Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid. (0)

1 HALB
Punktid
Apteegivõrgus saada
olevate
rauapreparaatide
võrdlus
Elen Vänzel
Eliisa Soome
Janne Nuut
Kersti Maala
Raud
Elutähtis mineraal
Võib suurtes kogustes olla ka eluohtlik
mineraal
Mõju salakaval ning pikaajaline
Raua liigsus organismis ohtlikum kui kerge
vaegus. Seega on suhteliselt mõttetu ja
potentsiaalselt ohtlik tarvitada raualisandeid
"igaks juhuks".
Ohud liigtarbimisel
Koosmanustamisel vitamiin C-ga on
raud ohtlik limaskestale ­ kahjustav
toime
Tekib iiveldus, kõhulahtisus/-kinnisus
või isegi seedetrakti haavand
Raud ei eritu uriini, higi, sapiga, vaid
ainult verekaotuse või vananenud
rakkudega
...
Kui rauda on organismis liiga palju, siis on
suur risk haiguste tekkeks, mille arengus
mängib rolli oksüdatiivne stress nt.
ateroskleroos, diabeedi tüsistused,
kroonilised põletikud jms.
Kerge rauavaegus pole nii ohtlik kui raua
liigsus organismis.
Raud vajalik...
Hapniku transpordiks kudede vahel
ning rakuhingamiseks.
Rauda sisaldavad palju ensüümid, mille
ladusa tööta häirub rakkude normaalne
funktsioon.
Tõeline rauapuudus on vajalik
likvideerida ning eelnevalt adekvaatselt
diagnoosida.
Võimalikud rauapuuduse
sümptomid
Puuduvad spetsiifilised tunnused
Kahvatus, väsimus
Väiksel koormusel südamepekslemine
Sagedased viirusehaigused
Vajalik laboratoorne analüüs
Enamasti selguvad ka põhjused
esmatasandi analüüsidest.
Raud toidust
Toidus esineb raud heemirauana
(loomsed, "punased" allikad) ja
anorgaanilise kolmevalentse rauana
(taimsed allikad).
Organismist lahkub päevas umbes 1mg
rauda, lisakulu peaks toidust asendama
nt. raseduse ajal.
Toidus rauda...
Veri - 50 mg/100 g
Maks ­ 10 mg/100 g
Tailiha ­ 4 mg/100 g
Tuunikala ­ 3 mg/100 g
Kuivatatud virsik ­ 7 mg/100 g
Kartul ­ 2-3 mg/100 g
Lagritsakomm ­ 8 mg/100 g
Rauapreparaadid...
... on erinevad.
Raudasisaldavaid
toidulisandeid/ravimeid jaotatakse
selle alusel kui palju neis
elementaarset rauda on, millega on
need kombinatsioonis või millise
soolana on raud preparaadis.
...
Rauapreparaatidest imendub umbes
5%
Heemirauda sisaldavaid preparaate
Eestis müügil ei ole.
Kolmevalentse raua preparaadid on
retsepti ravimid, kahevalentse
anorgaanilise rauapreparaadid on
käsimüügis.
Ferion/Venofer
Rauasisaldus: 1 ml lahust sisaldab 20 mg
rauda, raud-sahharoosina. 5ml ampull
sisaldab 100 mg rauda, raudsahharoosina.
Lisaained: süstevesi ja naatriumhüdroksiid
Manustamine: Süste- või inf lahus
20mg/1ml 5ml N5
Hind: -
Retafer
Retardtablett sisaldab raudsulfaati koguses, mis
vastab 100 mg Fe++
Sisaldab askorbiinhapet, värvaineid E171, E172.
Manustatakse tablettidena, 100 mg tabletid, 30 tk
või 100 tk pakendis.
Hind: 47,50
Ferraforte B
Päevane annus sisaldab rauda 18mg, B1-
vitamiini 1,4mg, B2-vitamiini 1,6mg, B6-
vitamiini 2,2mg, B12-vitamiini 3µg
foolhapet 300µg
B1, B2, B6, B12-vitamiini ja foolhapet
Manustatakse suukaudu siirupina, müügil
200 ja 500ml
Hind 145.-
Ferraforte B+C
Sisaldab rauda 18 mg
Sisaldab lisaks askorbiinhapet,
tsüanokobalamiini, vitamiin B12,,
vitamiin B6, vitamiin B1, vitamin B2,
foolhapet
Manustatakse suukaudu tablettidena
Hind 105.-
Ferromax
Sisaldab 18 mg rauda
Lisandid:tsinkaminohappekelaat,
viinamarjakoorepulber,
vaseaminohappekelaat, tumedate
viinamarjade pulber, paakumisvastased
ained E460 ja E551, pinnatöötlusaine
E470b, tsink, vaske, Cvitamiin
Manustatakse tablettidena või siirupina
Hind:7579.
Ferrovital Plus
Rauasisaldus: 7mg
Lisandid: foolhape, C-vitamiin, B12-
vitamiin
Manustamine:Suukaudne kas siirupi
või kapslitena
Hind: Siirup 157.- Kapslid 115.-
Floradix
Rauasisaldus: 7,5 mg
Lisandid: Rauda sisaldav taimeprep.,
sisaldab vitamiine(B1,B2,B6,B12,C),
ürtide ekstrakte, puuviljamahlu.
Manustamine: suukaudu (siirup) 10ml
2x päevas
Hind: 164.-
Vital Iron
Rauasisaldus: 36,7g
Lisandid: Vitamiin C, B1, B2, B6, B12
Manustamine: Suukaudne tablettidena
Hind: 125.-
Biorauta
Rauasisaldus: 18mg
Lisandid: verejahu, kibuvitsamarjajahu
Manustamine: Suukaudu tablettidena
1tbl 2x päevas
Hind: 70.-
Spartocine
1 tablett sisaldab 250 mg raudaspartaati (vastab 36
mg Fe++).
Lisandid: glükoosmonohüdraat, maisitärklis,
povidoon, talk, veevaba räni, magneesiumstearaat,
metüülhüdroksüpropüül-tselluloos, titaandioksiid (E
171), raudoksiid (E172), makrogool 400
Manustamine: Suukaudne 1-3x päevas
Hind: 92.-
Kelasin FE
Rauasisaldus: 9mg
Lisandid: maisitärklis, maisi maltodekstriin,
mikrokristalliline tselluloos, riisitärklis,
raudaminohappekelaat 9,0%, emulgaatorina
magneesiumstearaat.
Manustamine: Suukaudu tablettidena 1tbl 2x
päevas.
Hind: 83,80
Ferrum Lek
Rauasisaldus: tbl 100mg, siirup 10mg/ml
Lisandid: dekstraadid, makrogool 6000,
aspartaam E951, sokolaadiessents, talk tbl,
sahharoos, sorbitoolilahus, kooreessents,
metüülparahüdroksübensoaat, etüülalkohol
propüülparahüdroksübensoaat,puhastatud
vesi, naatriumhüdroksiid (siirupil).
Manustamine: Suukaudu 1tbl 1x päevas
Hind: tbl 106, 20 siirup 63,80
Hematogeen
Rauasisaldus: 10mg
Lisandid: suhkur, maltoosi-või
glükoosisiirup, kondenspiim,taimerasv,
toidualbumiin, magusaine (sorbitool),
vitamiin C, lõhnaaine (vanilliin)
Manustamine: Max 100g päevas
Hind: 16,20
Nõgesetabletid
Rauasisaldus: 18mg
Lisandid: aminohappekelaat 10%,
täiteainena mikrokristalliline tselluloos,
C-vitamiin
Manustamine: suukaudu 1tbl 2x
päevas
Hind: 118,30
Tot´hema
Rauasisaldus:1ml-s 5mg
Lisandid: vask- ja mangaanglükonaat
Manustamine: täiskasvanud 100...200
mg rauda ööpäevas (2...4 ampulli)
enne sööki.
Hind: 75.80
Kasutatud kirjandus
www.perekool.ee
http://koodikeskus.ravimiamet.ee/Default.aspx?
.
www.ravimiinfo.ee
Vasakule Paremale
Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #1 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #2 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #3 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #4 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #5 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #6 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #7 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #8 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #9 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #10 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #11 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #12 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #13 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #14 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #15 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #16 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #17 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #18 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #19 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #20 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #21 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #22 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #23 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #24 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #25 Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Elen Vänzel Õppematerjali autor
Apteegivõrgus saada olevate rauapreparaatide võrdlus slaidshowna.

Sarnased õppematerjalid

Raseda vitamiinid
4
xls

Raseda vitamiinid

Bio-Multi Elevit Pregnacare Pregnacare+Omega3 Vitrum Prenatal Livol Multi Total PregnaCaps Raseda vajadus A - 1,2 mg 6 g 400 g 800­1100 g (Max 2.5 mg/p) B1 0.6 mg 1.55 mg 3 mg 3 mg 2.8 mg 1.05 mg 0.5 mg 1.6-1.7 mg B2 1 mg 1.8 mg 2 mg 2 mg 3.2 mg 0.8 mg 1.6-1.7 mg B3 20 mg 17­20 mg B6 0.9 mg 2.6 mg 10 mg 10 mg 6 mg 1.5 mg 1.25 mg 1,5­1,6 mg B12 1.5 g 4.0 g 6 g 6 g 9 g 1.5 g 2 g 2­2,6 g C - 100 mg 70 mg 70 mg 100 mg

Toitumine
MINU TOIT
9
doc

MINU TOIT

Püünsi kool MINU TOIT Referaat Koostas: Andre Aleksander Tunger Klass: 5. klass Juhendaja: Hele Pomerants 2 Püünsi 2013 3 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Minu lõunasöögi vitamiinide ja mineraalide sisaldus................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 4 Sissejuhatus Vitamiine ja mineraale omastab inimese organism peamiselt toidust. Vitamiinid ei anna energiat,

Inimese füsioloogia
VITAMIINID
48
doc

VITAMIINID

 kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga;  normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks;  stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. D-vitamiin on kõige „mürgisem” vitamiin. Tema kahjulik toime avaldub juba kümnekordsel soovitatava koguse ületamisel. Toiduga sellist suurt kogust saada on praktiliselt võimatu, küll aga võib seda saada toidulisandi näiteks kalamaksaõli liigsel tarvitamisel. Vanusega väheneb naha võime toota D-vitamiini ja tumedanahalistel inimestel on selle sünteesivõime väiksem. Parimateks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munad, või ja maks. 6 Puudusel: väsimus, luumurdude aeglane paranemine, hammaste lagunemine, luude pehmenemine, lihaste nõrkus. Üledoseerimisel: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, lihastenõrkus, nõrkus, tõuseb

Keemia
Vitamiinid
7
doc

Vitamiinid

Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks. Kuigi organismis on teatud vitamiinide varud, on soovitav, et neid saadakse vajalik

Inimese toitumisõpetus
Toitained-toit ja tervis
14
pdf

Toitained, toit ja tervis

Toitained, toit ja tervis • Toiduained ja toitained Organism saab toidust energiat ja aineid, millest oma keha üles ehitada. Toit muutub organismis kasutus- kõlblikuks siis, kui see on seeditud (lõhustatud) ja tekkinud toitained (lõhustumissaadused) on verre imendunud. Meenuta, mis on toiduained ja mis on toitained. Kirjuta, kuidas need on omavahel seotud. Toitained on ​keemilised ained​, mida ​organismid​ vajavad ​ainevahetuses​ või kasutavad energiaallikana. ​Toit on igasugune ​rasvadest​, ​süsivesikutest​, ​veest​, ​valkudest​ ning ​vitamiinidest koosnev aine, millest inimene saab eluks vajalikke aineid ning energiat. Toiduainete koostisosad on toitained. Täienda toitainete skeemi, kirjutades kastidesse sobivad terminid: vitamiinid, valgud, mikrotoitained, süsivesikud, vesi, makrotoitained, mineraalained. Toitained: Makrotoiteained Rasvad Süsivesikud Valgud

Toit ja toitumine
Vitamiinid
126
ppt

Vitamiinid

imendumine, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks • Lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti • Normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks • Soodustab raua (Fe) ainevahetust • Stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. • D-vitamiin on kõige „mürgisem” vitamiin. Tema kahjulik toime avaldub juba kümnekordsel soovitatava koguse ületamisel. • Toiduga sellist suurt kogust saada on praktiliselt võimatu, küll aga võib seda saada toidulisandi nt kalamaksaõli liigsel tarvitamisel. • Vanusega väheneb naha võime toota D- vitamiini ja tumedanahalistel inimestel on selle sünteesivõime väiksem. Vaegus Liig  lastel – rahhiit  ohtlik eelkõige lastele  täiskasvanutel luupehmus  luukudede (osteomalaatsia) mineraalainete sisaldus  Ca ja P ebapiisav väheneb

Keemia
Vitamiinid ja nende tähtsus organismi talitlemisel
10
docx

Vitamiinid ja nende tähtsus organismi talitlemisel

Karina Pasko Vitamiinid ja nende tähtsus organismi talitlemisel REFERAAT Õppeaines: ORGAANILINE KEEMIA Ringmajanduse ja tehnoloogia instituut Õpperühm: KT21 Juhendaja: Viiu Sillaste Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 2 Sissejuhatus Toit, mida me sööme, sisaldab erinevaid aineid, mis on vajalikud kõikide organite normaalseks toimimiseks. Need aitavad tugevdada keha, tervendada või kahjustada tervist. Vitamiinid on üks tähtsamaid, elutähtsaid toitaineid koos valkude, rasvade ja süsivesikutega. Sõna "vitamiin" pärineb ladinakeelsest sõnast "vita", mis tähendab "elu". Enam

Orgaaniline keemia
Vitamiinid ja vajalikkus
8
doc

Vitamiinid ja vajalikkus

Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus ­ mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus ­ kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos ­ maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta ­ kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg), seamaks (keedu, prae)(5,40mg), kõrvits (keedetud)(0,25mg), kanamaks (keedu, prae)(4,30mg), munad (keedetud)(0,22mg) porgand (toores)(0,84mg), B vitamiin 8 vesilahustuvat vitamiini. Tähtis osa raku ainevahetuses. Erinevad ained, samades toitudes. B1 vitamiin(tiamiin) Soovitav kogus ­ mehele 1,3 ­ 1,5 mg, naisele 1,0 ­ 1,2 mg. Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad ­ kestev alkoholi, kohv

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun