SISENÕRENÄÄRMED ehk ENDOKRIINSÜSTEEM (0)

Inimese anatoomia ja füsioloogia
Inimese elundid ja elundkonnad -10
SISENÕRENÄÄRMED ehk ENDOKRIINSÜSTEEM

• Sisenõrenäärmed võtavad elundite ja elundkondade talitluse regulatsioonist osa hormoonide vahendusel, mis otse vereringesse viiakse ja üle kogu keha laiali kantakse.
  
• Hormoonide produtseerimiseks spetsialiseerunud elundid on sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmed ehk sisenõrenäärmed.
  
• Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi teatud elundite ja elundkondade talitlust. Näiteks mitmete hormoonide toime ilmneb juba miljondikgrammides. Isegi väikesed, normaalse hormoonihulga muutused võivad tõsiselt häirida keha sisemist tasakaalu ehk homöostaasi.
  
• Igal hormoonil on oma ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit .
  
• Kui inimesel on mõne hormooni süntees häiritud, (kas toodetakse seda liiga palju või liiga vähe), tekivad suured häired organismi talitluses. Hormooni vaeguse või puuduse korral aitab sageli hormoonpreparaatide tarvitamine, näiteks diabeedi ravimisel . Hormoonpreparaatide kontrollimatu kasutamine võib organismis esile kutsuda pöördumatuid kahjulikke muutusi.
  
• Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega.
  

• Ajuripats ehk hüpofüüs
  

Paikneb peaajus. Hüpofüüs on äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Näiteks käivitavad ajuripatsi poolt toodetavad hormoonid sugunäärmete talitluse puberteediea alguses. Sünteesib kasvuhormooni ning neerupealiste ja
kilpnäärme tööks vajalikke hormoone.

• Käbikeha ehk epifüüs
  

Tema hormoonid reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme, ärkvelolekut ja und. Samuti mõjutavad naha pigmentide sünteesi.

• Kilpnääre
  

Paikneb inimese kaelal hingetoru nelja ülemise kõhre eesmisel külje. Kuna toodetava hormoon – türoksiin – sisaldab joodi, teeb see asjaolu joodi inimese toidus väga oluliseks. Kilpnäärmehormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Näiteks luud, hambad, juuksed, side- ja närvikude vajavad normaalseks kasvuks ja arenguks kilpnäärme hormoonide juuresolekut. Kilpnäärme normaalne talitlus on erakordselt oluline lapseeas . Kõnealuste hormoonide tugevasti väljendunud vaegus ei võimalda lapse normaalset kehalist ja vaimset arengut. Selle tagajärjeks võib olla kretinism , mille ilminguteks on kääbuskasv, ebanormaalsed kehaosade proportsioonid ja idiotismini ulatuv vaimne alaareng . Hormoonide üleproduktsiooniga kaasnevad tüüpilised nähud on südame löögisageduse, vererõhu ja keha temperatuuri tõus, söögiisu suurenemine aga samas kehakaalu vähenemine. Nende vaeguse korral on muutused organismi talitluses vastupidise suunaga – südame löögisageduse, vererõhu ja keha temperatuuri langus, söögiisu vähenemine,
lihaste jõuetus, üldise apaatiaseisundi süvenemine.

• Kõrvalkilpnäärmed
  

On väikesed ümarad kehakesed , mis asuvad kilpnäärme parema ja vasaku sagara tagaküljel ning neid on tavaliselt neli – kaks alumist ja kaks ülemist. Kõrvalkilpnäärmetes toodetav hormoon
mõjutab organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust.

• Neerupealised
  

On paarilised kehakesed neerude ülaosa küljes Toodavad mitmeid hormoone milledest tuntuim on adrenaliin . Adrenaliin kiirendab südametegevust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kutsub esile kõrgenenud ärkveloleku seisundi, tugeva psüühilise erutuse ja tähelepanuvõime teravnemise. Ilmekaks efektiks on silmapupilli laienemine. Neerupealsete hormoonid kontrollivad organismi iga raku elu elutegevust (reguleerivad oksüdatsiooniprotsesse).

• Kõhunääre ehk pankreas
  

Paikneb mao taga kõhuõõne tagaseinal. Toodab hormooni insuliin , mis soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas . Insuliini puudumisel veresuhkru tase tõuseb (normaalselt on glükoosi tase veres 0,8 – 1,1 g/l ).Kui glükoosi on veres juba 1,6 – 1,8 g/l, on neerude glükoosi tagasiimendamise võime ammendatud ja glükoos läheb üle uriini. Insuliini puudulikkuse korral areneb suhkrutõbi. Lisaks toodab kõhunääre veel seedeensüüme.

• Sugunäärmed
  
• Testosterooni funktsioonide hulka kuulub mehe sugunäärmete arengu ja sekundaarsete sootunnuste väljakujunemise tagamine. Lisaks on testosteroonil valgu sünteesi (eriti lihasvalkude sünteesi) soodustav toime, millega seletub mehe organismis suhteliselt suurem lihasmassi osakaal võrreldes naisega. Samuti on hormooniga seotud mehe vere suhteliselt suurem hemoglobiinisisaldus ja erütrotsüütide hulk. Veel seostatakse testosterooni mõjuga mõningaid mehe psüühika ja käitumise erijooni, näit agressiivsust jms. Testosterooni produktsioon suureneb hüppeliselt puberteedieas ja jääb mehel enamvähem samale tasemele veel võrdlemisi kõrges eas.
  
• Östrogeenid vastutavad naise sekundaarsete sootunnuste arenemise eest. Iga menstruaaltsükli jooksul on nende funktsiooniks aga munaraku küpsemise soodustamine ja ettevalmistus viljastumiseks. Östrogeenide toime tõttu kolesterooli ainevahetusele on viljakas eas naised meestest paremini kaitstud südame- veresoonkonna haiguste eest. Kõnealused hormoonid tõstavad vere hüübimisvõimet. Samas pidurdavad östrogeenid luude pikkuskasvu , sellest tuleneb tõik, et tütarlapsed esimese menstruatsiooni saabumise järel enam märkimisväärselt pikemaks ei kasva.
  

• Mis numbritega on joonisel tähistatud?
  

• kilpnääre
  
• kõrvalkilpnäärmed
  
• kõhunääre
  
• käbikeha
  
• ajuripats
  
• munasarjad
  
• munandid
  
• neerupealised
  

2