Reformatsioon (0)

REFORMATSIOON
Kitsam tähendus: usupuhastus (ristiusu puhastamine sajandite jooksul ladestunud tõlgendustest ja täiendustest ning tagasipöördumine piiblil põhineva algse õpetuse juurde.) Laiem tähendus: ühiskonnas toimunud muutused, mis kaasnesid usupuhastusega (valitsuses, majanduses, poliitikas).
Miks algas reformatsioon katoliku kiriku vastu? Põhjused:

• Katoliku kiriku moraalse prestiiži langus ( vaimulikud ei elanud vastavalt nõuetele, vaid elasid küllaltki ilmalikku elu. Nende jaoks oluline rikkus, ei peetud kinni tsölibaadist, vaimulikuametid ostetavad-müüdavad)
  
• Katoliku kiriku kulutused olid muutunud suureks ja seeläbi tõusid kirikumaksud. Miks kiriku kulutused tõusid? Katoliku kiriku paavstid pöörasid suurt tähelepanu kultuurile, kuid nende kultuuriliste ambitsioonide rahuldamine nõudis palju raha. Nt taheti ümber ehitada erinevaid kirkuid, taheti kaunistamiseks kasutada kuulsate maalikunstnike töid jne. Indulgentside (patukahetsuskirjade) müügi vastu suur pahameel
  
• Humanistliku maailmavaate levik, mis läks vastuollu kirikliku maailmavaatega.
  
• Rahvustunde tõus ja ka riigivalitsejate ambitsioonide tõus -> nende vastuolu paavstivõimuga. Nt Inglismaa, kus inglise kuningas Henry VIII läks vastuollu paavstiga ja seeläbi seal reformatsioon toimus
  

Reformatsiooni algus: 1517. Martin Lutheri 95 teesi Wittenbergi lossikiriku seinal , mis kritiseerisid toonast katoliku kirikut ja paavstivõimu.
Luhter pani kahtluse alla põhimõtted:

• indulgentside kritiseerimine
  
• kiriku vahendaja roll Jumala ja inimese vahel. Vaimulik ei vahenda, vaid peaks õpetama, kuidas Jumalaga suhelda; kuidas ise uskuda . Katolikus kirikus piiskoppidest alamad preestrid. Lutheri kirikus õpetajad. Kuna inimene peab ise uurima , siis peaks pühad tekstid olema emakeeles.
  

Paavst jättis Lutheri väljaastumise kahe silma vahele. Paavsti arvates tegu tavalise vaimulikevahelise dispuudiga (vaidlus) ja jättis tähelepanuta. Lutheri seisukohad olid rahvale hästi vastuvõetavad ja levisid Saksamaal rahva seas, leidsid toetust. Kui paavst saatis oma legaadi e. saadiku olukorraga tutvuma. Legaat tuli sõnumiga: 90% rahvast: Elagu Luther! 10% rahvast: Maha paavst! Paavst pani seejärel Lutheri kirikuvande alla.
Bulla – paavsti ametlik teadaanne .
Martin Lutheril palju erinevaid toetajad erinevatel põhjustel. Nt Saksa vürstid – tahtsid kiriku käest maad saada. Lutheri põhimõte: kirikul ei peaks suuri maavaldusi olema. Ilmalikud valitsejad nägid võimalust oma maaalasid kirkualade arvelt suurendada. Kodanlus (manufaktuurid, pankurid jne) toetas, sest nende maksud olid seeläbi väiksemad – kirku ülalpidamine ei ole enam kallis ja neil rohkem raha.
Millised muutused toimusid kirikus, kultuuris ning poliitikas, majanduses reformatsiooni tulemusena?
KIRIK , KULTUUR
POLIITIKA, MAJANDUS
Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega
Hakati väärtustama tööd ja ametialast teenindust . See pidi muutuma inimese kutsumuseks.
Kesksele kohale tõusis jutlus ja kirikulaul
Riik võttis üle kiriku vara ja maavaldused
Hävitati altarid ja pühakute kujud
Kirkupeaks sai kohalik valitseja, mitte paavst
Vaimulikud said õiguse abielluda , tsölibaat heideti kõrvale
Piibel tuli tõlkida emakeelde -> pani aluse paljude rahvaste kirjakeele arengule
Indulgentsid keelati
REFORMATSIOON ŠVEITSIS
Algatajaks oli Jean Calvin. Kalvinism . Tema õpetuse kõige olulisem punkt oli õpetus predestinatsioonistist e. ettemääratus. Selle järgi olevat Jumal ära määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks ja teised on hukule määratud. Inimene ei saa oma käitumisega kaasa aidata õndsaks saamisele. Eitati inimese tahtevabadust. Samas annab Jumal siiski inimesele märku, kas ta on õndsaks saamisele välja valitud või ei ole. Märguandeks on edukus, eeskätt materiaalne. Selle õpetuse põhjal pidi olema maine elu karm kohusetäitmine ja igasugused lõbustusi tuli piirata. Erksavärviline riietus keelatud (kõige parem musta riietuda), ei olnud tarvis kanda ehteid . Jõuti nii kaugele, et lõbustused nagu teatrietendused – mittevajalikud. Piirati kõrtside lahtiolekuaega. Tantsimisse ei suhtutud soosivalt. Kes neist reegleist kõrvale astusid neid karistati. Kalvinistite puhul oli koguduse vanemal õigus kontrollida inimese eraelu. Kalvinism rõhutas töö tegemise vajadust. Kui teeb tööd, siis saab kindlustunde tulevasest pääsemisest. Töö ongi inimese Jumalast seotud elueesmärk. Töö peab olema inimese kutsumus . Kalvinism luterlusest äärmuslikum.
Levis Madalmaadesse, Inglismaale , Prantsusmaale, Šotimaale.
REFORMATSIOON INGLISMAAL
Oli seotud konkreetselt kuningaisiku Henry VIII-ga, sest algselt, kui algas luterlik reformatsioon Saksamaal, siis oli Henry VIII reformatsiooni Vastane ja toetas igati katoliku kirikut. Probleemid tekkisid siis, kui Henry VIII soovis lahutada oma abielu, aga katoliku kirikus oli lahutus toona praktiliselt võimatu. Lubatud ainult paavsti loal. Toonane paavst Henry VIII-le luba lahutamiseks ei andnud. Miks? Henry VIII abikaasa pärit Hispaaniast ja oli toonase Euroopa kõige mõjukama Saksa- Rooma keisririigi valitseja Karl V tädi. Karl V oli katoliku kiriku suurim toetaja. Paavst ei soovinud tema toetusest ilma jääda ja seetõttu luba ei andnud. Seepärast otsustas Henry VIII, et tuleb katoliku kirikust lahku lüüa. 1534. a. supremaatia- e. ülemvõimu aktiga kuulutati inglise kiriku peaks inglise kuningas. Kuningal Inglismaal palju toetajaid: paavstivastased õpetlased ja vaimulikud, aadlikud ning kodanluse esindajad (kiriku maavaldused läksid nüüd riigile ja neid oli võimalik müüa -> neil võimalik maa endale saada). Inglismaal viidi reformatsioon läbi kuniga tahte kohaselt. Kuigi 1571. a. kiitis parlament heaks anglikaani usutunnistus (Henry VIII tütar Elizabeth I ajal). Vahetult pärast Henry VIII surma sai troonile tema poeg kolmandast abielust , aga kuna poeg oli 10-aastane ning nõrga tervisega (suri), siis mõneks ajaks sai tütar I abielust, Mary , võimule. Ta oli katoliiklane. Sel ajal tehti katse katoliiklust taastada, aga ei läinud korda, sest enamik elanikkonnast oli katoliikluse taastamise vastu. Pärast Mary surma sai valitsejaks Elizabeth I ja jätkas oma isa poolt valitud teed.
RISTIUSU KIRIK
ROOMA KATOLIK KREEKA KATOLIK E. ÕIGEUSU
PROTESTANTLIKUD K.
*luteri k.
(Põhja-Saksamaa väikeriigid ->
Taani, Norra, Rootsi, Eesti, Soome,
Põhja-Läti)
*reformeeritud k.
kalvinism (Šveits, Madalmaad)
hugenotid (Prantsusmaa)
presbüterid (Šotimaa)
puritaanid (Inglismaal)
*anglikaani k.
(Inglismaa)
16. saj. levis reformatsioon. Tõi endaga kaasa ka suured ususõjad.Sageli ei olnud need sõjad riikide vahel, vaid riigisisesed (kodusõjad), kus erinevad pooled omavahel võitlesid. Saksamaal lõppesid ususõjad Augsburgi usurahuga ja see kehtestas põhimõtte: kelle maa, selle usk (valitseja usk määrab ära tema alamate usu).