maailma viljad ”, Valgus 1986
http://et.wikipedia.org/wiki/Maap%C3%A4hkel
http://www.germundkaup.ee/pahkel.html
http://www.tarbija24.ee/061206/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/232515.php
http://en.wikipedia.org/wiki/Peanut
Siim Krull lk nr 2 23. veebruar 2008. a