Liha (0)

LIHA
 Eesti süüakse põhiliselt sea­, veise­ ja linnuliha, 
harvemini lamba­,  kitse ­ ja ulukiliha. Üliharva 
ka hobuseliha.
 Liha põhikoostisosad on vesi,  valgud ,  rasvad  ja 
mineraalained . Liha sisaldab ka vitamiine, 
mikroelemente ja ekstraktiivaineid. 
 Süsivesikuid on lihas vähe.
 Liha koostis varieerub sõltuvalt lihalooma liigist, 
tõust, soost,  vanusest , toitumusest ja 
üldseisundist.
MIDA MÄRJEM, SEDA LAHJEM
 Värske lihaskude sisaldab 70­75% vett ja 25­30% 
kuivainet .
 Kuivatamisel, soolamisel, külmutamisel, 
suitsutamisel ja teistel töötlemisviisidel väheneb 
liha veesisaldus üsna suurel määral. 
VIIENDIK LANGEB  VALKUDELE
 Liha koostisosade koguhulgast moodustavad 
valgud  kuni 20%. Lihavalkudes on meile 
vajalikud asendamatud amiohapped  sobivas  
vahekorras.
  Loomsed  valgud seeduvad taimsetest paremini, 
aga samas aitavad ka taimsetel valkudel 
paremini seeduda.
 See on normaalse segatoitumise alus.
RASVA POLE VAJA PÕLATA
 Lihas esineva rasva hulk sõltub liha liigist, looma 
toitumisest ja konkreetsest lihatükist.
 Mida  rasvasem  liha, seda vähem valke ja 
vastupidi.
 Rasva värvuse järgi saab hinnata lihalooma 
vanust. Noortematel loomadel heledam, 
vanematel tugevalt kollane.
 Rasvavaba toidu söömisel tekib teatud aja 
möödudes tõsiseid probleeme rasvlahustuvate 
vitamiinide omastamisega.
“LOOMNE TÄRKLIS”
 Lihas on süsivesikuid väga vähe, nimetamist 
väärib vaid glükogeen. 
 Metsloomade lihas on glükogeeni alati rohkem 
kui  koduloomade  lihas. See on  seletatav  nende 
suurema liikumisega.
MAITSE JA LÕHNA ALLIKAS
 Ekstraktiivained on erineva keemilise loomusega 
ühendid, mis mõjutavad lihatoitude  maitset  ja 
lõhna ning ergutavad meie seedenäärmete 
tegevust.
 Värskel lihal on nõrk lõhn ja maitse, mis 
tugevnevad pärast liha termilist töötlemist.
 Liha ekstraktiivained on vastunäidustatud 
mitmete  seedekulgla  haiguste puhul, näiteks 
mao­ ja kaksteistsõrmiksoole haavandite, aga ka 
neeru­ ja erinevate südameveresoonkonna 
haiguste esinemisel.
RAUDA JA MUID ELEMENTE
 Need mineraalained, millele ligi pääseme, 
paikenvad peamiselt tailihas ja lihast välja 
valguvas lihamahlas.
 Liha on inimorganismile oluline naatriumi­, 
fosfori­,  kaaliumi ­, magneesiumi­, väävli­, kloori­ 
ja rauaühendite allikas.
 Punane tailiha sisaldab rauda umbes 2­4 korda 
rohkem kui valge liha.
 Lihas on ka suurhulk meie organismile vajalikke 
mikroelemente (vaske, seleeni,  mangaani , tsinki 
ja koobaltit.
RAUDA JA MUID ELEMENTE
 Need  mikroelemendid  on vajalikud näiteks 
normaalseks vereloomeks, samuti kuuluvad nad 
meie organismi bioaktiivsete ainete koostisesse ja 
tagavad sellega normaalse elutegevuse.
 Lihas leidub ka vitamiine.
 Peamiselt esineb seal B­rühma vitamiine ja 
linnulihas ka vitamiini A.
VÄRVI ANNAB MÜOGLOBIIN
 Liha värvus sõltub müglobiini hulgast. See 
liitvalk  on hapniku ajutine varuhoidla lihastes.
 Mida rohkem on müoglobiini, seda  tumedam  on 
liha.
SIDEKUDE MÄÄRAB HÕRKUSE
 Mida rohkem on lihas sidekudet, seda tuimema 
lihaga on tegemist.
 Lihas  tuimus  kasvab reas:
 Linnu
 Sea
 Veise
 Kuna liha on kõrge toiteväärtusega ja tema 
tootmiskulud on suured, siis on ka tema hind 
kallis.
SIDEKUDE MÄÄRAB HÕRKUSE
 Noore kasvava organismi puhul ei tohi liha 
toidulaualt  puududa !
 Lihal on seega kindel ja vajalik koht inimtoidu 
koostises.
 Lihavaba toitumisstiil on pikemas perspketiivis 
enda ja oma järglaste tervisele kahjulik.
 Parim on tervislik tasakaalustatud segatoit.
 Loomne toit pole mitte ainult liha!

Document Outline

• Liha
• Slide 2
• Mida märjem, seda lahjem
• Viiendik langeb valkudele
• Rasva pole vaja põlata
• “Loomne tärklis”
• Maitse ja lõhna allikas
• Rauda ja muid elemente
• Slide 9
• Värvi annab müoglobiin
• Sidekude määrab hõrkuse
• Slide 12