Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Erituselundkond ja veebilanss (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

 70 kilose kehakaaluga inimene 
sisaldab 42...45 liitrit vett. 
 Inimene saab umbes 1/3 veest 
toiduga ning 2/3 joogiga .
 Meie  veevajadus ei ole püsiv, vaid 
oleneb kliimast,  east , tööst, tervislikust 
seisundist ja teistest näitajatest. 
  Mida rohkem on organism 
rasvunud, seda väiksem on tema 
veesisaldus ja vastupidi. 
Erituselundite ülesandeks on 
kõrvaldada organismist ekskreete 
ehk ainevahetuse  jääkained  ja 
organismi sattunud mürkaineid.
Kontrollib keha veetasakaalu
Kui kehas on veepuudus siis hüpotalamus:
Stimuleerib ajus asuvat janukeskust 
stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima 
antidiureetilist hormooni
Antidiureetilisest hormoonist sõltub kui palju 
vett imatakse esmauriinist tagasi
• Eraldub higi, mis 
koosneb veest, 
mineraalsooladest ja 
higi ainevahetusjääkidest 
(nt. kusiainest)
Higistamine aitab 
higinääre
säilitada keha 
temperatuuri

Ööpäevas eritub inimesel 
umbes 0,5 liitrit higi.
• Eemaldavad veeauru.
              Ööpäevas – 0,3 – 0,4 liitrit vett.
•  Eraldavad  CO  
2
Eemalduvad tahked jääkained (seedimata 
toit)
Eemaldub vesi (ööpäevas – 0,2 – 0,3 liitrit verd)
Eralduvad raskmetallid
Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste 
ainete jäägid
Neerupealised 
Neerud  asuvad 
Neeru
kõhuõõne 
tagaseinal 
d  
puusade kõrgusel, 
üks vasakul, teine 
paremal pool 
Veresooned 
lül
N isamma
eerud o st
n  . 
erituselundid , mis 
tagavad uriini 
Kusejuhad moodustamise ning 
 reguleerivad 
Kusepõis   organismis vee, 
soolade ja teiste 
ainete sisaldus.
  krooniline neerupuudulikkus  on pikaajalise 
neerukahjustuse tagajärjel kujunev 
neerufunktsiooni langus. 
 sagedasimaks põhjuseks põletikud ja 
verevarustuse  häired neerukoes. 
 algstaadiumeis tavaliselt sümptomid puuduvad. 
 Äge neerupuudulikkus on äkki tekkinud neerude 
funktsiooni täielik ja põhimõtteliselt taaspöörduv 
kahjustus
 põhjuseks on ca 40%-l kirurgiline  operatsioon
20%-l mitmesugused  sisehaigused , 15%-l rasedus 
ja halvasti tehtud abort , 10%-l trauma ja 10%-l 
mürgistused neerusid kahjustavate ainetega. 
kusepõis on 
lihaseliste seintega 
kotikujuline  elund
millesse koguneb 
uriin ning seejärel 
eemaldatakse see 
kusepõiest lihaste 
kokkutõmbumisel 
kusiti kaudu. 
Nimeta erinevaid erituselundkondi?
Milline erituselundkond on kõige tähtsam?
Mida põhjustab neerupuudulikkus?
Mis on hüpotalamus?
http://www.kidneyetn.org/images/goodkidney.gif
www.tfg.tartu.ee/bioloogia/7Bklass/Image24.jpg
http://mazapan-hadita.freeblog.hu/files/okt-nov-dec/nefron.JPG
http://www.ivanstalio.com/immagini/Illustrazioni/Anatomy/nef
ron.jpg
http://graphics8.nytimes.com/images/2007/08/01/health/adam/
1122.jpg

Document Outline

  • ERITUSELUNDKOND ja VEEBILANSS
  • Veesisaldus inimorganismis
  • PowerPoint Presentation
  • Hüpotalamus
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Krooniline neerupuudulikkus
  • Äge neerupuudulikkus
  • Slide 11
  • Küsimused
  • Slide 13
Vasakule Paremale
Erituselundkond ja veebilanss #1 Erituselundkond ja veebilanss #2 Erituselundkond ja veebilanss #3 Erituselundkond ja veebilanss #4 Erituselundkond ja veebilanss #5 Erituselundkond ja veebilanss #6 Erituselundkond ja veebilanss #7 Erituselundkond ja veebilanss #8 Erituselundkond ja veebilanss #9 Erituselundkond ja veebilanss #10 Erituselundkond ja veebilanss #11 Erituselundkond ja veebilanss #12 Erituselundkond ja veebilanss #13
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Nicole Maria Klais Õppematerjali autor
Veesisaldus inimorganismis
Hüpotalamus
Veebilanss
Erituselundid
Küsimused

Sarnased õppematerjalid

Erituselundkond
9
ppt

Erituselundkond

Erituselundkond Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ekskreete ehk ainevahetuse jääkained ja organismi sattunud mürkaineid. Nahk · Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. Kopsud · Eemaldavad veeauru. Ööpäevas ­ 0,3 ­ 0,4 liitrit vett. · Eraldavad CO2 Soolestik Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas ­ 0,2 ­ 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerud - peamised erituselundkonna elundid. Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne tagaseinal

Bioloogia
Füsioloogia
33
doc

Füsioloogia

I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF ­ käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF ­ käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F ­ uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinil

Anatoomia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun