Kuseelundid (organa urinaria): Kuseelundid e. erituselundid on: -Neerud – toodavad uriini -kusejuhad e. ureeterid – viivad uriini neerudest põide - kusepõis – uriini reservuaar - kusiti e. ureetra – juhib uriini põiest väliskeskkonda Kuseelundite peaülesandeks on jääkainete eemaldamine verest ja nende kehast väljutamine (kõrvalülesandena väljutavad jääke ka soolestik, kopsud ja nahk!). Neer (ren, nephros): Neerud on 2 oakujulist elundit kõhuõõne tagaseinal retroperitoneaalruumis, mõõtmed ca 12 x 6 x3 cm, kaal ca 200g. Neerude ülesandeks on vere puhastamine jääkidest ja vere osmootse tasakaalu säilitamine. Jäägid ja muud hetkel liigsed ained eemaldatakse uriini koostisse – seega lühidalt on neer uriini tootja. Neerul eristatakse: ülemine ja alumine poolus (ots); eesmine ja tagumine pind; lateraalne ja mediaalne serv. Mediaalse serva keskel on neeruvärat – sealt lähevad läbi neeruarter, neeruveen, ureeter, närvid ja lümfisooned.
Nägemine on eluks vajalik ja et näha, on meil vaja silmi. Nägemiselundiks on silm. Silm võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts on keskelt paksem ja koondab valgust. Nõguslääts aga keskelt õhem kui servast ja hajutab valgust. Silm koosneb silmamunast mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased)
· Eemaldavad veeauru. Ööpäevas 0,3 0,4 liitrit vett. · Eraldavad CO2 Soolestik Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas 0,2 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerud - peamised erituselundkonna elundid. Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne tagaseinal Neerud puusade kõrgusel, üks vasakul, teine paremal pool lülisammast. Veresooned Neerud on erituselundid, mis tagavad uriini Kusejuhad moodustamise ning reguleerivad organismis
organismi veesisaldust; 2 kusejuha lihaseseinake kokkutõmbete abil saabub uriin kusepõiesse; 3 kusepõis elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas; 4 kusiti. NEERUD Neerud on pruunid oakujulised elundid, mis paiknevad selgmiselt kõhuõõne tagaseinal kõhukelme taga. Nad eemaldavad uriiniga verest jääkaineid, sooli ja vett. Neeru pikkus on kuni 12,5 cm ja ta sisaldab üle miljoni tillukese tihedalt paikneva filtreeriva üksuse, mida
temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. • Eemaldavad veeauru. Ööpäevas – 0,3 – 0,4 liitrit vett. • Eraldavad CO2 Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas – 0,2 – 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne Neeru tagaseinal d puusade kõrgusel, üks vasakul, teine paremal pool Veresooned Neerud on lülisammast. erituselundid, mis tagavad uriini Kusejuhadmoodustamise ning reguleerivad organismis vee, Kusepõis soolade ja teiste ainete sisaldus
pillimehed. Näitlejateks ainult mehed. Publik võib saali tulla ja lahkuda, millal tahab. Tehakse vahele- hõikeid laval toimuvale. NO on aga samuraide ja ülikute teater. Näitlejad on ainult mehed, nad kannavad luksuslikke kostüüme ja puust maske. Kostüüm jätab katmata jalad, sest nende liigutused on No teatris eriti tähtsad. Jalgade liikumine peab edasi andma rõõmu, kurbust, viha jne. Ainsaks dekoratsiooniks on kuldsel taustal männi- kujutis tagaseinal. Etendatakse lugusid jumalatest ja kangelastest, palju kasutatakse pantomiimi. Kaasa tee- vad solistid ja koor, pillidest kasutatakse eelpoolnimetatud flöödimoodi pillid ja löökpillid. BUNRAKU-jaapani nukuteater. Etenduste kasutatakse nukke, mis on peaaegu inimesesuurused. Inimesed juhivad neid nukke ja kõik on vaatajale nähtav. Jutustaja jutustab SHAMISENI saatel vanu ballaade ja nukkudega lavastatakse siis neid lugusid.
kaarekujulise valgusribana. Vikerkaar Miks tekib vikerkaar Vikerkaare põhjustab päikesekiirte eri lainepikkustel erinev murdumine ja peegeldumine ligikaudu kerakujulistelt vihmapiiskadelt vihmaseinal või vihmapilves, kui päikesevalgus langeb viimasele vaatleja selja tagant. Kui päike asub kõrgemal kui 42 kraadi, ei saa vikerkaart maa lähedalt üldse näha. Ümmargusse veepiiska sisenenud valgus murdub oma esialgsest suunast piisa tsentri poole. Osa sellest valgusest peegeldub piisa tagaseinal piisa sisse tagasi ja piisast väljumisel murdub veel kord. Ümmarguses veepiisas muudavad sel viisil kõige rohkem kiiri oma suunda umbes 42° kaugusel Päikesele vastassuunast. Et vee murdumisnäitaja sõltub kuigivõrd lainepikkusest, siis kalduvad sinised kiired oma esialgsest suunast kõrvale rohkem kui punased. Värvide teke valguse murdumisel veepiisas Kuidas on võimalik vikerkaart näha Vikerkaare esinemine Vikerkaart nähakse kõige sagedamini koos
5.Kompositsioon: Kompositsioon on terviklik , midagi ei saa juurde panna ega ära võtta. Keskpunktiks on abielupaari käed ja peegel. Kompositsioon on tasakaalus , sest mees ja naine esiplaanil tasakaalustavad teineteist. Esemete ja figuuride kujutamisel on kasutatud valgust ja varju. Kasutatud on kontrasttoone punast ja rohelist. 6.Pildi fookus: Fookuseks on peegel ja abielupaari käed. 7.Ruumi kujutamine: Abielu paar oli maalitud hubases toas. Tagaseinal rippuv peegel, mille kumeralt pinnalt peegeldub vastu kõik toas toimuv. 8.Teose sisu: Jan van Eyck kujutab kaupmees Giovanni Arnolfini kihluspäeva koduses abielukambris. Arnolfin hoiab oma noore naise Giovanna Cenami kätt - nii kinnitab ta pühalikult võrdväärset liitu. Mehe parem käsi õnnistab lapseootel naist. Suurendusklaasi abil võib märgata toolileenile nikerdatud pisidetaili - sünnitajate kaitsepühaku Margareta figuuri. Tagaplaanil avaneb vaade pruudivoodile, mille
ning need maalid olid psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. · Kunstnik oskas hästi maalidel edasi anda tekstiili eripära (eristatavad riidematerjalid). · Grupiportree ,,Õuedaamid" Keerulise ülesehitusega maal. Esiplaanil väike infanta Margareta õuedaamide ja kääbuste seas, molberti juures seisev kunstnik (tema ise) maalib portreed kuningapaarist, kelle peegeldus paistab tagaseinal rippuvast peeglist). · Paavst Innocentius X portree Raske iseloomuga paavsti polnud kerge maalida. Kunstnik ei püüdnud modelli ilustada, joonistas paavsti väga isikupärasena. Paavst ei olnud küll alguses portreega rahul , pidades seda liiga sarnaseks, kuid võttis siiski selle vastu ja tasus kunstnikule vääriliselt. · Velazqueze maalimislaadi lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid
Tahtsin ka teada saada bändist Ska Faktor, kuna ma polnud enne sellest bändist midagi kuulnud. Kontserdist Kontserdil esinesid veel peale Meie Mehe laulukoor ''Suisapäisa'', dirigent Leinatamm, Eestlane ja Venelane, Ska Faktor, Kristjan Kasearu & Paradise Crew. Lava kujundus, valgustus jms. Lava oli ülesse pandud jälle, nagu alati, sinna astmetega lavale lossihoovis. Lava tagaseinal oli suur Meie Mehe plakat. Tagaseina juures oli veid kõrgem koht ja seal paiknes trumm. Lauljad ja kitarristid ja muude muusika instrumentide mängijad olid eespool. Laval oli vist 34 mikrofoni. Valgustus oli ka päris hea. Erinevaid värve oli kasutatud. Valgustused libisesid ka rahvaseast läbi. Kasutati ka veel suitsu masinaid, mis annavad väga hea efekti, kui seda õigel ajal kasutada ja seda ka oli tehtud. Meie Mees Meie Mees on eesti ansambel. 19
hoovihmajärgse muru vaatlemine, sest just siis võime rohul päikese käes märgata üksikuid eredavärvilisi veepiisku. Kui liigutame veidi oma pead, siis muudavad niisugused piisad värvi. Sobivas ulatuses pead liigutades, võime näha ühes piisas kõiki vikerkaare värve. Spektrivärvid-nad pole vaid moe pärast Ümmargusse veepiiska sisenenud valgus murdub oma esialgsest suunast piisa tsentri poole. Osa sellest valgusest peegeldub piisa tagaseinal piisa sisse tagasi ja piisast väljumisel murdub veel kord. Ümmarguses veepiisas muudavad sel viisil kõige rohkem kiiri oma suunda umbes 42° kaugusel Päikesele vastassuunast. Et vee murdumisnäitaja sõltub kuigivõrd lainepikkusest, siis kalduvad sinised kiired oma esialgsest suunast 2 kõrvale rohkem kui punased. Kesksuvel on Eestis Päike keskpäeval kõrgemal kui 42°.
trabeekulite vahel on õõned – siinused, mis on täidetud lümfikoega, - lümfi voolamisel läbi sõlme takerduvad suuremad rusud ja mikroobid lümfikoe võrgustikku ja fagotsüteeritakse makrofaagide poolt, väiksemaid mikroobe “püüavad” vabalt liikuvad valgelibled. Rinnajuha (ductus thoracicus):- inimkeha suurim lümfisoon;– algab kõhu- ja nimmetüvede liitumisest, alguskohal tihti laiend – piimanditsistern (cisterna chyli), - kulgeb rinnaõõne tagaseinal, suubub vasakusse venoosnurka; - kogub lümfi alakehast ja vasakust ülemisest poolest (3/4 keha lümfist) Parem lümfijuha (ductus lymphaticus dexter): - tekib rinnaõõnes parempoolsete pea-, kaela- ja rinnatüvede liitumisel;- suubub paremasse venoosnurka,- kogub lümfi paremast ülemisest kehapoolest (1/4 keha lümfist) Põrn (spleen, lien): - sarnaneb suurele lümfisõlmele!- on tumepunase või lillaka värvusega, ca 150 g raskune
tuntuim on adrenaliin. Adrenaliin kiirendab südametegevust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kutsub esile kõrgenenud ärkveloleku seisundi, tugeva psüühilise erutuse ja tähelepanuvõime teravnemise. Ilmekaks efektiks on silmapupilli laienemine. Neerupealsete hormoonid kontrollivad organismi iga raku elu elutegevust (reguleerivad oksüdatsiooniprotsesse). Kõhunääre ehk pankreas Paikneb mao taga kõhuõõne tagaseinal. Toodab hormooni insuliin, mis soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Insuliini puudumisel veresuhkru tase tõuseb (normaalselt on glükoosi tase veres 0,8 1,1 g/l ).Kui glükoosi on veres juba 1,6 1,8 g/l, on neerude glükoosi tagasiimendamise võime ammendatud ja glükoos läheb üle uriini. Insuliini puudulikkuse korral areneb suhkrutõbi. Lisaks toodab kõhunääre veel seedeensüüme. Sugunäärmed
Tallinna Humanitaargümnaasium 9a klass Ettekanne Kõhunäärmes toodetav insuliin Tsõpov Vladislav Õpetaja: Andrei Kante Tallinn 2008 Kõhunääre ehk pankreas on mao taga kõhuõõne tagaseinal paiknev võrdlemisi suur elund pikkusega ligikaudu 15 cm ja kaaluga 80 100 g. Suurem osa pankreasest toimib seedenõret produtseeriva näärmena. Hormoone sünteesib vaid 1 2% kõhunäärme rakkudest. Endokriinset funktsiooni kandvad rakud paiknevad pankreases mõnetuhandeliste rühmadena, mis on tuntud kui Langerhans`i saarekesed. Viimastes eristatakse kolme tüüpi rakkusid: A ehk a rakud, B ehk b rakud ja D ehk D rakud, mis moodustavad vastavalt 20 25%, 60 75% ja 5 15%
PANKREATIIT A L L A M ATE J U K K ATR I N P Ä Ä S U K E TRO-1 Kõhunääre ehk pankreas • Kõhunääre ehk pankreas (lad. k. pancreas) on ca 15 cm pikkune pirniviilukujuline organ. Pankreas paikneb ristisuunaliselt ülakõhu keskel, mao taga, kõhu tagaseinal. Pankrease laiem osa paikneb paremal pool ülakõhus ja seda nimetatakse pankrease peaks. Keskosa, pankrease keha, on keskel ülakõhus ja kitsas, nn sabaosa, kulgeb vasakule ülakõhtu. Kaksteistsõrmiksool ümbritseb kõhunäärme pead poolkaarena. • Kõhunääre eritab seedimiseks vajalikku nõret, mis koguneb tema juhasse. Nõre väljub peensoole algusosasse (kaksteistsõrmiksoolde), kuhu juha avaneb koos ühissapijuhaga. Teiseks pankrease ülesandeks on organismi suhkrujaotust ja
abil. Nägemiselundiks on silm. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva inimese silmas ilmub, nagu fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi (nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess nägemistaju
Olulisemad tegijad, kes näitemängu lavale toimetasid: teatri kunstiline juht - Eino Baskin, etenduse lavastaja Ivo Eensalu, kunstnik Mare Raidma, liikumisjuht Oksana Veselova ning tõlkija Jüri Karindi. Osades olid tuntud eesti näitlejad: Kärt Reemann, Maria Klenskaja, Kadri Adamson, Terje Pennie, Meelis Sarv, Tõnu Kilgas ja Madis Milling. Lava ülesehitus oli suhteliselt lihtne. Moodsa korteri elutuba koos kööginurgaga, tagaseinal oli aken ja rõduuks, kust paistis ka rõdu. Lugu ise jutustas paarist, Justin'ist (Meelis Sarv) ja Julie-Ann'ist (Kärt Reemann), kes olid koos elanud juba pool aastat ja plaanisid kihluda. Selleks otsustasid noored korraldada väikese piduliku õhtusöögi, kuhu kutsuda mõlema vanemad, et ämmad-äiad esimest korda kohtuksid. Julie- Ann'i vanemateks olid Dee (Terje Pennie) ja Derek (Tõnu Kilgas) Jobson'id. Justin'il oli vaid ema Arabella Lazenby (Maria Klenskaja)
Kolmandal osal on kujutatud põrgut - tontlikku ja äraspidist piinade ja sandistuste maailma (karistus põrgupiinade näol). Põrgupiinade kujutamisel puhkes Boschi sünge ja sarkastiline fantaasia eriti õitsele. Jan van Eyck (u 1390-1441) Abielupaar Arnolfini portree" Maalil on kõik Madalmaade 15.saj maalile omased iseärasused, millest oli juttu eespool. Maal kujutab itaalia ärimeest ja tema tulevast naist abieluvande andmisel. Tseremoonia tunnistajad paistavad peeglist pildi tagaseinal, üks neist oli kunstnik ise.. Paljud pealtnäha olmelised esemed, näiteks koer, esinevad truuduse sümbolina, palvehelmed peegli kõrval viitavad usukommete täitmise ja palvetamise tähtsusele jne Maalile on omane soojus, lihtsus, headus jne ,,Genti altar" Naturalistlik Aadama ja Eeva kujutamine, peenmaalitehnika ,,Talle kummardamine" Lisaks peenmaalitehnikale on siin näha oskuslikku värviperspektiivi kasutamist. Värvide abil saab luua sügavusillusiooni eespoolsed objektid maalitakse
vaatlemine, sest just siis võime rohul päikese käes märgata üksikuid eredavärvilisi veepiisku. Kui liigutame veidi oma pead, siis muudavad niisugused piisad värvi. Sobivas ulatuses pead liigutades, võime näha ühes piisas kõiki vikerkaare värve. 2.2. Spektrivärvid-nad pole vaid moe pärast Ümmargusse veepiiska sisenenud valgus murdub oma esialgsest suunast piisa tsentri poole. Osa sellest valgusest peegeldub piisa tagaseinal piisa sisse tagasi ja piisast väljumisel murdub veel kord. Ümmarguses veepiisas muudavad sel viisil kõige rohkem kiiri oma suunda umbes 42° kaugusel Päikesele vastassuunast. Et vee murdumisnäitaja sõltub kuigivõrd lainepikkusest, siis kalduvad sinised kiired oma esialgsest suunast kõrvale rohkem kui punased. Kesksuvel on Eestis Päike keskpäeval kõrgemal kui 42°. Siis ei ole tasasel maal võimalik vikerkaart näha, see jääb allapoole horisonti. Küll aga saab 42°-st
ava peensoole ühissapijuha. Kinnisti kaudu suunduvad peensoolde veresooned ja närvid. Peensoole limaskest sisaldab näärmerakke, mis toodavad ensüüme, lima sisaldavat soolenõret. Jämesool-jag umb-, käär- ja pärasooleks. Käärsool järgneb umbsoolele. Jag ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool. Pärakusulgur-sisemine silelihaskallis päraku seinas. Kuseelundkond-neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. Neerud-paiknevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru kolm kihnu-fibrooskihn, rasvkihn, sidekirme. Neer-pindmine(koor), sisemine(säsi). Nefron-1miljon ühes neerus, talitlus ainevahetuse intensiivistamiseks. Neerkoor koos veresoonte päsmakesest, ümbritsevast päsmakesekihnust. Kusepõis-väikevaagna eesmine osa, toetudes vaagnapõhja lihastele. Sein-limaskest, submukooskiht, lihaskiht, serooskest. Naise kusiti-4cm pikk toru tupe ees
värvitoonid ja filigraanne peenus on sündinud tänu meisterlikult rakendatud õlivärvitehnikale. Jan van Eycki töödest oliJan van Eyck. Jan van Eyck. Kantsler Rolini madonna omal ajal uudne - just oma igapäevasuse tõttuArnolfini kihlus - ka kaupmees Arnolfini ja tema kihlatu südamlik kaksikportree. Kunstnik maalis paari hubases toas. Huvitavaks leiuks on tagaseinal rippuv peegel, mille kumeralt pinnalt peegeldub vastu kõik toas toimuv. 4 Rogier van der Weyden,Hans Memling,Michel Sittow jaHugo van der Goes R. van der Weyden. H. van der Goes. Ristiltvõtmine Portinari altar Memling. Vana naise
käigus tungib spermatosoid munarakku. Tavaliselt viljastab munaraku üks seemnerakk. Olukorda, kus munarakku siseneb korraga rohkem kui üks seemnerakk, esineb suhteliselt harva. Viljastumine toimub tavaliselt munajuha lõpposas, mille järgselt viljastatud munarakk liigub 3-5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga implanteerumis- ehk pesastumiskohta. Pesastumiskohta jõuab rakukogumik blastotsüsti staadiumis. Pesastumine toimub emaka põhjaosas ees- või tagaseinal. Protsess kestab 5 päeva. Fertilisatsiooni bioloogiline tähendus: Kahe gameedi liitumisega taastatakse keharakkudele omane diploidne kromosoomistik. Läbi fertilisatsiooni aktiveeritaks munaraku areng. Üsasisese arengu staadiumid: *germinaalstaadium – viljastamisest ligikaudu 10-14 päevani. *embrüonaalne staadium – 10.(14) päev peale viljastumist – ligikaudu 8-nda rasedusnädalani. *looteline staadium – ligikaudu 8. rasedusnädal kuni sünd. Apgari hindamissüsteem:
Nägemiselundiks on silm. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess - nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest. Nägemistajul on võrreldes
pendel-)lained (nagu maoski!). Peensoole väliskest: Kaksteistsõrmiksool on retroperitoneaalne (peritoneum katab vaid eespoolt), tühi- ja niudesool intraperitoneaalsed (peritoneum ümbritseb igast küljest). Duodeenum: Ca 25 cm pikk, paikneb hoburauakujuliselt ümber kõhunäärmepea. Eristatakse 4 osa: ülemine -, alanev -, alumine- ja ülenev osa. Seina ehitus: Vt! peensoole sein – kõik komponendid hästi arenenud! NB! Alaneva osa tagaseinal on pikikurd, millel paikneb suur kaksteistsõrmiku näsa (papilla duodeni major, enam tuntud kui Papilla Vater). Sellel avanevad koos kõhunäärmejuha ja ühissapijuha. Duodeenumi ülemist osa nimetatakse “sibul” (bulbus) – siin 90% haavanditest (pH muutus!). Tühisool e. jejunum: Ca 2/5 peensoole pikkusest, tema algus on peensoole kõige jämedam osa. Limaskesta kõik struktuurid väga hästi arenenud. Lihaskest kõige paksem peensooles – lükkab valendiku tühjaks veel pärast surma
lülisammas, eest rinnak. Elundid - süda, harkelund, suured veresooned, Kusepõie asend, kusepõie seina kihid söögitoru, uitnärvid Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti Kusiti ehitus, sulgemine, soolised iseärasused Kõhuõõne tagaseinal, kahel pool lülisammast, alumiste rinna- ja ülemiste nimmelülide kõrgusel. Fibrooskihn, rasvkihn ja sidekirme. Nimeta naise välimised ja sisemised Lülisambapoolset neeru süvendit suguelundid, üksikosade ülesanded nimetatakse neeru väratiks. Neeruvaagen ja neerukarikad.
See on kallis ja ajamahukas ja kahtlemata julm meetod ega pruugi anda tõest tulemust, eriti hilise PRA puhul.Õnneks on hiljuti suudetud lokaliseerida geen kromosoomis, mis võimaldab tulevikus välja arendada veretestid PRA kandvuse diagnoosimiseks, mis oleks paljude aretajate jaoks tõeliseks õnnistuseks. Võrkkesta düsplaasia ehk RD MRD, GRD, TRD Reetina e. võrkkest on tundlik kiht silmamuna tagaseinal, mis võtab vastu valguse ning muundab selle elektriliseks signaaliks. See elektriline signaal kantakse silmanärvi kaudu ajju, kus see töödeldakse ning nõnda tekib nägemisaisting. Reetina areng lootejärgus on küllaltki keerukas. See tekib väikesest osast algneuraaltorust, koest, mis on kogu kõrgema närvisüsteemi (pea ja seljaaju) algmeks. Vaegarengud reetina sünnieelses arenemises on harvad ning põhjustatud kas siis pärilikest teguritest või emakasisese
AUGUST STRINDBERG PREILI JULIE Naturalistlik kurbmäng T E G E LA S E D PREILIE JULIE, 25 a. JEAN, teener, 30 a. KRISTIN, kokk, 35 a. Tegevus toimub krahvi köögis jaaniööl. LAVAPI LT Suur köök, mille lagi ja külgseinad jäävad kulisside varju. Tagaseinal vasakul kaks riiulit vask-, metall-, raud- ja tinanõudega; riiulid on kaetud gofreeritud paberiga; veidi paremal kolm neljandikku suurest võlvitud kahe poolega klaasuksest, mille tagant paistab Amoriga purskkaev, õitsevad sirelipõõsad ja püramiidikujulised paplid. Laval vasakul suure kahhelkivipliidi nurk, mille kohal paistab isa pliidikummist. Paremal pool on näha valgest kuusepuust teenijate söögilaua üks ots ja mõned toolid.
tavaliselt ei jää ellu. 4. Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vahel tavaliselt munajuha lõpposas, mille järgselt viljastatud munarakk liigub 3-5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga impanteerumis- ehk pesastumiskohta. Emakas peab leidma sellise koha, mis on võimalikult toitaineterikas, et saaks sinna kinnituda. Pesastumiskohta jõuab rakukogumiks blastotsüsti staadiumis. Pesastumine toiimub emaka põhjaosas ees- või tagaseinal. Protsess kestab viis päeva. Perinataalne areng Esmased ülesanded sünnijärgsed: · Toitumise muutus - suukaudne, toiduks rinnapiim · Hingamise muutus - kopsud peavad hakkama toime tulema · Seedeeritus - seedesüsteem peab hakkama tööle (areneb alles kolmandaks elukuuks) · Temperatuuri regulatsioon · Erinevused stimulatsioonis - valgus, õhk, puudutused WOLFF (1959,1966) 6 vastsündinu seisundit
fotograafia leiutati möödunud sajandi algupoolel tänu valgustundlike materjalide avastamisele. Silm ja Kaamera näevad maailma põhimõtteliselt ühtviisi. Mõlemas on ehituselt üllatavalt sarnased. Vaateväljaks asuvalt esemelt lähtuvad valguskiired läbivad silma läätse ja jõuavad valgustundlikule tagaseinale, nn. Võrkkestale: me näeme ümbritsevat maailma. Ka fotoaparaadis läbivad valguskiired objektiivis leiduva läätsede süsteemni ning jõuavad kaamera tagaseinal asuva valgustundliku kihini, kuhu kantakse üle eseme ümberpööratud kujutis. Silmas toimub teravustamine läätsedele teise kuju andmisega, objektiivis läätsede liigutamisega. Valguse hulka reguleeritakse mõlemal juhul läbilaskeava suuruse muutmisega. Silmas tekkinud kujutis muutub inimesele tajutavaks närvisüsteemi abil, fotograafias keemilise töötlemisega. Negatiivkujutise tekkimine. Säritamisel avame katiku ning objekti valguskujutis mõjutab filmi
Fookuskaugus on pöördvõrdeline esemeruumi keskkonna murdumisnäitajaga. Kui optikasüsteemi ümbritsev õhk, on eesmine ja tagumine fookuskaugus võrdsed. Fookuskaugusest olenevad optikasüsteemi suurendus, valgusjõud jt karakteristikud. Kui kaamera on objektile suunatud, siis väga kaugel asuvalt objektilt lähtuvad valguskiired sisenevad objektiivi paralleelselt optilise teljega. Läbinud läätse, koonduvad nad ühte punkti nagu suurendusklaasi puhulgi. Kaamera tagaseinal moodustub punktikujuline kujutis. Seda nimetatakse fotooptikas fookuseks. Lõpmatusele seatud objektiivi korral on tulipunkti tasandil , see on kaamera tagaseinal, kõik kauged objektid teravalt kujutatud. Filmitasandi ja objektiivi ühe peatasandi vahemik kujutab endast fookuskaugust. Peatasandeid on kaks, nad kujutavad endist teoreetilisi mõisteid. Normaalobjektiivis asuvad nad üpris lähestikku, diafragma lähedal. Diafragma paikneb objektiivi keskel läätsede vahel
Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses, võõras oli üksiku isiku imetlemine esiplaanil oli inimeste võrdsuse ja õigluse ideed. Peamiseks eesmärgiks oli inimese hingeelu avamine keha idealiseerimine jäi tahaplaanile, inimeste kehad on maalitud loomutruult. Maalil on kõik Madalmaade 15.saj maalile omased iseärasused, millest oli juttu eespool. Maal kujutab itaalia ärimeest ja tema tulevast naist abieluvande andmisel. Tseremoonia tunnistajad paistavad peeglist pildi tagaseinal, üks neist oli kunstnik ise.. Paljud pealtnäha olmelised esemed, näiteks koer, esinevad truuduse sümbolina, palvehelmed peegli kõrval viitavad usukommete täitmise ja palvetamise tähtsusele jne Maalile on omane soojus, lihtsus, headus jne 21. Kes oli suurim maalija 16.saj. Madalmaade kunstis?(Brueghel) Keda ta oma maalidel kujutas? Mille poolest erinesid tema maalid Itaalia samaaegsetest maalidest? Millist maailmakäsitlust võib välja lugeda Pieter Bruegheli teostest
Ka värvide mängul on oma osa. Pruudi kleit on rohelist ehk viljakuse värvi, voodi punane kangas on kire värvi. Arnolfin hoiab oma noore naise Giovanna Cenami kätt, nii kinnitab ta pühalikult võrdväärset liitu. Toolileenile võib märgata nikerdatud pisidetaili ehk sünnitajate kaitsepühaku Margareta figuuri. Tagaplaanil avaneb vaade pruudivoodile, mille peatsis ripub hari, mida peetakse puhtuse sümboliks. Huvitavaks leiuks on tagaseinal rippuv peegel, mille kumeralt pinnalt peegeldub vastu kõik toas toimuv ja paarile vastu tulevat kaht meest. Peegi kohale seinale, rooskrantsi kohale, on kunstnik kirjutanud ''Johannes de Eyck fuit hic 1434'' ehk Jan van Eyck oli siin, 1434. Lisaks sellele on seal ümber on kujutatud kümmet neljateistkümnest peatusest Kristuse teekonnal Kolgata mäele. Aknal seisab õun ehk kiusatuse sümbol. Päeva pidulikkust rõhutab karusnahaga, tikandite ja pitsidega kaunistatud garderoob
Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid Mehe kusiti urethra masculina on kõverdunud 18-25 cm pikk torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lähtub kusepõiest, läbib eesnäärme, urogenitaaldiafragma, suguti käsnkeha ja avaneb sugutilukil välimise kusitisuudmena. Vastavalt asetusele eristatakse 3 osa: * eesnäärmeosa - ~2,5 cm pikkune. Tagaseinal paikneb pikisuunaline võlvumus - kusitihari, mis keskosas jämeneb seemnekünkakseseks. Sellel avanevad 2 purskejuha ja arvukad eesnäärmejuhakesed. * membraanosa - ~1 cm pikkune kitsas osa, seda ümbritseb kusitisulgurlihas (sfinkter), mille spasm võib olla takistuseks põie kateteriseerimisel. * käsnosa e. spongioososa - pikkus 18-22 cm. http://137.222.110.150/calnet/renal4/image/male%20urethra
õlavarre-peaveeni (v. brachiocephalica) ja sisemise kägiveeni ühinemisel tekkivat nurka nimetatakse veeninurgaks (angulus venosus). 24. Alumine õõnesveen: ladinakeelne nimetus, asetsus, kuidas moodustub, milliste piirkondade veenidest voolab veri alumisesse õõnesveeni? Alumine õõnesveen (v. cava inferjor) paikneb kõhuõõne tagaseinal kõhuaordist vasakul. Läbides diafragma õõnesveenimulgu, jõuab ta rindkereõõnde, kus suubub südame paremasse kotta. Alumine õõnesveen moodustab paremast ja vasakust ühisniudeveenist. 25. Värativeen: ladinakeelne nimetus, asetsus, milliste elundite veenidest kogub verd? Värativeen (v. portae) koguneb kõhuõõne kõigist paaritutest elunditest venoosne veri. Ta
liikumise igas suunas, seitsmes talitleb ülalautõsturina. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse (380 - 780 nm pikkuste elektronmagnetlainete) mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi (nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess - nägemistaju, mis sõltub nt
- Olemas kinnisti mesenterium - Panethi rakud - Tühisool laiem ja parema verevarustusega Tühi- ja niudesool Skeletotoopia - Lieberkühni krüptid lühikesed tubuloosnäärmed - radix mesenterii kinnistijuur karikrakud + endokriinrakud + äärisrakud - kinnitusjoon kõhukelmeõõne tagaseinal on 15-20 cm pikkune põhjas peensoolele iseloomulikud Panethi rakud - algab keskjoonest vasakul II nimmelüli kõrgusel Koondlümfifolliikulid folliculi lymphatici aggregati - kulgeb põiki üle lülisamba alla paremale - Peyeri naastud ileumis kinnisti vastas olevas sooleseinas (2 - 20 cm,
rinnak. Ülalt ulatub keskseinand kaelani. · Keskseinandi eesosas paiknevad süda, harkelund ja suured veresooned (aort, kopsutüvi, ülemine õõnesveen jm), tagumises osas asuvad söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha ja teised elundid. 93. Kuseelundkonda kuuluvad organid. Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 94. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud. · Neerud paiknevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. NEERUD ON VERE FILTRID. · Neeru katab 3 kihnu: o Fibrooskihn kõige sisemine, sidekoeline o Rasvkihn keskmine kihn o Sidekirme kõige pealmine · Kihnud fikseerivad neeru oma kohale, samas on neil ka kitseülesanne. 95. Neeru välisehitus. Neerud on kumerad, (keskmiselt 150 g)
● Magu kasvab kuni täiskasvanueani u 24 korda (teised seedeelundid u 12 korda). Magu on ühendatud ● söögitoruga lävise e kardia CARDIA kaudu ja ● duodeenumigalukuti e püüloruse PYLORUS abil. Magu otse eest vaadates eristatakse: ● suurt kõverikkuCURVATURA MAJOR (paremale poole jääv suur kumerus, suund püüloruse poole) ja ● väikest kõrverikkuCURVATURE MINOR (nn seespool, mao tagaseinal, söögitoru valendiku jätkuks) 10 Mao osad: 1. LävisCARDIA: söögitoru ja mao ühinemiskoht - ⅓ maost - klapina toimiv alumine söögitorusulgur avaneb ning laseb toidupalal makku pääseda ja sulgub, et takistada selle tagasivaltumist. 2. MaopõhiFUNDUS GASTRICUS - lävisest vasemal ülal, lai
-Samal ajal on ülajäseme nahaaluskoes tihe pindmiste veenide võrk, millest moodustub 2 suuremat veeni – a) peamine veen (v. cephalica) - lateraalküljel ja b) põhimine veen (v. basilica) – mediaalküljel; nende vaheline anastomoos on küünra keskpidine veen (v. mediana cubiti), mis on kõige tavalisem vere võtmise ja veenisüstide tegemise koht. C. Rinnapiirkonna veenid: -enamik veene on arterite kõrval ja samade nimedega; -Rindkere tagaseinal koguneb veri kahte veeni – paaritu veen (v. azygos) paremal ja poolpaaritu veen (v. hemiazygos) vasakul – need ühinevad ja suubuvad lõpuks ülemisse õõnesveeni; -Rangluualuse veeni ja sisemise kägiveeni ühinemisel (venoosnurk!) tekib mõlemal pool õlavarre-pea veen (v. brachiocephalica), need ühinevad ja moodustavad ülemise õõnesveeni. Alumise õõnesveeni süsteem: A.Alajäseme veenid: -enamik veene on saateveenid – kulgevad arterite kõrval ja on samade nimedega;
- tekkinud ultrafiltraat – valguvaba vereplasma ehk primaarne uriin – valgub Pars abdominalis päsmakesekapslist nefronitorukesse, kus toimub organismile vajalike ainete rabsorptsioon + epiteelirakkude sekretsioon - laskub kõhuõõne tagaseinal musculus psoas major’il allapoole - uriini lõplik kontsentreerumine toimub kogumistorukestes - ristub arter et vena testicularis/ovarica ja nervus genitofemoralis’ega - inuliin -1.5 l -> primaarset uriini tekib ööpäevas umbes 135l Pars pelvina - Ultrafiltartsiooni võimaldab päsmakeste kõrge vererõhk – u 70 mm Hg - väikevaagna külgseinal
Ta reguleerib avaust mao ja duodeenumi vahel, mao inaktiivses olekus on sulgur lõõgastunud ja avatud. Kui magu sisaldab toitu on sulgur suletud. Mao kuju on varieeruv, see sõltub mao täitumusest, keha asendist jne. (sarvekujuline, õngekonksukujuline, sukakujuline), lukutiosa läheb üle peensooleks. Magu on ühendatud söögitoruga kardia- e. lävisesuistiku kaudu ja duodeenumiga püüloruse abil. Mao ülemine serv moodustab väikese kõveriku (curvatura ventriculi minor), ta paikneb mao tagaseinal ja on söögitoru valendiku jätkuks. Enne ühinemist maoga söögitoru eesmine osa pöördub terava nurga all üles ja moodustab suure kõveriku (curvatura ventriculi major), mis suundub püüloruse poole. Mao seina ehitus limaskestast, lihaskestast, serooskestast. 1. limaskestal paikneb arvukalt mitmes suunas kulgevaid kurde, eriti siis kui magu on tühi, täismao korral kurrud lamenduvad. Väikese kõveriku piirkonnas leidub pikisuunas kurde,
(2.6.2) Nägemine - valgustatud või valgust väljasaatvate esemete ja keskkonna tajumine nägemisanalüsaatori abil optilise kujutisena. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, eristab valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Nägemisanalüsaator – silmamuna, selle abielundid, nägemisnärvist ja nägemisteest mood juhtetee, aju nägemiskeskused Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub vaadeldavast esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub NÄGEMISAISTINGUKS. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess – nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest
Mitmikud- kaks munarakku..kui on rohkem seemnerakku,siis hukub üks seemnerakk. 100 mlj sugurakku päevas mehel. Seemnerakul on ainult üks funktsioon-viljastada Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vahel tavaliselt munajuha lõpposas. Viljastumise järgselt liigub viljastatud munarakk 3-5 päevaga emakaõõnde ning leiab 1-2 päevaga implanteerumis e. pesastumiskohta. Pesastumiskohta jõuab rakukogumik blastotsüsti staadiumis. Pesastumine toimub emaka põhjaosas ees- või tagaseinal. Protsess kestab viis päeva. 10 päeva pärast viljastumist, on võimalik rakku juba näha Nabaväät embrüo staadiumis 3-8 rasedusnädalat juba toimib. Sünnitustähtaja määramine Üldjuhul loetakse raseduse pikkuseks 280 päeva alates viimase menstruatsiooni esimesest päevast,seega 40 nädalat. Rasedusele viitavad tunnused Oodatava mens. ärajäämine Valgevooluse suurenemine pakitsus ja pingetunne rindades Ülitundlikkus lõhnade suhtes
ülalautõsturina. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse (380 - 780 nm pikkuste elektronmagnetlainete) mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi (nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess - nägemistaju, mis sõltub nt.
mille keskosas asuva allika poole suundub suur hulk inimesi. Maali lähemal vaatlemisel leitakse üha uusi ja uusi üksikasju. Need on maalitud imepeenelt, nende puhtad säravad värvitoonid ja filigraanne peenus on sündinud tänu meisterlikult rakendatud õlivärvitehnikale. Jan van Eycki töödest oli omal ajal uudne - just oma igapäevasuse tõttu - ka kaupmees Arnolfini ja tema kihlatu südamlik kaksikportree. Kunstnik maalis paari hubases toas. Huvitavaks leiuks on tagaseinal rippuv peegel, mille kumeralt pinnalt peegeldub vastu kõik toas toimuv. · Hilisrenessanss: Michelangelo, Leonardo da Vinci, Raffael Michelangelo (1475 - 1564) Tema looming on pühendatud ideaalse mehe kujutamisele ja seda nii maalikunstis kui skulptuuris. Raske on leida ilusamat meest kui Michelangelo "Taavet". Suur sisemine pinge, mida õhkub Taavetist, on iseloomulik kogu suurmehe loomingule. Sixtuse kabeli lae ja seinamaalidelt kerkib esile jõuline ja kaunis Kristuse kuju.
ei ole õhku , seal püsib negatiivne rõhk kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses Tähtsus hingamisel- 92. keskseinand- kopsudevaheline ruum seal asetsevad elundid, mis jäävad kahe kopsu vahele Elundid- süda, harkelund, suured veresooned, söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha 93. kuseelundkonda kuuluvad organid- neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 94. neer Asend- kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel Kihnud: 3: Fibrooskihn Rasvkihn Sidekirme 95. neeru välisehitus Kumer, oakujuline Lülisambapoolset neeru süvendit nim.neeruväratiks Pindmine osa-koor- u 0,5 cm neeru pinnal kihina Sisemine osa- säsi- mood. neerupüramiide 96. neeru siseehitus Neeruvärati kaudu suubub neeru neeruarter ja väljuvad neeruveen ja kusejuha
ei ole õhku , seal püsib negatiivne rõhk kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses Tähtsus hingamisel- 92. keskseinand- kopsudevaheline ruum seal asetsevad elundid, mis jäävad kahe kopsu vahele Elundid- süda, harkelund, suured veresooned, söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha 93. kuseelundkonda kuuluvad organid- neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 94. neer Asend- kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel Kihnud: 3: Fibrooskihn Rasvkihn Sidekirme 95. neeru välisehitus Kumer, oakujuline Lülisambapoolset neeru süvendit nim.neeruväratiks Pindmine osa-koor- u 0,5 cm neeru pinnal kihina Sisemine osa- säsi- mood. neerupüramiide 96. neeru siseehitus Neeruvärati kaudu suubub neeru neeruarter ja väljuvad neeruveen ja kusejuha
sisemine ja välimine kägiveen ühinevad rinnaku-rangluu liigese taga sama poole rangluualuse veeniga, ühinemiskoht on venoosnurk B) Ülajäseme veenid peamine veen õlavarre lateraalküljel põhimine veen õlavarre mediaalküljel nende vaheline anastomoos on küünra keskpidine veen, mis on kõige tavalisem vere võtmise ja veenisüstide tegemise koht C) Rinnapiirkonna veenid rindkere tagaseinal koguneb veri kahte veeni paaritu veen paremal ja poolpaaritu veen vasakul need ühinevad ja suubuvad lõpuks ülemisse õõnesveeni rangluualuse veeni ja sisemise kägiveeni ühinemisel (venoosnurk) tekib mõlemal pool õlavarre-pea veen, need ühinevad ja moodustavad ülemise õõnesveeni Alumise õõnesveeni süsteem A) Alajäseme veenid väike alajäseme nahaveen kogub vere sääre tagapinnalt, suubub õndlaveeni
MEELEELUNDID Nägemine - valgustatud või valgust väljasaatvate esemete ja keskkonna tajumine nägemisanalüsaatori abil optilise kujutisena. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, eristab valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Nägemisanalüsaator silmamuna, selle abielundid, nägemisnärvist ja nägemisteest mood juhtetee, aju nägemiskeskused Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub vaadeldavast esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest. Nägemistajul on
Siin etendavad tähtsat osa pankreasenõre, sapp ja peensoolenõre. Pankreasenõre tähtsamaks komponendiks on naatriumvesinikkarbonaat ja seedeensüümid. Need neutraliseerivad happelise maosisu ja lõhustavad toidu peamised koostisosad. Langerhansi saarekesed, nende A, B ja D rakud ja nendes produtseeritavad hormoonid. Kõhunääre e pankreas on suhteliselt suur elund, mis paikneb mao taga kõhuõõne tagaseinal .Hormoone sünteesib neist 1-2% rakkudest .Endokriinset funkts. kannavad pankreases Langerhans`i saarekesed (rakude mõnetuh.rühmad,ümbrits. kappillaristikuga ja neid innerveerib sümp. ja parasümpNS),milles on 3 tüüpi rakke:* A e. 20-25% ; *B e. 60-75% ja *D e. 5-15% (kogu endok.rakkude koguhulgast). *Glükagooni prod. A rakkudes, tugev toime maksas- glükogenolüüsi sti-muleeriv toime(suureneb glükoosi väljut. ver-re),sood. ka
annaabi.ee 
