100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Diana96
Õppematerjali autor
Tööleht: ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1. Arvuta millise koguse energiat saaksid süües 50 grammi peenleiba, kui on teada, et 100 grammi peenleiba sisaldab: A. valke: 5,5 g B. süsivesikuid: 47,3 g C. rasvu: 1 g 2.75g valke, 23,65g süsivesikuid ja 0.5g rasvu. 118,17 kcal 2. Vali sobivaim variant. A. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses valke tailiha! B. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses süsivesikuid mesi! C. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses rasvu vahukoor D. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses naatriumi sool E. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses kaltsiumi lõhe G. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses rauda kuivatatud puuviljad 3. Lõpeta laused. A. Valgud koosnevad aminohapetest. B. Raud, tsink ja seleen on mikroelemendid. C. Kui kaks monosahhariidi omavahel liituvad tekib oligosahhariid. D. Süsivesikud koosnevad, süsinikust, vesinikust ja hapni
Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund. Leidub: kala, õun, leib. VEE TÄHTSUS ORGANISMIS: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; VEE TÄHTSUS RAKUS: · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2
denaturatsioon-valgustruktuuri muutus ehk hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuuri (muna vahustamine) renaturatsioon-Kõrgemat järku struktuurid taastuvad(vahustatud munavalge vedelaks muutumine) ensüüm-valgud mis osalevad keemiliste reaktsioonide ja protsesside kiirendajana ja aeglustajana ehk biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk vitamiin-bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks. antikeha-kaitsekehad mis on immuunsüsteemis haigustekitajate äratundjad täisväärtuslikud valgud-sisaldavad asendamatuid aminohappeid väheväärtuslikudvalgud-puudub 1 või rohkem asendamatutest aminohappedest, vahekord pole inimesele sobiv nukleotiid-nukleiinhappeahela ehitusüksus, mis koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; RNA-ahelas on suhkruks riboos ja DNA-ahelas on suhkruks
makroelement 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul bioaktiivne aine momomeer lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele
makroelement – 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement – keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul – bioaktiivne aine – momomeer – lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer – biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine – aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon – tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos – haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele
Vee tähtsus organismis · Ehitusmaterjal (jääkristallvõre) · Suure soojusmahtuvusega (hoiab temperatuuri) · Väldib ülekuumenemist (higistamine, transpiratsioon) · Kindlustab organismide ringeelundkondade tööd · Kaitsefunktsioon (pisarad, liigesed, sülg, loode) Vee tähtsus rakus · Hea lahusti: Hüdrofiilsed ained lahustuvad Hüdrofoobsed ained ei lahustu · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse- tagab siserõhu ehk hurgori. Sahhariidid ehk süsivesikud · C6H12O6 glütsiidid
Sahhariidid ehk süsivesikud. Tähtsus: * Peamine energiaallikas * 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ * Struktuurne: kitiin putukatel ja tselluloos taimedel * Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes) * Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded glükoosijäägid, taimede
väheses hulgas ja nende ülesannet ei Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab teata.Elusorganismide talitlusteks hädavajalik siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja miinimum on 27 keemilist elementi ehk rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, bioelemendid. inimese nahale tekivad kortsud. Rakkude koostis: Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% keemilisi elemente on rakkudes kõige rohkem organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Hapnik, süsinik, vesinik.Ka lämmastik, fosfor, Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja väävel (kokku 98%).Neid, mida ülivähe leidub, anioonid: ClMikroelemendid Vaja väga väikestes nim. mikro-elementideks Cu, Zn, I, F kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, jne
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid