Renessanss Madalmaades (0)

Renessanss Madalmaades.
15.saj
Itaalia ja Madalmaade kunst on erinevad. Sellel on sotsiaalsed põhjused.
Itaalia kunstnikele oli eeskujuks antiikaeg. Renessanss oli seotud katoliikliku maailmaga . Religioosne süžee oli tähtis kogu renessansiajastu vältel, kuid sageli oli see vaid ettekäändeks ilmalike probleemide kujutamisel. Itaalia kunst on toretsev , elurõõmus ja elegantne.
Itaalias täideti ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi.
Madalmaades oli kunstnikele eeskujuks hilisgootika . Kunstis olid usulised meeleolud tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kristlik sõnum peidetakse igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Madalmaalased tõid taevaliku olmelisse.
Piltidel on õpetlik, moraliseeriv tähendus, olmelistel esemetel on tihti sümboolne tähendus, mida osati märgata ja lugeda.
Madalmaade kodanlusele oli omane alandlikkus , pessimism, alalhoidlikkus, skeptitsism .
Madalmaades puudusid antiikkunsti eeskujud
Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses, võõras oli üksiku isiku imetlemine – esiplaanil oli inimeste võrdsuse ja õigluse ideed.
Peamiseks eesmärgiks oli inimese hingeelu avamine – keha idealiseerimine jäi tahaplaanile, inimeste kehad on maalitud loomutruult.
Seinamaalil polnud Madalmaade kunstis mingit tähtsust, tähelepanu koondub tahvelmaalile, millest suurema osa moodustas esialgu altarimaal .
Madalmaade maalijad kasutasid kogu 15.saj jooksul õlivärve, mis võimaldas peenmaalitehnikat.
Hieronymus Bosch ( 1450 -1516)
Boschi maalidel on inimene kõige inetum, armetum, abitum, loomalik ja irratsionaalne olend, kes on hukkumisele määratud. Seda on näha tema 3- osalisel altarimaalil „Lõbude aed“(otsi arvutist pilt) Teema on võetud piiblilegendist.
Altari vasakpoolsel osal on kujutatud Eedeni aeda. Maal kujutab langust, väljaajamist Eedeni aiast (pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine)
See on üks helgemaid teoseid Boschi loomingus Tagaplaanil on naljakalt maalitud loomad, kui hästi uurida, leidub ka siin Boschile omaseid kummalisi fantaasiasünnitisi.
Keskmisel osal on kujutatud maine elu oma pattudega. See on veeuputuseelne maailm oma pattude ja rikutusega.
Kolmandal osal on kujutatud põrgut - tontlikku ja äraspidist piinade ja sandistuste maailma ( karistus põrgupiinade näol). Põrgupiinade kujutamisel puhkes Boschi sünge ja sarkastiline fantaasia eriti õitsele.
Jan van Eyck (u 1390-1441)
Abielupaar Arnolfini portree“
Maalil on kõik Madalmaade 15.saj maalile omased iseärasused, millest oli juttu eespool. Maal kujutab itaalia ärimeest ja tema tulevast naist abieluvande andmisel. Tseremoonia tunnistajad paistavad peeglist pildi tagaseinal, üks neist oli kunstnik ise.. Paljud pealtnäha olmelised esemed, näiteks koer, esinevad truuduse sümbolina, palvehelmed peegli kõrval viitavad usukommete täitmise ja palvetamise tähtsusele jne Maalile on omane soojus , lihtsus, headus jne
„Genti altar “ Naturalistlik Aadama ja Eeva kujutamine, peenmaalitehnika
„Talle kummardamine “ Lisaks peenmaalitehnikale on siin näha oskuslikku värviperspektiivi kasutamist. Värvide abil saab luua sügavusillusiooni – eespoolsed objektid maalitakse puhtamates ja soojemates toonides, tagaplaanil olevad objektid aga murtud ja külmemates toonides.. Genti altaril sulavad kauguses olevad esemed helesinisesse udusse.
16.saj Madalmaade kunstis
Pieter Brueghel ( 1530 -1569)
Brueghel oli eeskätt õpetliku, moraliseeriva sisu ja peenmaalitehnikaga olustikumaalija. Ta tajus oma ajastu suuri probleeme ning igapäevased stseenid omandavad tema käsitluses üldistava tagamõtte. Tema maalide peategelasteks on tihti lihtsad talupojad, keda ta kujutab ilustamata, imetledes nende elujõudu. Talupoegliku elulaadi igikestvust vastandab ta üksiku kangelase eneseteostuskatse tühisusele. „ Maastik Ikarose kukkumisega“(kirjuta, mis toimub pildil?)
„ Jahimehed lumes “
„ Pimedad “Brueghel on jõudnud pessimistliku ja traagilise maailmakäsitluseni. Traagika on selles maalis jõudnud äärmuseni Bruegheli kunstis on inimesed väikesed, tühised olendid, kes ei näe ähvardavat ohtu, kuid ometi tunneb kunstnik nende vastu kaastunnet ja muretseb nende pärast. Maalil kujutatakse mitte niivõrd füüsilist kui vaimset pimedust , inimese loomastumist Pimedate rongkäigule on vastandatud imekaunis lüüriline loodus.
KÜSIMUSED
1.Mille poolest erineb 15.saj. Madalmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias?
Hakati avastama ja väärtustama nähtavat maailma. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi, madalmaade kunst oli aga algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses.
2.Mis oli Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks?
Inimese hingeelu avamine.
3.Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaadel loodud maale?
Suuremad maalid olid mõeldud altarimaalideks, väikesed maalid olid mõeldud jõukate kodanike koduseintele, privaatselt ja lähedalt silmitsemiseks.
4.Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi need andsid kunstnikule?
Õlivärve kastutati, Nende segamine ja maalimine kihtidena võimaldas saada lõputu arvu värvivarjundeid. Nende mahlakus ja erksus võimaldasid hästi edasi anda ülipeene detaile.
7.Kus asub Genti altar? Millega see teos haarab vaatajat ?
Belgias, Genti katedraalis. See haarab vatajat värvisära ja detailipeensusega, loodusvormide rikkuse ja uuelaadse maailma nägemisega.
8.Mida saab edasi anda värviperspektiiviga?
Värvide abil saab pildil luua sügavusillusiooni, maalides eespolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides, tagapool aga murtud või külmemates toonides.
9.Kelle loomingus puhkeb õitsele sünge sarkastiline fantaasia?
Hieronymus Bosch Mille kujutamiseks sobis see eriti hästi? põrgupiinade kujutamiseks Niisuguse kunstikäsitluse põhjus? Hieronymus Bosch arvas , et inimesed on nii patused, et nad lähevad kõik põrgu.
10.Kes oli suurim maalija 16.saj.? Milline oli tema hüüdnimi? Miks see oli talle antud?
Kuulsaim maailja 16. Saj Madalmaade kunstis oli Pieter Brueghel. Ta hüüdnimi on talupoegade brueghel, kuna ta maalide peategelasteks on lihtsad talupojad.
11. Millist maailmakäsitlust võib välja lugeda paljudest tema teostest? Kuidas see avaldub maalis „Maastik Ikarose kukkumisega” ja eriti „Pimedates”?
Talupoegliku elulaadi igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase eneseteostusekatse tühisuse(„Maastik Ikarose kukkumisega“) ja hilisemates töödes pessimistlik ja traagiline maailmakäsitlus. Oma hilisemates töödes jõudis ta pessimistliku ja traagilise maailmakäsitluseni, mis oli selleaegse Madalmaade olukorra loomulikuks tagajärjeks. Traagika jõuab äärmuseni „Pimedates“, kus ta ei kujuta niivõrd füüsilist, kui vaimset pimedust, inimese loomastumist, millele on vastandatud lüüriline loodus.