vabadust. Näiteks kui mul on vaja teha mingi valik, siis kõigepealt ma mõtlen, millised valikuvõmalused mul üldse on, siis kaalun, millised oleksid iga võimaluse head ja vead ning valin selle, mis on mulle kõige kasulikum. Kui ma arutlen, siis indeterministi arvates ei tohiks jääda kellelgi kahtlust, et valiku tegin mina ja mitte keegi teine. Samuti ei ole see valik mingite tingimustega üheselt määratud, sest ma oleksin võinud teha ka teistsuguse valiku. 2) Kui tahtevabadust poleks, siis ei saaks meil olla ka mingit moraali (südametunnistust, kohusetunnet, vastutustunnet). Kui kedagi kiidetakse või laidetakse, siis eeldatakse, et inimesel oli võimalus käituda ka teisiti, aga ta tegi ise just niisuguse valiku. 3) Inimene ei oleks saanud pattu langeda, kui tal ei oleks olnud tahtevabadust järelikult on tahtevabadust Jumala poolt loodud. Jäik determinism Indeterminism
Kontrolltöö: jäik determinism, indeterminism, nõrk determinism. 1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Jäik determinism on seisukoht, mis väidab, et mingit vabadust ja tahtevabadust pole olemas, sest iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. Jäika determinismi on hakatud seetõttu nimetama fatalismiks. 2
Igaüks märkab vabaduse puudumist, ehk olukorda, kus keegi või miski takistab teostamast oma tahtmist. Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud. Looduslik takistus on näiteks see, kui tahan külas olles, et kõht ei saaks nii ruttu täis, kuid kõht ikkagi on juba lõhki minemas. Ühiskondlik takistus on näiteks see, kui tahan jalakäijana suvalises kohas üle tee minna, kuid võimaliku karistuse ähvardus takistab mind.Eristada tuleb tahtevabadust ja tegutsemisvabadust. Usundites on reeglina absoluutse vabaduse kandjaks vaid Jumal, inimeste vabadus on piiratud. Inimesed kardavad seda vabadust, mille toob kaasa see, kui nad ei karda Jumalat. Jumal teeb alati head, kuid mitte tema tahe ei määra, mis on hea, vaid tegemist ongi absoluutse haega. Aeg-ajalt ehk tõesti - näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed
1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates isegi, kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami jne poolt. Tuleb välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikul on alati põhjus. 2. Jäiga determinismi kriitika. *Kui pooldada jäika d, siis kaoks moraalimõte. Nimelt on kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette ära määratud. Kuid mille
1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Nad arvavad, et kõik sündmused on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. 2. Jäiga determinismi kriitika.
eludes ilmselt kaos. Liiklusseadused näiteks on ettenähtud selleks, et ei juhtuks pidevalt õnnetusi. Ma tean, et inimestel on valikuvabadus ja tahtevabadus teha asju nii nagu tahetakse. Näiteks see, et ma käin iga päev koolis, kuigi ma ehk ise üldse ei tahaks ja mõtlen, et milleks mul ometi seda vaja on. See, kas ma koolis käin, on mu vaba valik. Aga siiski, et tulevikus ka kuskile jõuda, pean ma käima ja õppima. Niisiis mõjutavad mu tahtevabadust mu soovid ja tõekspidamised. Hirm oma tutvuskonna poolt äratõugatud saada, või naerualuseks muutuda hoiab nii paljusid kinni, et see on kurb. Lihtsam on elada hommikust õhtusse, ja mitte pingutada. Mis siis kui ma ebaõnnestun? Kõik naeravad mu üle. Kui soovid elada kõigega, mida tahad ja väärid, pead sa jooksma iseenda jooksu. Ära kuula, mida teised sulle ütlevad. Loeb vaid see, mida sa ütled iseendale.
kristluses jumal Pascal jansenistide seas jesuiitide vastu Jesuiidid olid silmakirjalikud petised, kes tegid kurja kõrgema eesmärgi nimel. Nende arvates tapmine on hea, kui on head huvid mängus, nagu isa käest päranduse saamine, enda au küsimus. Jansenistid olid vaimulikud, kelle arvates ei tohi tappa mingi eesmägi nimel. Jesuiidid olid feodalismi ja absolutismi toetajad, jansenistid selle vastu. Jansenisitid eitavad tahtevabadust. Tegelikult nad võitlesid seepärast, et jesuiitidel oli viha jansenistide vastu, konkurents hariduse vallas, pedagoogika. Jesuiidid järgisid pääsmise mõisted, kuid lühendasid seda tunduvalt. Pascal oli jesuiitide vastane puht seepärast, et jesuiitidel muutus religioon kõlblusetuse külvajaks. Tõe nimel tohib vanadele vastu rääkida, olgu nende autorieet nii suur kui tahes. Erinevalt loomadest on inimene loodud
44.Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? Kui ma räägin mõnele inimesele teise inimese saladuse välja, siis ma räägin nendele tõtt, aga samas olen ebaaus selle suhtes, kes mulle saladuse avaldas. 45.Mida tähendab determinism avaramas tähenduses? Igal sündmusel oma põhjus 46.Mida tähendab determinism kitsamas tähenduses? Iga sündmus on tingimustega täpselt määratletud. 47.Mida ütleb jäik determinism? Jäik determinism on äärmuslik arusaam, et tahtevabadust ei ole ning seetõttu pole inimene ka vaba. 48.Mida väidab indeterminism? Indeterminism pooldab arusaama, et mitte kõik sündmused pole inimese-väliste tingimustega üheselt määratud. 49.Mida väidab nõrk determinism? Nõrk determinism ei poolda arusaama, et vabadus eeldab tahtevabadust. Nõrga determinismi seisukohalt on determinismi dilemma üldse pseudoprobleem, sest dilemmat polegi. 50.Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle? Ühiskonna avalik arvamus ja seadused. 51
et see polnud mul esimene mõrv). Tegemist võib olla ka eksimusega, mis välistab õigusvastasuse. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui ta kujutab ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse (p. 31) Eksimused võivad olla olemasolu eksimused (arvas, et on olemas, aga tegelikult polnud), ulatus eksimus (§ 39). SÜÜ Süü on isikule tehtav etteheide, et ta kasutas oma tahtevabadust ebaõiguse kasuks ja ta käitus normi/seaduse vastaselt. Kui isik ei olnud võimeline oma tahtevabadust kasutama, ei ole ta süüvõimeline (seda otsustab ekspert, spetsialist/arst). Isik on süüdimatu, kui esinevad nii juriidilised (nt. süüdimatu) ja meditsiinilised tunnused (selle tõttu süüdimatu, et ..) üheaegselt. Ettevaatamatus toime pandud teod, isikul puudub süü, kui ta oma vaimse või füühilise võimatuse tõttu ei ole
Selle reformatsiooni alguse peetakse mõni kord keskaja lõpuks. 1523a. Jõudis see reformatsioon Eestini. Reformatsioon oli sama luterlus kui Saksamaal,kuid muidugi erinevate riikide reformatsioonidel olid erinevused ja sarnasused Minu meelest kõigest tähtsam sarnasus Saksa ja Eesti reformatsiooniga on see, et usu uuenduse põhisaisukohad olid samad. Väga tähtis luterluses oli usule lähendamine ning rahvakeele nõudmine jumalateenistusel. Ning luterlus toetas tahtevabadust,mis tegi inimesi võrdseks mavahel. Ja üheks tähtsamaks erinevuseks võib peeta seda , et Saksamaal oli väga palju inimesi , kes olid reformatsiooni vastu ning jäid katoliiklastele truud,aga Eestis luteri usul oli lapju poolehoidjaid,sest seda toetasid peaaegu kõik lihtrahvas Eestis. Luteri usk kuulutas , et kõik inimesed on jumala ees võrdsed ,mis talurahva seisukohalt tähendas eelkõige seda ,et nad ei peaks kirikule enam midagi maksma
augustiniuse pööre 12. Kes ütles ma tean, et ma midagi ei tea ja tunneta iseennast: a- aristoteles b- platon c- sokrates d- augustinius 13. jumala asetamine kogu loodusesse on: a- panteism b- janiism c- empirism d- determinism 14. otsused jagas kaheks (analüütilisteks ja sünteetilisteks): a- berkley b- kant c- locke d- fichte 15. Fatalist: a- ei usu, et tema elu on määratud kindla seaduse poolt b- tunnistab vankumatult tahtevabadust c- ei soovi püsida jäigas vastuolus d- ei usu, et teadus suudab seletada , mis meie tahtmisi determineerib 16. Kelle arvates on kõik inimesed loomu poolest vabad ja inimesed on egostlikud: a- mill b- russell c- hobbes d- spinoza 17. milline neist pole monistlik teooria: a- subjektiivne idealism b- kahe aspekti teooriad c- Kimbu-teooriad d- okasionalism 18. milline neist on dualistlik teooria: a- parallelism b- funktsionalism c- indentsusteooria d- füsikalism 19
filosoofi George Berkeley õpetus, mida iseloomustatakse kui idealismi. Idealismiks nimetatakse Berkeley´ õpetust sellest, et reaalsuse moodustavad vaid hinged, ideed ning Jumal. Berkeley arvas, et tajuda saame ainult ideesid. Olemas olla tähendab tema arvates tajuda või olla tajutav. Me tajume ideesid ning tajujaks on hing. Berkeley arvates pole olemas midagi materiaalset. Ta nimetas oma õpetust immaterialismiks.(2) 2. TAHTEVABADUSE PROBLEEM Suured antiikfilosoofid ei arutanud tahtevabadust, kuna see ei olnud klassikaline filosoofia probleem. Alates Platonist distantseerusid filosoofid igapäevapoliitikast, siis ei kuulunud vabaduse temaatika nende mõtlemisse. Sel ajal ei tulnud keegi mõttele, et vabadus võiks tähendada midagi privaatset, mitte tegutsemise võimalust. Lõhe poliitilise, tegeliku vabaduse vahel ning tahtevabaduse vahel tuleb tugevalt esile alles kristluses, eriti varakristlikul filosoofil Augustinusel. Vabadus hakkab kuuluma tahte, mitte teo juurde
*1571- kiidetakse heaks anglikaani kirik ZWINGLI LUTHER CALVIN *armulaud on sümboolne *armulaua tõlgendus-armulaud *Jumal võis inimese maises elus tähendus on osasaamine Kristuse ihust ja märku anda, et too on õndsaks verest saamiseks välja valitud *eitas inimese tahtevabadust, *elukorraldus on karmim sest oli vastuolus *arvab, et elu on ettemääratud Jumalateenistusega SARNASUS: *algkristlusesse tagasipöördumine-kaks sakramenti *piibel on autoriteet *paavst ei ole ülemuslik *töö väärtustamine *pühakute kultuse eitamine USUSÕJAD 1. MADALMAAD *Felipe II hakkab reformatsiooni käigus Madalmaades levinud kalvinismi, algas ülestõus
" Pierre Laplace'i veendumus kinnitab, et igal sündmusel on põhjus, mida nimetatakse determinismiks. Jäik determinism välistab tahtevabaduse ja ka vabaduse iseenda, selle alusel võib väita, et vabadus on illusioon. Indeterminism eitab determinismi ning pooldab arusaama, et kõik sündmused pole inimese- väliste tingimustega üheselt määratud. Erinevalt jäigast determinismist ja indeterminismist ei poolda nõrk determinism arusaam, et vabadus eeldab tahtevabadust. Nõrga determinismi seisukohalt on determinismi dilemma üldse pseudoprobleem, sest dilemmat polegi. Vabadus ja determinism ei välista teineteist. Vabaduse välistavad sundus ja teadmatus. Vabadust liigitatakse negatiivseks ja positiivseks. Negatiivne vabadus on määratletud läbi kõigi või mõnede teatud piirangute negatsiooni, st vabastust teatud piirangutest või kohustustest. See on vabadus kitsas mõttes ning ei määratle mingil, mis sellest
Essee vabadusest Vabadus on inimese võime tegutseda vastavalt oma huvidele ja eesmärkidele. See on võimalus talitada just nii nagu endale õige tundub. Igaüks meist tahab olla vaba ning juhtida oma elu. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida me tahame või juhib meid siiski see etteprogrammeeritud ,,miski" meie peas? Kas me ikka oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Tänapäeval eristatakse vabadust ja tahtevabadust. Vabadus on võimalus käituda vastavalt oma tahtele. Vabadus on aga sõltumatus oma kirgedest, vabadus teeb ilusaks, rikkaks, austatuks. Vabadus seisneb esmajoones inimese võimes püstitada enesele moraalinõudeid. Tahtevabadus on võimalus valida oma tahtmiste vahel. Determinism väidab, et kui meil on mingite konkreetsete tingimuste hulk, siis peab neile järgnema ka konkreetne sündmus. Paljudele on tähtis sõnavabadus ja õigus oma arvamust avaldada. Kuid siin ei teata
kuidas saaks seda üldse minu teoks nimetada? Kuidas sellest teost aru saada? Kui loobuda kõikehõlmavast determinismist, siis tuleks leppida mõttega, et mõni tegu polegi seletatav ning selline tegu oleks üldse suvaline. Kas vabadus seisnebki suvalistes tegudes? Arvata võib, et mitte, sest suvalisi tegusid ei seostaks ma iseendaga; see oleks mingi arusaamatus, mille puhul oleks raske rääkida ka vastutusest. Proovides sulandada tahtevabadust ja selle eitamist saame jällegi vastaka tulemuse. Vaba teo tunnuseks on, et selle määravad minu soovid ja eelistused, mittevaba teo determineerivad mingid välised asjaolud. Näiteks kui inimene saab valida talle meeldiva töö, siis on see vaba valik; kui aga inimene on sunnitud, näiteks nälja vältimiseks, valima suvalise töö, siis pole see vaba valik. Selline sunnitud valik on inimese jaoks rusuv. Muidugi, mõnel inimesel on väga palju eelistusi välja
sellest ideest inkvisitsiooni tõttu Filosoofia Rene Descartes Inimmõistuse teel on võimalik Vabastas teoloogia mõju alt ning teadmisi saada rõhutas tahtevabadust Füüsika Isaac Newton Sõnastas mehhaanika seadused Leiutas peegelteleskoobi ja analüüsis Diferentsiaal- ja integraalarvud Päikese spektrit ja grav.seaduse
heideti kõrvale Piibel tuli tõlkida emakeelde -> pani aluse paljude rahvaste kirjakeele arengule Indulgentsid keelati REFORMATSIOON SVEITSIS Algatajaks oli Jean Calvin. Kalvinism. Tema õpetuse kõige olulisem punkt oli õpetus predestinatsioonistist e. ettemääratus. Selle järgi olevat Jumal ära määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks ja teised on hukule määratud. Inimene ei saa oma käitumisega kaasa aidata õndsaks saamisele. Eitati inimese tahtevabadust. Samas annab Jumal siiski inimesele märku, kas ta on õndsaks saamisele välja valitud või ei ole. Märguandeks on edukus, eeskätt materiaalne. Selle õpetuse põhjal pidi olema maine elu karm kohusetäitmine ja igasugused lõbustusi tuli piirata. Erksavärviline riietus keelatud (kõige parem musta riietuda), ei olnud tarvis kanda ehteid. Jõuti nii kaugele, et lõbustused nagu teatrietendused mittevajalikud. Piirati kõrtside lahtiolekuaega. Tantsimisse ei suhtutud soosivalt. Kes neist
1517. a Martin Luther Wittenbergi 95 teesi, protesteeris indulgentside müümise vastu. Reformatsiooni algus. 1521. a Lutheri esinemine Wormsi riigipäeval keisri ja kõrgemate vürstide juuresolekul. Loetakse ka reformatsiooni alguseks. Lutheri idee võidukäik keskaegse Euroopa ühtsuse lammutamine. Reformatsiooni kokkupõrge katoliikliku maailmaga ja humanismiga. 16. saj kultuurielu nihkunud Itaaliast põhja poole, kus teguses Rotterdami Erasmus, humanistide pea. Kaitses tahtevabadust. Ajastu traagiline finaal. Renessansikirjanduse zanrid. -Novell ja sonett zanrite uue süsteemi esimesed lülid. -Esialgu vahetasid zanrid parodeerivalt kohti: karneval tõstis naeruks tõsimeelsuse ja humanistlik satiir ei põlanud ära naeru. -Klassikaline ladina keel erines keskaja vulgaarladina keelest soov saada taas elavaks sõnaks. Kakskeelne õhkkond, sellest tulenevalt sai alguse renessansi romaan.
filosoofidega Prantsusmaalt. Jaotas kogu venemaa kubermangudeks ja omakorda maakondadeks ning lõi aadlikogud. TEADUSE ARENG 17.-18. sajandil Itaalia astronoom Galileo Galilei alustas teleskoobi abil esimesena taevavaatlusi, avastas kraatrid ja mäed Kuul ning uuris ka Jupiteri. Tegi vabalangemise katseid ja rajas eksperimentaalse teaduse. Prantsusmaa filosoof Rene Descrates oli ratsionalismi rajaja, arvas, et vaid mõistuse abil võib teadmisi saada. Rõhutas inimese tahtevabadust, vabastab inimmõistuse religiooni võimu alt. Oli ka tunnustatud matemaatik. Inglismaa füüsik Isaac Newton sõnastas põhilised mehhaanika seadused (gravitatsiooniseadus jne), leiutas teleskoobi, mille abil analüüsis päikese spektrit. Jõudis arvutuste teel arusaamale, et planeedid tiirlevad elliptilist trajektoori pidi. Botaanik Karl Linne oli I looduse süstematiseerija- taime-, looma- ja kiviriik. Andis sugukondadele ladina keelsed nimed, mis on säilinud tänini.
keele stilistikat · Uue testamendi tekstikriitiline väljaanne ja uus parandatud tõlge kreeka keelest ladina keelde · Seda tõlget kasutas Marthin Luther · Pani oma tööga aluse piiblikriitikale, mida hiljem hakkas rakendama ka teoloogia · Algavast reformatsioonist jäi kõrvale · Tal tekkis konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses · Luther eiras tahtevabadust täielikult · Inimene olevat mängukann jumala viha ja armu käes · Erasmus rõhutas inimese vaba tahet ja niisiis ka vastust oma tegude eest · Erasmus taunis vaimulike harimatust ning silmakirjalikkustning katoliku kiriku formaalsust (pildikummardamist) · Tema tuntuimaks teoseks sai 1509 ,,Narruse kiitus"
sündmused nii, et vaimusündmused ning füüsilised sündmused on omavahel kooskõlas. Kehalised ja vaimsed nähtused on kooskõlas, kuna Jumal neid pidevalt kooskõlastab Epifenomenalism 5 Epifenomenalism – vaimusündmused on epifenomenid, nad ei põhjusta teisi sündmusi, vaid on üksnes ise põhjustatud füüsiliste sündmuste poolt. Selle järgi on teadvuse seisundid tingitud kehalistest protsessidest Seega ei saa inimene vaimu abil mõjutada keha. Epifenomenalism eitab tahtevabadust. Dualismid Dualism ja vaimne põhjuslikkus – milline on keha(sündmuste) ja vaimu(sündmuste) vahekord? Dualism ontoloogias – mis on see, mille suhtes ollakse dualistid? Dualism Substantsidualism Omadusdualism Dualism Interaktsionism Parallelism Epifenomenalism Okasionalism
A) Biheiviorismiga B) Solapsismiga C) Interaktsionismiga D) Episteemilise autoriteetsusega Üleminek loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde on: A) Platoni pööre B) Sokratese pööre C) Aristotelese pööre D) Augustiniuse pööre Otsused jagas kaheks (analüütilisteks ja sünteetilisteks): A) Berkley B) Kant C) Locke D) Fichte Fatalist A) Ei usu, et tema elu on määratud kindla seaduse poolt B) B) Tunnistab vankumatult tahtevabadust C) Ei usu, et teadus suudab seletada, mis meie tahtmisi determineerib D) Ei soovi püsida jäigas vastuolus Kelle arvates on kõik inimesed loomu poolest vabad ja inimesed on egoistlikud? A) Mill B) Russell C) Hobbes D) Spinoza Praktiline filosoofia on A) Teadmine, mida taodeltakse tema enese pärast B) Üldteadmine, mille järgi saab toimida C) Teadmine asjade olemusest D) Loogika Vana-Kreeka jagamatu ühik on
· Tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. · Uue testamendi tekstikriitiline väljaanne ja uus parandatud tõlge kreeka keelest ladina keelde. Seda tõlget kasutas usupuhastuses ka Martin Luther. · Erasmus pani oma tööga aluse piiblikriitikale, mida hakkas hiljem rakendama ka teoloogia. · Jäi algavast reformatsioonist kõrvale. · Tal tekkis konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses. · Luther eitas tahtevabadust täielikult, kuid Erasmus seevastu rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest. · Ta taunis vaimulike harimatust ja silmakirjalikkust ning katoliku kiriku formaalsust, sealhulgas pildikummardamist. · Tema tuntumaks teoseks sai 1509. aastal kirjutatud ,,Narruse kiitus". · Autor laseb kõnelda Narrusel, esitades selle varjus omi mõtteid. · Mitmes töös avaldas ta sõjavastaseid vaateid.
Indeterministid arvavad, et maailm võib paremaks muutuda. Determinismi seisukohalt on ainult paratamatus ja võimatus kaks kategooriat, millega saab maailma iseloomustada, võimalikkus tuleneb aga inimlikust teadmatusest. Seega annab indeterminism e õpetus tahtevabadusestlootust – nagu ka usk Jumalasse. Kui maailm oleks täiuslik, siis poleks meil muidugi alust pooldada indeterminismi: “Kui minevik ja tulevik oleksid laitmatult head, kes tahaks siis tahtevabadust. Kes ei ütleks siis koos Huxley’ga[79]: “Keeratagu mind iga päev üles kui kella, et ma käiksin raudse paratamatusega õigesti, ning mulle poleks vaja muud vabadust.” Vabadus täiuslikus maailmas tähendaks vaid vabadust muutuda halvemaks, kuid kes oleks nii arutu, et sooviks seda.” (James, Pragmatism, lk 54.) Ainukene võimalikkus, mida soovib terve mõistusega inimene, on Jamesi arvates asjade paremaks muutumise võimalikkus
Kogu inimese käitumist saab kirj skeemi stiimul-reaktsioon abil. Determinismi erinevus fatalismist: fatalist ei usu, et tema eraelu on määratud kindla seaduse poolt, vaid hoopis üleloomulike kaootiliste jõudude poolt. Interminism kuimaailmas valit seaduspärasus ja põhjuslikkus, siis pole vabadus võimalik. Ei pea võimalikuks vabaduseta olukorda. Subjektiivsed idealistid ja solipsistid- pole midagi muud peale mina, siis on vabadus totaalne. Kristlased- tunnistavad vakumatult tahtevabadust. Kristlik tahtevabadus käsitus põhineb paradoksil. Ühelt poolt inimese tahtevabadus ja teiselt poolt jumalik ettemääratus. Eksistentsialistid- inimese eksistents eelneb tema olemusele. Eksistentsialism eitab mistahes metafüüsilist või teaduslikku inimolemuse seletust. Inimene on maailma heidetud, sündinud mõttetult. Inimene on totaalselt vaba. Kui õpime elama totaalselt vabanda siis on suured võimalused eneseteostuseks.Nõrk determinism- ei soovi püsida jäigas
Hüveline inimene järgib moraali ülimat normi normi enda pärast, lähtub kohusetundest. Kant on deontoloogilise (kr. deon kohustus) e kohuse-eetika rajajaid. Käitumise moraalne väärtus on selle reeglites, motiivis: õige käitumine ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Praktikalisel mõistusel on 3 postulaati, mis jäävad teoreetilisele mõistusele kättesaamatuks. Kategooriline imperatiiv nõuab e. postuleerib: · tahtevabadust Inimene tunneb vabadust kui oma sisemist olemust, seda pole võimalik teoreetiliselt tõestada. Kohuse mõiste põhineb vabadusel. Inimene vabaduse kandjana on asi iseeneses; · hinge surematust Õiglustunne püsib hinge surematusel; · usku Jumalasse Jumala olemasolul põhineb usk oma kõlbelisse jõudu. Inimeseks olemine tähendab vabadust. Moraalne relativism ja absolutism
vabadus., mõistus saavat kontrollida tundeid. Freud oli seisukohal, et ka kõige tühisemad valikud, mida elus teeme, on alateadvuse poolt determineeritud. Tema teraapia sisuks oli samuti hegellik "tunnetatud paratamatus" -- kui saame aru, mis meie käitumist tingib, vabaneme neuroosidest. Indeterminism- väidab, et maailmas ei valitse ranget põhjuslikkust.Järelikult on juhus ja valik võimalikud. Tahtevabadust tunnistavad vankumatult kristlased. Inimesel on tahtevabadus: s.o. valida ise endast lähtuvalt, mida tahta. Nõrk determinism- nõustub jäiga determinismi kahe esimese teesiga, kuid väidab, et siiski on mõttekas rääkida vabadusest. Eksistentsialistid usuvad, et on võimatu anda ühtseid moraaliprintsiipe. Piirolukordades need ei aita. Kuid kui õpime elama totaalselt vabana, absurdis, siis avanevad samas tohutud võimalused eneseteostuseks. Descartes: mõistus on
Jansenism kui religioosne liikumine algas 17 sajandi 30.-40. aastatel reaktsioonina jesuitismile ning kutsus tagasi tulema katolitsismi lätete juurde. Jansenismi rajaja Cornelius Jansenius esitas oma seisukohad teoses ,,Augustinus ehk Püha Augustinuse õpetus tervisest, haigustest ja inimloomuse tervistamisest pelagiaanide ja massiillaste vastu". Peamised küsimused milles Jansenius oli jesuiitide vastu, käsitlesid inimloomust, tahtevabadust, jumalikku õnnistust, ettemäääratust ning jesuiitide usulis-moraalset õpetust. Jesuiidid jälgisid Aquinnatust pääsemise mõistmises, kuid lihtsustasid seda tunduvalt, jättes välja augustiniaanlikud motiivid.Augustinus oli veendunud, et kõik hea ,,rikutud"inimeses on üksnes jumalast, kogu kurjus pärineb tema ,,vigasest" tahtest. Selle õpetuse kohta käib ülima täpsusega Marxi määratlus, et religioon on ,,rõhutud olendi ohe" niivõrd absoluutseks
1531. aastal Sveitsis puhkenud kodusõjas. Zwingli õpetuse edasi arendajaks sai protestantlike vaadetepärast Prantsusmaalt Sveitsi põgenenud Johann Cainige. 1536. aastal avaldatud raamatus "Risiusu õpetus" seltas ta oma arusaama jumalikust ettemääratusest e predestinatsioonist. Selle järgi on jumal määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teisi aga ootab hukatus. Katoliku kiriku arvates võis inimene oma käitumisega õndsaks saamisele kaasa aidata, Luther aga eitas inimese tahtevabadust, sest see olevat vastuolis jumala kõikvõimusega. Samal seisukohal oli ka Calvin, kuid tema arvates võis jumal juba inimsese maiseselus märku anda, et too on õndsaks saamiseks väljavalitud. Näiteks oli selliseks märgik inimese edukus. Calvin rõhutas, et Vana Testamend õpetuse järgi on elu vaid karm kohuse täitmine. Ka eraelus taotlseid kalvinistid mis tahes lõbustuste piiramist. Riietutu musta ning loobuti ehete kandmisest. Pühapäeval ja pühadel
3. Inimühiskonna käsitlemine mehhaanilis-kausaalsete loodusseaduste toimealana. 4. ühiskondliku lepingu rajamine inimeste mõistlikule äratundmisele, et ühiskonna säilitamise a kaitsmise huvides tuleb ühineda ning anda osa või kõik oma õigused riigile. 5. Riigi käsitlemine ainsa positiivse õiguse allikana 6. Riigi kohustus hoida ja kaitsta inimeste loomulikke põhiõigusi. Samuel Pufendorf (1632-1694) käsitles moraalsete nähtuste eeldusena inimese tahtevabadust ja inimese seotust jumalike või inimlike normidega. Moraaliteadus hindab nähtusi, kvalifitseerides need headeks ja halbadeks või tunnistades teatud väärikuse olemasolu inimesel Moodustas loomuõiguse aluse ühiskondlikkuse põhimõte, mis käsib inimesel oma huvisid järgida viisil, mis ei kahjustaks ühiselu. Pufendorf ehitas oma loomusõigusõpetuse üles kohustuse kategooriale. Loomuõiguslikult lubatav ja käsitav pidi olema kõik see, mis ühiskonda kindlustas
] [ühe vaateviisi (ontoloogiline) järgi Kant eksplitseerib kaks maailma, millest noumenaalne on meile tunnetamatu, fenomenaalse maailma alus; teise vaateviisi (metodoloogiline) järgi peegeldab see hoopis arusaama, et igasugune teadmine on teadmine mingist vaatepunktist ning noumenaalne maailm on petlik kujutlus sellest, mida võiks aduda ilma ühegi vaatepunktita olevus. Noumenaalne "mina" on aga vajalik, postuleerimaks inimese tahtevabadust, sest fenomenaalne "mina" on oma tegutsemises liialt determineeritud.] Kokkuvõtvalt: Kant lõi otsustavalt lahku 18. sajandil valitsenud sensualistlikust empirismist, taandumata siiski põhjendamatusse ratsionalismi. "Teine" ehk praktilise mõistuse kriitika (1788) tegeleb moraaliküsimustega: 2) Mida ma pean tegema? "kaks asja täidavad meelt seda värskema ja suurema imeltuse ja aukartusega, mida sagedamini ja
1) majandus muutub üha rahvusvahelisemaks ja 2) ülekaalus on materialistlik-loodusteaduslik maailmatõlgendus muutub moraalne relativism üha valdavamaks. Selleks, et enam-vähem rahuldavalt lahendada tänapäeva majandusele tüüpilist ärieetilist konflikti, saab parima lahenduse tasakaalustatud analüüsiga, kus kasutatakse neid kaht vastandlikku teooriat koos. 1.4 Eetika ja vabadus Vabaduse problemaatika on kõigi eetiliste süsteemide põhiteema. Eristada tuleb tahtevabadust (libertum arbitrum) ja tegutsemisvabadust (libertas). Usundites on reeglina absoluutse vabaduse kandjaks vaid Jumal, inimeste vabadus on piiratud. Inimesed kardavad seda vabadust, mille toob kaasa see, kui nad ei karda Jumalat. Jumal teeb alati head, kuid mitte tema tahe ei määra, mis on hea, vaid tegemist on absoluutse heaga. Esimene vabaduse akt patt, mis sulges inimesele paradiisi väravad ei olnud möödapääsmatu, küll aga võimalik.
poolt). Vana-Kreeka elutunnetus oli fatalistlik (elu on määratud üleloomulike jõudude poolt (jumalad), ei otsitud vabadust, elu oli jumalate and). Selle puhul on saatus alati varjul. Interminism ei tunnista ranget determinismi, kuna ei pea võimalikuks vabaduseta olukorda. Kõige äärmuslikumal seisukohal tahtevabaduse küsimuses on subjektiivsed idealistid ja solipsistid (kui pole mindagi muud peale mina, siis on vabadus totaalne). Kristlased: tunnistavad vakumatult tahtevabadust. Võib öelda, et kristlik tahtevabaduse käsitus põhineb paradoksil: inimese tahtevabadus ja jumalik ettemääratus. Descartes: ,,meie mõistus on lõplik, Jumala vägevus aga on lõpmatu. Rumal oleks kahelda vabaduse olemasolus, selle tõttu, et me ei mõista Jumalat". Eksistentsialistid - inimese eksistents eelneb tema olemusele. Inimene on maailma heidetud, sündinud mõttetult. Inimene on hingeliselt totaalselt vaba. Kui õpime elama totaalselt
5 Tahe(volja) Tahte sekkumine mõjustab paljude psüühiliste prostsesside kulgu; meeleorganeile kättesaadavate objektide tundmaõppimist ja tajupiltide meeldejätmist, judlevat mõttetööd, kujutlust, fantaasiat, tundeelu. Tahtevadadust nagu isiksuse iseväärtustki hakati rõhutama alles inimajaloo uuemal perioodil renessansist alates. Erilist huvi pakkus tahtevabaduse problemaatika eksistentsialistliku suuna filosoofidele. Ülimat tahtevabadust nautiv inimene ei lase end piirata moralist ja südametunnistusest ning on vaba ka vastutustundest teiste inimeste ees. Tahteline ja mittetahteline tegutsemine Mittetahteline tegutsemine on tahtelisest varasema tekkeajaga. Selle näideteks on silmatera iseeneslik ahenemine ja suurenemine, silmade pilgutamine, neelatamine, aevastamine ja reflektiivsed reaktsioonid. Tahteline tegevus eeldab teadvuse sekkumist: mõttelise eesmärgi seadmist, selle sihi
William James * William James (1842 1910) - õppis Prantsusmaal. Seejärel õpetas aga kuni surmani Harvardi Ülikoolis (1872-1910). Esmalt õpetas ta anatoomiat ja psühholoogiat. -) "Psühholoogia printsiibid" on üks tema tuntumaid teoseid, pärast mida ta suundus filosoofia poole. * Tähtsamateks teosteks kujunevad filosoofias: -) "Uskumistahe" arutles selles teoses vaimuelus ettetulevate valikute üle, millest ei saa kuidagi mööda hiilida: näiteks Jumalat või tahtevabadust sa kas usud või sa ei usu. Niisiis tähtis pole tõestada mingi doktriini paikapidavust või Jumala olemasolu, vaid uurida, mis meie elus oleneb sellest, kui me usume või ei usu Jumalat, kui pooldame idealismi või materialismi, tahtevabadust või determinismi. -) "Religioosse kogemuse mitmekesidus" huvitus mitmesugustest subjektiivsetest ja tugevalt isiklikest mõjudest, mida mingi vaade või teooria inimeses vallandab. -) "Pluralistlik universum", -) "Tõe tähendus"
millest igaüks koosneb teesist ja antiteesist, mis üksteist loogiliselt välistavad. I: Tees: Maailmal on algus ajas ja ta on ruumiliselt piiratud. Antitees: Maailm on lõpmatu nii ajas kui ruumis. 24 II: T: Iga liitsubstants koosneb lihtsatest komponentidest, nii et kõik koosneb seega lihtsatest komponentidest. Antitees: Asjad ei koosne lihtsatest komponentidest ja lihtsaid komponente polegi olemas. III: Tees: Peale paratamatu põhjuslikkuse on maailmas veel ka tahtevabadus. Antitees: Tahtevabadust ei ole, kõik siin maailmas leiab aset põhjusliku paratamatusega. IV: T: Maailmas on olemas absoluutselt paratamatu olevus. Antitees: Absoluutselt paratamatut olevust ei eksisteeri. Need küsimused on lahendamatud ja mõttetud seetõttu, et käivad kõige kohta, aga kõiksus ei saa olla taju objektiks. (iii) Kant kritiseerib jumalatõestusi, mida ta jagas kolme klassi: ontoloogilised, kosmoloogilised ja füüsikalis-teoloogilised. Ontoloogilised tõestused lükkab Kant ümber
· Hierarhia vastuolu. Olemise astmelisusest kujuneb skolastilise · Autoriteedi ja mõistuse vahelise vastuolu puhul ontoloogia põhiskeem. tuleks eelistada mõistust. · Teoses "Predestinatsioonist" peab ta inimese · Maailm püüdleb Jumala juurde tagasi. tahtevabadust seotuks kristliku usuga. · Inimhinge igatsus Jumala järele leiab oma · Jumal ei määra kedagi põrgu. lahenduse selle müstilises ühinemises jumaliku · Loomuste jaotusest algega. · Loomus, mis loob ja mis pole loodud: Jumal kui · G.Duby, Katedraalide aeg. 1999 Looja.
kirikupea · hakati väärtustama tööd ja ametialast kutsumust 26. Reformatsioon Sveitsis ja Inglismaal Kalvinistlik kirik Sveitsis Sveitsi reformatsiooni algataja oli Jean Calvin. Tema õpetuse olulisim osa oli õpetus predestinatsioonist ehk ettemääratusest. Selle olevat jumal enne elu lõppu määranud, kes saavad õndsaks ja kes pärivad hukatuse. Inimene isa ei saanud oma käitumisega õndsakssaamisele kaasa aidata. Eitati inimese tahtevabadust. Samas jumal annab inimesele märku, kas ta on väljavalitu või mitte. Seda näitab ta inimesele tema materiaalse edukuse läbi. Maine elu pidi olema karm kohusetäitmine. Igasuguseid lõbustusi tuli piirata. Erksavärviline riietus oli keelatud. Ehteid ei kantud. Teatrietendusi ei peetud vajalikuks. Piirati kõrtside lahtiolekuaegu. Tantsimisse suhtuti ebasoosivalt. Reeglitest kõrvalekaldujaid karistati. Kalvinismi järgi oli koguduse juhil õigus kontrollida inimeste eraelu
taoliseks. Ei kordu mitte ainult tüüpilised sõimusõnad eri vanemate tegelaste suus (,,nirakad", ,,kurat", ,,tola"). Sääraste sõgedate loomusundide võimuses ei tähenda ka lapsed mingit olulist paremuse tõotust: noored kordavad vanade vandumist ja üksteise kiusamist. Muidu on selle paigaltammuva sunnielu kohta tüüpiline, et kodusõja äritustele järgneb leppimine ja kestmatule vaherahule uus tasakaalu kaotamine - paratamatu ringikäik. Kus ei ole tahtevabadust, seal ei ole aru ega otsa sihitult sigiva sunnielu vastamisi tõuklemisel. On nagu oleks ,,Kahes paaris" ülirealistliku erapooletusega tahetud kirja panna mõningaid vallalisi episoode sellasest arutust olemasoluprotsessist, ja muud midagi. Kangemate ja vähemperekate Kaaside lahkumisega kantnikumaja tegelaste koosseisust lõpevad need ühest vahejuhust teise ekslevad ,,kriipseldused". Lõpevad ilma mingit põhjuslik-
poja täisealisusega. CIC vastuvõtmise järel tugevnes järjest kristluse mõju ning alates 900.a. oli lubatud ainult kiriklikult sõlmitud abielu. Abielu ise muutus "jumalikuks sidemeks," mille sõlmimiseks oli vaja mõlema poole vaba tahet. Veel Eclogas oli see olnud kirjalik leping, millele kirjutasid alla vähemalt 3 tunnistajat. Abielulahutus muutus järjest raskemaks, järjest ahenesid lubatavuse alused. (tabel 2, 3) Rooma õigusest erinevalt piirati pärandaja tahtevabadust, vastavalt kristlikule armu ja hoolitsuse nõudele pidi laste sundosaks jääma vähemalt 1/3 pärandist. Rooma õigusele omane lepingute vormivabadus asendus kreekalikult kirjaliku asjaajamisega, alates 9. saj. olid lubatud ainult 5-7 tunnistaja juuresolekul kirjalikult sõlmitud lepingud. Lähtudes VT ei luba Ecloga laenulepingu intresse, need muutusid lubatavaks alles 9. saj. lõpul. Kriminaalõigus teisenes võrreldes tsiviilõigusega tunduvalt rohkem. Olulised muutused
Rooma ülikooli professor Rotterdami Erasmus 1466-1536, Madalamaadest, antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija, tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse, käsitles ladina keele stilistikat, Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne, uus parandatud tõlge kreeka keelest ladina keelde, seda tõlget kasutas Martin Luther, pani aluse piiblikriitikale; reformatsioonist jäi kõrvale, tekkis Lutheriga konflikt tahtevabaduse üle, Luther eitas tahtevabadust; teos 1509.a. "Narruse kiitus", Narrus kõneleb, selle varjus esitatud autori mõtted, paljud raamatu ütlused said lendsõnadeks; avaldas töödes ka sõjavastaseid vaateid Niccolo Machiavelli 1469-1527, Firenze poliitik, ajaloolane, kirjanik, traktaat "Valitseja" jagab valitsejatele õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki, oli vaja tarka ja osavat diktaatorit, lubatud kõik vahendid, ka pettus, mõrv, reetmine;
Kohustuste kollisioon Isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja ta ei ole võimeline neid kõiki üheaegselt täitma, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus (valvur lahkub valvepostilt, et päästa inimest). Eksimus õigusvastasust välistavates asjaoludes Asjaolude ebaõige hindmaine. Süü 71 Süü on isikule tehtav etteheide, et ta otsustas oma tahtevabadust kasutades ebaõiguse kasuks ja käitus karistusseadusega keelatult, kuigi võinuks käituda õiguspäraselt. Süüpõhimõte, süüvõime, süüdivus Süüdi saab olla vaid süüvõimeline (füüsiline või juriidline) isik. Isik on süüvõimeline, kui ta: 1) On vähemalt 14 aasta vanune 2) On võimeline aru saama oma teo keelatusest 3) On võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima.
termini tähendust. Mitmekesine sisu: kolm funktsiooni kasutab „ideed“. Üleüldine ajalugu, mille kandjaks on inimsugu ehk inimkonna ajalugu. Iseloomulik valgustusajale. Räägitakse inimkonna nimel. Kodanlus astub ajaloo areenile kui inimese kui sellise esindaja. Alustrajav eristus: Nähtumused ja asi iseendas (nagu eelmises loengus). Siin räägitakse tahtevabadusest. Nähtumuste sfääris ei saa eksiteerida tahtevabadust. See eristus on siin rakendatud ajaloole või inimkonnale. Kant’i eetika on individualistlik, kus moraalsus puududutab inimest ennast. Siin on juttu inimestevahelisest suhetest. Ühiskondlikud sündmused (nähtumused), mis alluvad loodusseadustele. Mõistuslikud olendid ehk ühiskonna liikmed ehk loodusseadustest vabad. Oleme vabad loodusseadustest vabad. On kaks võimalust: käsitleda ajalugu, kus lähtuda sündmustest või ühiskonnas tegelevatest inimestest
võttis ka ilmalikele arusaadavas keeles kokku kogu protestantliku dogmaatika, pannes aluse luterlusest märksa radikaalsemale kalvinismile. Kesksel kohal Calvini õpetuses oli tees jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Selle kohaselt on Jumal määranud ühed inimesed õndsaks saama, teised aga hukatusse. Kui katoliku kiriku arvates võis inimene oma käitumisega õndsaks saamisele kaasa aidata, siis Luther eitas inimese tahtevabadust kui vastuolu Jumala kõikvõimsusega. Samal seisukohal oli ka Calvin, kuid tema arvates võib Jumal meile oma valikust ka maises elus märku anda. Hiljem on Calvinit vulgariseeritud, otsekui oleks ta väitnud, et majanduslik edu ongi väljavalituse tõendiks. Siiski hülgas ta senise arusaama kasinusest kui kristlikust väärtusest ning äritegevusest kui patust. 1541. aastal asus Calvin juba Genfis oma õpetust praktikasse rakendama. Et kogu koguduse
puhul sellele, millist lahendust ta üldjuhul sobivaks peaks. Lihtsam regulatsioon on antud enne 1. pärimislepingu- ja 2. testamendijärgne, keerulisemat. Seega võib iga teo- ja otsusevõimeline isik ise vastavalt oma soovile oma eluajal korraldada oma vara Erandi sellest jõu astendusest moodustab sundosa pärimine, mis kitsendab testaatori tahtevabadust. pärimist. Kuid vaatamata sellele, et pärandaja on oma elu ajal ise oma pärandi saajad mortis causa Nii ei või pärandaja testamendiga või pärimislepinguga teha korraldust oma pärandi selle osa kohta, tehingutega, s.t. surma puhuks tehtava testamendi või pärimislepinguga kindlaks määranud, tuleb ka mis moodustab sundpärijate sundosa
kohta ongi see, kui meie elu läheb nii, nagu me eeldame ning inimesed käituvad meiega nii, nagu me seda neilt ootame. Humanistlikud isiksuseteooriad Humanistlik psühholoogiakoolkond tekkis reaktsioonina biheivioristliku ning psühhoanalüütilise koolkondade äärmusilkele vaadetele inimese olemuse kohta. Nii üht kui teist koolkonda võib iseloomustada kui inimest alahindavat, dehumaniseerivat lähenemist. Humanism teoreetilise lähenemisena rõhutab inimese unikaalsust, tema tahtevabadust ja arengupüüdlusi ning potentsiaali. Humanistlikud psühholoogid eitavad loomkatsete väärtust inimese individuaalsete ja sotsiaalsete omaduste tundmaõppimisel. Erinevalt ülalnimetatud psühhodünaamilisest ja biheivioristlikust koolkonnast lähenevad nad inimloomusele positiivse ja optimistliku vaatega. Nad © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 105
isik oma ilmse ohtlikkuse tõttu peab olema hull või vähemalt ebanormaalne; eksperdi väide, et süüdistatav ei teadnud, mida ta teeb või ei mõistnud oma teo kuritegelikkust; eksperdi väide, et süüdistatav ei olnud võimeline oma käitumist kontrollima või juhtima; eksperdi väide, et süüdistatav põeb teatud vaimuhaigust; eksperdi väide, et süüdistataval ei olnud psüühikahäirete (haigusliku psüühika seisund) tõttu tahtevabadust seadusele vastava talitusviisi valimiseks; eksperdi väide, inkrimineeritav tegu kuulub tüüpilise käitumisena süüdistatava vaimuhaiguse (või vaimse alaarengu jne) sümptomaatikasse või tegu oli muul viisil niisugusest seisundist põhjustatud; õiguslik põhimõte, et süüdistatav vaimuhaigena (või vaimselt alaarenenuna) juba kannatab raskete psüühikahäirete all, millele ei tuleks lisada karistust;
annaabi.ee 
