Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liha (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


LIHA
 Eesti süüakse põhiliselt sea­, veise­ ja linnuliha, 
harvemini lamba­,  kitse ­ ja ulukiliha. Üliharva 
ka hobuseliha.
 Liha põhikoostisosad on vesi,  valgudrasvad  ja 
mineraalained . Liha sisaldab ka vitamiine, 
mikroelemente ja ekstraktiivaineid. 
 Süsivesikuid on lihas vähe.
 Liha koostis varieerub sõltuvalt lihalooma liigist, 
tõust, soost,  vanusest , toitumusest ja 
üldseisundist.
MIDA MÄRJEM, SEDA LAHJEM
 Värske lihaskude sisaldab 70­75% vett ja 25­30% 
kuivainet .
 Kuivatamisel, soolamisel, külmutamisel, 
suitsutamisel ja teistel töötlemisviisidel väheneb 
liha veesisaldus üsna suurel määral. 
VIIENDIK LANGEB  VALKUDELE
 Liha koostisosade koguhulgast moodustavad 
valgud  kuni 20%. Lihavalkudes on meile 
vajalikud asendamatud amiohapped  sobivas  
vahekorras.
  Loomsed  valgud seeduvad taimsetest paremini, 
aga samas aitavad ka taimsetel valkudel 
paremini seeduda.
 See on normaalse segatoitumise alus.
RASVA POLE VAJA PÕLATA
Vasakule Paremale
Liha #1 Liha #2 Liha #3 Liha #4 Liha #5 Liha #6 Liha #7 Liha #8 Liha #9 Liha #10 Liha #11 Liha #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hugh57 Õppematerjali autor
Powerpoint teemal "Liha" Slaide 12

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
62
doc

Toiduained

Vesi on heaks keskkonnaks mikroobide arengule, mille tulemuseks on toidu riknemine. Inimene vajab päevas ca 2 liitrit vett. Valgud on inimorganismi põhiliseks ehitusmaterjaliks. Neid vajatakse uute kudede ja rakkude moodustamiseks kui ka vanade asendamiseks. Valgud jagunevad täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks, mis oleneb aminohappelisest koostisest. Esimesed leiduvad peamiselt loomse päritoluga toiduainetes. Valgurikkamad toiduained on sojauba (44%), samuti liha ja kala (20%), juust, kohupiim jt. Valkude päevane vajadus on 100 g, sealhulgas 60 g peaksid moodustama täisväärtuslikud valgud. Valkude lagunemisproduktid võivad olla eluohtlikult mürgised. Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest. Rasvad kuuluvad organismi koostisse, samuti on nad vajalikud ainevahetusprotsessis ja energia allikana

Toitumisõpetus
thumbnail
47
docx

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS

­ Toiduvere töötlemise osakond ­ Nahkade töötlemise osakond ­ Soolte töötlemise osakond ­ Subproduktide töötlemise osakond ­ Toidurasva töötlemise osakond ­ Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond ­ Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond ­ Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) ­ Lihalõikuse osakond ­ Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond ­ Suitsutussaaduste tootmise osakond ­ Kulinaartoodete osakond ­ Subprodukt- ja veretoodete osakond ­ Valmisroogade tootmise osakond · Tehnotoodete tootmise tsehh · Lihakonservide tootmise tsehh

Tehnoloogia
thumbnail
96
doc

Toidukaubaõpetus

............16 2.2.7 Hakkliha ja tükkilihatoote.................................................................................16 2.3 Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal....................................................17 2.3.1 Turu Kaubamaja................................................................................................18 2.3.2 Rakvere Maxima................................................................................................21 3 LIHA...............................................................................................................................22 3.1 Liha märgistamine....................................................................................................23 3.2 Liha koostis..............................................................................................................24 3.3 Liha kvaliteet..........................................................................................

Kaubandus
thumbnail
44
doc

Toit

säilitamisel ja nägemisfunktsioonis. Tauriini tausta iseloomustatakse märksõnaga stabiliseerimine. TÄIS- JA VÄHEVÄÄRTUSLIK TOIDUVALK Toiduvalgud jaotatakse asendamatute aminohapete sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeks. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päritoluga valgud: muna, piima, juustu ja liha valgud. Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest aminohapetest puudub kas üks või rohkem. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist. Kuigi erinevate, ainult taimsete valkude kooskasutus võib toitujale tagada enam-vähem täisväärtusliku, tasakaalustatud valgusegu, pole sellisel kombineerimisel sügavat mõtet. Rõhutame siinkohal, et see eeldab väga

Keemia
thumbnail
48
docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

Keetmisprotsessid on energiamahukad ning see muudab peensoola märgatavalt teistest kallimaks Lisanditega soolad Jodeeritud sool on mõningase joodisisaldusega sool Ühe kg soola kohta 1,5-3,5 g joodi Pansool on vähendatud naatriumisisaldusega sool Lisatud on ca 25-40% kaaliumkloriidi ja ca 10% magneesiumsulfaati Põhieesmärk on vähendada inimeste naatriumi tarbimist Soola laekumine organismi 1/3 naturaalsete toiduainetega (juurviljad, liha jne) 1/3 töödeldud toiduainetega (leib, vorst jne) 1/3 toiduvalmistamisel (supid, praed jne) või valmistoitudele lisatud soola kaudu Soola toime Kahjulik toime ­ naatriumi liigtarbimine Vee liigne kogunemine organismi Tursete teke Neerude kurnatus Vererõhu tõus Vajalike ainete väljutamine koos naatriumi väljutamisega Kasulik toime ­ naatrium on: Vee hulga reguleerija kudedes Vererõhu mõjutaja Happe-leelise tasakaalu reguleerija

Toiduaineõpetus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun