Maailide kirjeldus (0)

Jan van Eyck (1395-1441)
" Arnolfini abielupaar "
1.Töömõõdud: 82.2 × 60 cm
2. Maail asukoht: National Gallery ( rahvusgalerii ) , Londonis
3.Tehnika: Õlivärvitehnika
4.Värvid: koloriidi põhivärvid , punane ja roheline
5. Kompositsioon : Kompositsioon on terviklik , midagi ei saa juurde panna ega ära võtta. Keskpunktiks on abielupaari käed ja peegel . Kompositsioon on tasakaalus , sest mees ja naine esiplaanil tasakaalustavad teineteist. Esemete ja figuuride kujutamisel on kasutatud valgust ja varju. Kasutatud on kontrasttoone – punast ja rohelist.
6.Pildi fookus : Fookuseks on peegel ja abielupaari käed.
7.Ruumi kujutamine: Abielu paar oli maalitud hubases toas. Tagaseinal rippuv peegel, mille kumeralt pinnalt peegeldub vastu kõik toas toimuv.
8.Teose sisu: Jan van Eyck kujutab kaupmees Giovanni Arnolfini kihluspäeva koduses abielukambris. Arnolfin hoiab oma noore naise Giovanna Cenami kätt - nii kinnitab ta pühalikult võrdväärset liitu. Mehe parem käsi õnnistab lapseootel naist. Suurendusklaasi abil võib märgata toolileenile nikerdatud pisidetaili - sünnitajate kaitsepühaku Margareta figuuri. Tagaplaanil avaneb vaade pruudivoodile, mille peatsis ripub hari - puhtuse sümbol. Peegel näitab sündmuse tunnistajate - kolme inimese - juuresolekut. Seinale, roosikrantsi kohale, ongi kunstnik kirjutanud oma nime: "Jan van Eyck oli siin, 1434". Roosikrants vagaduse tunnusena ripub peegli kõrval. Peegli ümber on kujutatud kümmet neljateistkümnest peatusest Kristuse teekonnal Kolgata mäele. Aknal seisab õun - kiusatuse võrdkuju. Koer on traditsiooniline truuduse sümbol. Laes ripub vasklühter üksiku põleva küünlaga. Sageli tõlgendatakse seda pulmaküünlana, mis vastabiellunute kodus tavakohaselt süüdati. Päeva pidulikkust rõhutab karusnahaga, tikandite ja pitsidega kaunistatud garderoob .
Giorgione ( Giorgio Barbarelli da Castelfranco)(1477 - 1510 )
"Uinuv Venus "
1.Töömõõtmed: 108,5 x 175 cm
2.Maali asukoht: Old Masters Picture Gallery (Dresdeni maaligaleriis) , Saksamaal
3.Tehnika: Õlivärvitehnikas
4.Värvid: tumedad toonid, Venus on kujutatud heledamalt ja ta uinub – punasete ja hallikate linade peal.
5.Kompositsioon: Tagaplaanis on kujutatud inimtühi linn , mis tõstab esile omakorda „Uinuva Venuse “ müstilist atmosfääri. Linad on maalitud hõbedase varjundiga, pigem külmades toonides, mis on vastuoluline tavalisele pesu kujutamisele. Inimkeha orgaanilisusele, naturaalsusele ning maalähedusele viitab maapinna reljeefi ning naisekeha kurvide miimika ja vastavus.
6.Pildi Fookus: Fookuseks on Venuse käed
7.Teose sisu: Pildil on alasti naisterahvas , kelle profiil paistab jäljendavat mäestikku tagaplaanil. Suurt rõhku tagatausta detailidele ning varjudele. Valik alasti naise kasuks märkis nii revolutsiooni kunstis kui ka stardipauku modernsele kunstile. Erootilised mõistaandmised on tulenenud Venuse tõstetud käest ning seda peetakse kogu teose aluseks. Parem käsi on muundunud just seetõttu, et see kujutaks endast seksuaalsuse sümbolit nagu ka vasaku käe asetsemine kubemel. Linad on maalitud hõbedase varjundiga, pigem külmades toonides, mis on vastuoluline tavalisele pesu kujutamisele. Inimkeha orgaanilisusele, naturaalsusele ning maalähedusele viitab maapinna reljeefi ning naisekeha kurvide miimika ja vastavus.
Koostaja : Kadri Mekk
11.a klass
2009