Insuliin (0)

Tallinna Humanitaargümnaasium
9a klass
Ettekanne
Kõhunäärmes toodetav insuliin
Tsõpov Vladislav
Õpetaja: Andrei Kante
Tallinn 2008
Kõhunääre ehk pankreas on mao taga kõhuõõne tagaseinal paiknev võrdlemisi suur elund pikkusega ligikaudu 15 cm ja kaaluga 80 – 100 g. Suurem osa pankreasest toimib seedenõret produtseeriva näärmena. Hormoone sünteesib vaid 1 – 2% kõhunäärme rakkudest. Endokriinset funktsiooni kandvad rakud paiknevad pankreases mõnetuhandeliste rühmadena, mis on tuntud kui Langerhans`i saarekesed. Viimastes eristatakse kolme tüüpi rakkusid: A ehk a rakud, B ehk b rakud ja D ehk D rakud, mis moodustavad vastavalt 20 – 25%, 60 – 75% ja 5 – 15% endokriinsete rakkude koguhulgast.
Insuliin ja kuidas ta töötab
Insuliini tähtsuse tõttu ainevahetuses on tähtis teada mida ta teeb ning kuidas töötab.
Insuliin on hormoon , mida toodetakse organismis ning eritatakse vereringesse kõhunäärme poolt. Kõhunääre on organ, mis asetseb kõhu õõnsuses mao taga. Insuliini põhifunktsioon on reguleerida suhkru taste veres. Lisaks sellele süstib insulin aminohappeid ning teisi toitaineid lihasrakkudesse, hõlbustades valgusünteesi ning stimuleerides anabolismi. Kui organism insuliini ei toodaks, oleks süsivesikute manustamine surmav , sest veresuhkur tõuseks lihtsalt liiga kõrgele, kutsudes esile kooma ning seejärel surma. Krooniliselt kõrge insuliini tase võib samuti viia järk-järgult surmale lähemale, tekitades südamehaigusi, diabeeti ning tõenäoliselt ka vähki.
Insuliin rasvakogujana
Valgud on palju vähem Insuliini eritust esile kutsuvad kui süsivesikud. Seega kui tahaksime tekitada valke süües samasuguse reaktsiooni kui süsivesikuid süües, peaksime esimesi tarbima oluliselt rohkem. Siiski väga suur eine (hoolimata toitainete vahekorrast) kutsub esile kõrge toitumisjärgse insuliini taseme tõusu organismis. See on ka põhjus, miks “nälgi ning pugi” mudel, mida tuntakse enim pidevate dieedi pidajate seas, on hormonaalselt ebakorrektne. Seega harvemad ning suuremad toidukorrad kutsuvad esile kõrgema insuliini taseme, suurema keharasva kogunemise ning kõrgemad kolesterooli ja triglütseriidi tasemed , kui tihedamad ning väiksemad toidukorrad.
(Vaata ise, kas on vaja , tundub et mitte, jutt käib suhkrust mitte insuliinist!!!?)
Mis juhtub suhkruga, mille kõrvaldab insulin vereringest? (Vastused toimumise järjekorras)
1. Osa kasutab organism kohesteks energia vajadusteks . Liigse versuhkru teisaldamine on põhiprioriteet ning seega jääb keharasvast energia tootmine katki ning võib sellisena püsida tunde pärast süsivesiku rikast toidukorda .
2. Ülejäänud töötleb organism umber glükogeeniks ning talletab lihastesse ja maksa hilisemaks kasutamiseks.
3. Kõik ülejäänud aga pärast glükogeeni sünteesi töötleb organism ümber triglütseriidiks ning transporditakse vereringe kaudu rasvkudedesse hoiule. Teisisõnu muutub kõik ülejäänud keharasvaks.
NB! Kõik süsivesikud lagundatakse seedimise käigus suhkruks. Kuigi inimkeha on suutlik muutma suhkrut rasvaks, ei suuda ta muuta rasva suhkruks. Seega kui Sa töötad suhkru peal, vajad Sa pidevalt oma einetes süsivesikuid, mis hoiab Sind suhkru põletus režiimis ning takistab rasvade põletamist. Kui miski segab suhkru peal töötaval inimesel saamast suhkruvarudest suhkurt (vahele jäänud söögikord), siis keha kasutab kataboolseid hormone, et lagundada glükogeeni ja valke, et saada suhkurt.
Insuliin lihasekogujana
Peale selle, et insuliinil on lipogeenne toime (rasva koguv), on tal ka anaboolne toime (lihaseid kasvatav). Eelnevalt sai mainitud , et insulin süstib aminohappeid ning teisi toitaineid lihasrakkudesse. Tänu sellele tugevdab insuliin lihaskasvu, -taastumist ja –paranemist, varustades lihaseid hädavajalike materjalidega, mis on vajalikud valgusünteesiks. Insuliin on kasulik lihastele ka seetõttu, et takistab nende lagundamist. Samas on insuliin vajalik võimsa anaboolse toimega hormonaalse aine IGF-1 tootmiseks.
Kütus kehale
Suhkruhaiguse põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul , puuviljad ); valgud (liha, kala, piimatooted ) ja rasvad (või, õli, margariin ).
Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks . Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole . Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini.
Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda.

Lisaks Insuliin on üks Suhkrutõve Tekkepõhjuseks

Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on aga hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks .
Normaalne veresuhkru tase on 3,5-5,5 mmol/L. 
Kui kõhunäärmes ei toodeta piisavalt insuliini, on organismis veresuhkru tase pidevalt liiga kõrge - seda nimetatakse hüperglükeemiaks.
Insuliinsõltuv diabeet areneb kõhunäärme insuliini tootvate rakkude hävimise tagajärjel. Haigusnähud ilmnevad alles siis, kui insuliini tootvatest rakkudest on alles vaid 10-20%.
Kasutatud allikad:
1. http://www.inimene.ee
2. http://www.endocrineweb.com/pancreas.html
3. http://www.endocrineweb.com/diabetes/2insulin.html