Retsensioon ,,Kihluspidu,,

Kesküla, Marili

Retsensioon ,,Kihluspidu,, (1)

5 VÄGA HEA

Retsensioon

Käisin 27. oktoobril 2011 Kuressaare Kultuurikeskuses vaatamas etendust “ Kihluspidu ”. Külla oli tulnud esinema Vana Baskini Teater.
“Kihluspidu” on komöödia kahes vaatuses. Etenduse autor on Alan Ayckbourn, kes on sündinud 12. aprillil 1939. aastal Inglismaal. Ta on kirjutanud üle seitsmekümne näitemängu ja on väga tunnustatud autor. Aastal 2006 tabas maestrot osaline halvatus ja insult , mille tagajärjel oli ta sunnitud oma töökohalt, milleks oli Scarborough' Stephen Joseph Theater'i kunstiline juht, loobuma . Seal oli ta töödanud ligi kolmkümmend aastat. Hetkel ta ainult kirjutab ja lavastab näitemänge.
Eestis tõi etenduse lavalaudadele Vana Baskini Teater. Olulisemad tegijad, kes näitemängu lavale toimetasid: teatri kunstiline juht - Eino Baskin, etenduse lavastaja – Ivo Eensalu , kunstnik – Mare Raidma, liikumisjuht – Oksana Veselova ning tõlkija – Jüri Karindi. Osades olid tuntud eesti näitlejad: Kärt Reemann , Maria Klenskaja, Kadri Adamson, Terje Pennie, Meelis Sarv, Tõnu Kilgas ja Madis Milling .
Lava ülesehitus oli suhteliselt lihtne. Moodsa korteri elutuba koos kööginurgaga, tagaseinal oli aken ja rõduuks, kust paistis ka rõdu.
Lugu ise jutustas paarist, Justin 'ist (Meelis Sarv) ja Julie -Ann'ist (Kärt Reemann), kes olid koos elanud juba pool aastat ja plaanisid kihluda. Selleks otsustasid noored korraldada väikese piduliku õhtusöögi, kuhu kutsuda mõlema vanemad, et ämmad-äiad esimest korda kohtuksid. Julie-Ann'i vanemateks olid Dee (Terje Pennie) ja Derek (Tõnu Kilgas) Jobson'id. Justin'il oli vaid ema Arabella Lazenby (Maria Klenskaja). Julie-Ann ja Justin olid enne õhtusööki väga närvis, sättisid kõike hoolega, et vanematele kindlasti kõik meeldiks. Ühel hetkel avastas Julie-Ann, et üks pudingukahvel on puudu, ehk kaduma läinud. See viis neiu totaalselt hüsteeriasse ja ta hakkas naabreid läbi käima, et laenata ühte kahvlit, ent kellelgi polnud anda. Siis oli ta viimases hädas sunnitud sõitma lähimasse supermarketisse, muuseas ilm oli tol õhtul väga tormine. Aega oli vähe. Vahepeal sättis Justin toole laua taha paika ja tegi muid toimetusi, kui äkki toimus midagi ootamatut. Nimelt kukkus kusagilt ülevalt Justini rõdule poolpaljas endine sületantsijatar Paige (Kadri Adamson), kes oli läbikümunud, hirmunud ja sinikates. Justin hakkas teda kohe abistama ja peo ettevalmistus jäi hetkeks tahaplaanile. Tantsija palus Justinilt pelgupaika. Ta oli äsja ülevalt korruselt aknast alla hüpanud, kuna ta oli tuppa lukustatud ja ukse taha oli valvur pandud, et ta ei põgeneks, kuniks ta nö mees, Ruudi , on poksimatši vaatamas. Justin lubas tal jääda. Mõne hetke pärast ilmus noormehe korterisse ka Paige'i valvur, endine poksija , Micky (Madis Milling), kes ähvardas neiut ja käskis tal endaga kaasa tulla, ent tüdruk ei läinud ja nad jäid mõlemad sinna korterisse. Järgmine hetk oli poest tagasi jõudnud Julie-Ann, kes oli väga üllatunud, nähes kutsumata külalisi parajasti siis kui temal ja ta kallimal on mõne hetke pärast elu üks olulisemaid õhtusööke. Julie-Ann palus küll viisakalt külalistel lahkuda, kuid siis ähvardas Micky relvaga ja nad jäid. Mõne aja pärast olid kohal ka Julie-Ann'i vanemad, väga peenetundelised inimesed, aianduskeskuse omanikud . Julie-Anne'i isa oli silmnähtavalt peres ülemvõimul. Väimehega tekkis tal kohe algul üsna hea klapp , kuigi Julie-Ann algul kartis väga, kas isa ikka võtab Justini omaks. Üldiselt oli see üks kummaline perekond, Julie-Ann koos oma vanematega. Nad tegid kogu õhtu jooksul tobedaid nalju ja naersid, samal ajal teised vaatasid tuimade nägudega. Micky ja Paige tegelesid oma probleemiga, nemad kartsid Ruudi, Paige mehe, saabumist kuna Micky oli lasknud Paigel korterist põgeneda. Viimasena saabus peole Justini ema Arabella, purupurjus ja ülevas meeleolus. Kõik vaatasid teda kui ilmaimet. Ta ajas mitmed korrad Julie-Anne'i Paige'iga segi, arvates, et Paige on Justini tulevane . See solvas Julie-Ann'i väga. Üldiselt kukkus õhtu välja sootuks teisiti, kui esialgu planeeritud. Lõpuks läks naabritel asi kriitiliseks, Paige'i mees hakkas saabuma , ta oli nimelt telefoni teel Mickyga ühenduses kogu aeg. Lõpuks lasi Micky jalga, tuues ettekäändeks, et viib Justini ema koju. Ka Paige'il oli aeg põgeneda, sest Ruudi olevat nii hirmus mees, et käib vabalt kõik korterid läbi, et naine leida, ning siis oleks Paige'iga halvasti läinud. Teose puändiks oli hetk, mil Justin teatas Paige'ile, et läheb temaga kaasa. Neiu algul kahtles, kas Justin ikka suudab nii, tagasivaatamata põgeneda. Suutis, ja nad läksidki koos. Nii lõppeski Justini ja Julie-Ann'i kihluspidu ja ilmselt ka suhe.
Mulle väga meeldis see etendus, kuna seal oli palju mulle tuttavaid näitlejaid ja muidugi ka minu suur lemmik Kadri Adamson, keda ma olen austanud juba mitmeid aastaid. Väga palju oli etenduses vaimukaid ütlemisi ja situatsioonikoomikat,mis kogu saalitäie naerma ajas. Samas oli lugu ka väga põnev ja usutavalt mängitud. Olen varemgi Vana Baskini Teatri etendusi vaatamas käinud, näiteks “Hilinenud pulmaööd” , kus oli samuti peaosas Kadri Adamson. Arvan, et tegu on väga professionaalse teatri ja näitlejatega, ning mulle väga meeldib see mida ja kuidas nad laval mängivad.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marili Kesküla Õppematerjali autor

Retsensioon Vana Baskini teatri etendusest ,,Kihluspidu,, . Sisaldab nii sisukirjeldust kui ka näitlejate nimesid ja autori kirjeldust

vana baskini teater kihluspidu retsensioon teater

Sarnased õppematerjalid

rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja

Kirjandus

doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus

doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksami piletid

1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali

Kirjandus

docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus

M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat

281

docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus

docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksam

Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................

Kirjandus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

Canaris: Tegemist kena etenduse sisu ümberjutustusega aga retsensiooniks on seda palju nimetada. Nõuanne kõikidele tulevastele retsenseerijatele - sisututvustus võib olla retsensiooni sissejuhatus. Retsensioon ise eeldab näiteks: 1) Milliseid tundeid, mõtteid, muljeid jne etendus mulle tekitas. 2) Mida selle etendusega öelda taheti, ehk mis oli asja "POINT"? 3) Kuidas näitlejad oma rollidega hakkama said? Kes oli hea, kes meeldis enim? MIKS? 4) Mis mulle meeldis, mis ei meeldinud? 5)Millised olid etenduse kõige erutavamad hetked? MIKS? 6) Ja kokkuvõte - millise mõtte võtsid teatrisaalist lahkudes kaasa...

23:17 03-07-2013

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk