glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon invertaasi toimel: Reaktsiooduproduktid detekteeritakse komplektsomeetrilise meetodiga (põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, sisaldab vask(II)- triloon B kompleksi). Invertaasi toimeks on vajalik happeline keskkond, seega komplekslahus toimub invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab reaktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetakse proovid (sisaldavad taandavaid suhkruid), neid keedetakse ja vask(II) taandub vask(I)-ks, moodustub Cu2O, see eraldub segust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Vabanenud triloon B kogus määratakse 0,02 M vasksulfaadi lahusega tiitrides, indikaatoriks mureksiid. 1 kat on ensüümi hulk, mis produtserib 1 s jooksul 30C juures 1 mol taandavat suhkrut (kutsub esile 1 mol sahharoosi hüdrolüüsi). Töö käik: Sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimiseks võtsin 50 ml katseklaasi, kuhu
Mida näitab/väljendab invertaasi aktiivsus 825 µkat/g? 1 katal on selline ensüümi hulk, mis konverteerib 1 sekundi jooksul ensüümile optimaalsetel tingimustel 1 mooli substraati reaktsiooniproduktideks. Kuna see on aga väga suur ühik, siis praktikas kasutataksegi tihti ühikuna hoopis µkatalit. Defineerisid ühiku 1 katal. Antud töös leiti, et invertaasi preparaadi aktiivsus on 825 µkat/g. Mida väljendab konkreetselt 825 µkat/g? St kui palju taandavaid suhkurid tekib, mis aja jooksul, mis preparaadi koguse kohta? 825 µkat/g väljendab seda, et taandavaid suhkruid tekib 825 mikromooli 1 sekundi jooksul 1 g preparaadi kohta. Järeldus Ideaalis peaksid tulemused kokku langema või erinema teineteisest maksimaalselt 20 % võrra. Kuna ka minu tulemused on võrdlemisi sarnased ja erinevus on väiksem kui 20%, siis loen invertaasi aktiivsuse määramise katse õnnestunuks.
triloon B kompleksi. Kompleks valmistatakse Na 2CO3 lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA-Na –d (etüleen-diamiintetraäädikhappe dinaatriumi sool). Kuna see lahus on tugevalt aluseline ning invertaasi optimaalne pH on 4,8, siis mõjub see lahus inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni. Samuti on taandavate suhkrute määramiseks vajalik leeliseline keskkond ja vask(II)-triloon B kompleks. Reaktsioonisegust kindlal ajahetkel võetud proov, mis sisaldab taandavaid suhkruid viiakse komplekslahusesse. Keemisel taandub kompleksis sisalduv vask(II) suhkrute toimel vask(I)-ks. Seejärel moodustub Cu 2O, seda on näha punase sademena, mis tekib sinise lahuse põhja. Ekvivalentses koguses jääb lahusesse vaba triloon B. Vabanenud triloon B tiitritakse 0,02 M vasksulfaadi lahusega. Stöhhiomeetrilise punkti määramiseks lisatakse indikaatorina mureksiidi, mis värvub selles punktis roheliseks.
glükoosi ja fruktoosi detekteerimisel reaktsioonisegus. Vastavatalt toodud skeemile leiab invertaasi toimel aset sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon. Tekkinud reaktsiooniproduktide, glükoosi ja fruktoosi, koguse kindlaks tegemiseks kasutatakse antud töös kompleksomeetrilist meetodit, kus põhiliseks reaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)triloon B kompleksi. Hüdrolüüsisegust võetud, taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades vask(I)oksiidi, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Reaktsioonil vabanenud triloon B määratakse tiitrimisel 0,02M vasksulfaadi lahusega, kasutades indikaatorina mureksiidi vesilahust. Töö käik: 1. Sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimiseks kasutasime suuremat katseklaasi, kuhu
mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi (valmistatakse kõrge konsentratsiooniga lahuses, võttes üks ühele hulga ja triloon-B). Antud reaktiiv täidab kahte rolli: · Tänu tugevalt aluselisele reaktsioonile toimib ta invertaasile mille pH 4,8 inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni. · Tagab taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)- triloon B kompleksi. Taandavaid suhkruid sisaldav reaktsioonisegust võetud proov viiakse komplekslahusesse. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub , mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena. Lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon-B. Järgneb reaktsioonil vabanenud triloon B koguse määramine tiitrimise teel, kasutades kindlakonsentratsioonilist 0,02M vasksulfaadi lahust. Tiitrimise
ja fruktoosi detekteerimisele reaktsioonisegus. Sahharoosi hüdrolüüs invertaasi toimel. Glükoosi ja fruktoosi koguse kinladktegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Põhireaktiiv tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II) triloon B konpleksi. Leeliseline komplekslahus toimib invertaasile inaktiveerivalt (kuna invertaasile on vaja happelist keskkonda) ja lõpetab reaktsiooni. Pärast hüdrolüüsireaktsiooni võetakse taandavaid suhkruid ja keedetakse segu komplekslahusega, mille tulemusena moodustub punane sade Cu2O ja ekvivalentses koguses vaba triloon. Triloon B tiitritakse 0,02M vasksulfaadi lahusega (indikaatorina mureksiidi vesilahus). Invertaasi aktiivsus määratakse mikrokatalites 1 ml ensüümilahuse kohta. Tiitrimiseks kulunud 0,02M CuSO4 lahuse hulga järgileitakse taandavate suhkrutesisaldus proovis Invertaasi aktivsuse leitakse kasutades valemi: kus:
vabandenud taandavad monosahhariidid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon invertaasi toimel: Reaktsiooduproduktid detekteeritakse komplektsomeetrilise meetodiga (põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi). Invertaasi toimeks on vajalik happeline keskkond, seega komplekslahus toimub invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab reaktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetakse proovid (sisaldavad taandavaid suhkruid), neid keedetakse ja vask(II) taandub vask(I)-ks, moodustub Cu2O, see eraldub segust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Vabanenud triloon B kogus määratakse 0,02 M vasksulfaadi lahusega tiitrides, indikaatoriks mureksiid. 1 kat on ensüümi hulk, mis produtserib 1 s jooksul 30C juures 1 mol taandavat suhkrut (kutsub esile 1 mol sahharoosi hüdrolüüsi). Töö käik:
Tallinna Ülikool FOTOSÜNTEESI KEEMIA Taimefüsioloogia referaat Koostanud: Luise Tiks Tallinn 2014 Sissejuhatus Fotosüntees on protsess, mille abil mitmed bakteritüübid, vetikad ning vaskulaarsed taimed muundavad valgusenergia orgaaniliste ainete keemiliseks energiaks. Fotosüntees hõlmab mitmeid füüsikalisi ning keemilisi reaktsioone, mille käigus sünteesitakse valgusenergia abil taandavaid agente (ferredoksiine ja NADPH-d) ning ATP-d. Saadud ühendeid kasutatakse lihtsate orgaaniliste ainete sünteesiks süsihappegaasist ning lämmastik- ja sulfaatioonidest. Sellised reaktsioonid on omased nii prokarüootidele kui eukarüootidele ning on aluseks taime funktsioneerimisele. Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade fotosünteesi pimedusstaadiumis toimuvatest keemilistest reaktsioonidest, mis võimaldavad organismidel keemiliste ühendite energiaks
Laktoosi osasoonid meenutavad veidi väikese lapse joonistatud lilli, need on ümmargused ja kollakad, mitte eriti pikad läbimõõdult (võrreldes glükoosi osasoonidega). Glükoosi osasooni välimus langeb kindlasti kokku kirjanduses oleva infoga, laktoosi oma on aga veidi teistsugune. Võib-olla on erinevus tingitud suurenduse erinevusest. Glükoosi osasoonid Laktoosi osasoonid Benedict'i test suhkrute määramiseks Reaktsioon Benedict'i reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid ja mittetaandavaid suhkruid. Taandavad suhkrud reageerivad tsitraadiga komplekseerunud vaseiooniga. Vaba aldehüüd- või ketorühma (poolatsetaalse või -ketaalse hüdroksüülrühma) toimel vask taandub, andes punase värvusega vask(I)oksiidi, mis lahusest välja sadeneb. Suhkur oksüdeerub reaktsioonil vastavaks happeks. Positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud. Selleks et näiteks sahharoosiga
reaktsiooniproduktide määramiseks vajalik leeliseline komplekslahus invertaasile inhibeerivalt ja lõpetab ensüümiraktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetud, taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Reaktsioonil vabanenud triloon B määratakse tiitrimisel 0,02 M vasksulfaadi lahusega, kasutades
kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)triloon B kompleksi. Kompleks moodustub CuSO4 ja triloon B ekvimoraalsete hulkade ühendamisel. Kuna invertaasi toimeks on optimaalne happeline keskkond, siis toimub reaktsiooniproduktide määramiseks vajalik leeliseline komplekslahus invertaasile inhibeerivalt ja lõpetab ensüümiraktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetud taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. 1 Reaktsioonil vabanenud triloon B kogus määratakse tiitrimisel 0,02 M vasksulfaadi lahusega, kasutades indikaatorina mureksiidi vesilahust. Tiitrimisel toimub reaktsioon:
Esimeses oli HCl lahus , mis kiirendus suhkru hüdrolüüsi, mille tulemusena tekkisid fruktoos ja glükoos(taandavad suhkrus). Teisel hüdrolüüsi on väga aeglane, sest aga saharoos ei reageeri Fehlingi reaktiiviga, sest saharoos ei ole taandav suhkur ning ei reageeri Fehlingi reaktiiviga. 1.2.5 Barfoed` reaktsioon. Teoreetilised alused: Suhkrute reaktsion Barfoedi reaktiivivga võimaldab eristada taandavaid mono- ja oligosahhariide. Monosahhariidide reaktsioonil tekib katseklaasi põhja tumepunane CuO2 sade. Happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Töö käik: · Võetakse 2 katseklaasi · Ühele lisame 1ml monosahhariidi lahust (glükoos) · Teisele lisame taandavat disahhariid. (laktoos) · Mõlemad + 3ml Barfoed reaktiiv · Segatakse ja kuumutatakse 5-10 minutit. · Jälgitakse sademe moodustumist.
soojendatakse veevannis. Positiivse reaktsiooni puhul sadestub taandunud hõbe katseklaasi seintele peeglina. Järeldus: Metalliline hõbe sadestus aldehüüdide toimel välja ja moodustas katseklaasi pinnale peegli. See tõendab asjaolu, et glükoos on taandav suhkur. 1.2.4 Benedict’i test suhkrute määramiseks Reaktsioon Benedict’i reaktiiviga (sisaldab 173 g/l naatriumtsitraati, 100 g/l naatriumkarbonaati ja 17,3 g/l vasksulfaat pentahüdraati) võimaldab eristada taandavaid ja mittetaandavaid suhkruid. Taandavad suhkrud reageerivad tsitraadiga komplekseerunud vaseiooniga. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes punase värvusega vask(I)oksiidi, mis lahusest välja sadeneb. Suhkur oksüdeerub reaktsioonil vastavaks happeks. Kuna positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, siis sahharoos Benedicti reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos
soojendatakse veevannis. Positiivse reaktsiooni puhul sadestub taandunud hõbe katseklaasi seintele peeglina. Järeldus: Metalliline hõbe sadestus aldehüüdide toimel välja ja moodustas katseklaasi pinnale peegli. See tõendab asjaolu, et glükoos on taandav suhkur. 1.2.4 Benedict'i test suhkrute määramiseks Reaktsioon Benedict'i reaktiiviga (sisaldab 173 g/l naatriumtsitraati, 100 g/l naatriumkarbonaati ja 17,3 g/l vasksulfaat pentahüdraati) võimaldab eristada taandavaid ja mittetaandavaid suhkruid. Taandavad suhkrud reageerivad tsitraadiga komplekseerunud vaseiooniga. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes punase värvusega vask(I)oksiidi, mis lahusest välja sadeneb. Suhkur oksüdeerub reaktsioonil vastavaks happeks. Kuna positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, siis sahharoos Benedicti reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos
kinladktegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Põhireaktiiv tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II) triloon B kompleksi. Leeliseline komplekslahus toimib invertaasile inaktiveerivalt (kuna invertaasile on vaja happelist keskkonda) ja lõpetab reaktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetud taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks ja moodustab Cu2O. See eraldub punase sademena ja lahusesse jääb vaba triloon B. Triloon B tiitritakse 0,02M vasksulfaadi lahusega (indikaatorina mureksiidi vesilahus). Invertaasi aktiivsus määratakse mikrokatalites 1 ml ensüümilahuse kohta. Antud katses kasutatakse invertaasi asemel vedelat invertiini. Töö käik:
Saadud produktide koguse kindlaks määramiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks tugevalt aluseline lahus, kus on vask(II)-triloon B kompleks. Tänu tugevalt aluselisele reaktsioonile muudab ta invertaasi, mille pH opt=4,8, inaktiivseks ja lõpetab ensüümireaktsiooni. Samas tagab ta ka taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)-triloon B kompleksi. Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud taandavaid suhkruid sisaldav proov viiakse komplekslahusesse ning keedetakse, mille käigus taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub punase sademena sadenev Cu2O ning lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B: Jägnevalt tuleb määrata tiitrimise teel triloon B kogus, kasutades 0,02M vasksulfaadi lahust ning indikaatorine mureksiidi. Tiitrimisel komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)-ioonidega ning seda näitab ka indikaator:
Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA dinaatriumi soola (triloon B). See reaktiiv toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni ning tagab leeliselise keskkonna taandavate suhkrute määramiseks. Komplekslahusesse viiakse kindlal ajahetkel võetud ning taandavaid suhkruid sisaldav proov. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ning moodustub punane Cu2O sade. Keetmisel toimub järgnev reaktisoon: Järgnevalt tuleb tiitrimise teel määrata vabanenud triloon B kogus. Selleks kasutatakse 0,02M CuSO4 lahust. Lahusesse lisatakse ka indikaatorina mureksiidi, mis muudab värvi triloon B ja Cu(II)-ioonide kompleksi taastekkimisel.
Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO 4 ja EDTA dinaatriumi soola (triloon B). See reaktiiv toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni ning tagab leeliselise keskkonna taandavate suhkrute määramiseks. Komplekslahusesse viiakse kindlal ajahetkel võetud ning taandavaid suhkruid sisaldav proov. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ning moodustub punane Cu2O sade. Keetmisel toimub järgnev reaktisoon: Järgnevalt tuleb tiitrimise teel määrata vabanenud triloon B kogus. Selleks kasutatakse 0,02M CuSO4 lahust. Lahusesse lisatakse ka indikaatorina mureksiidi, mis muudab värvi triloon B ja Cu(II)-ioonide kompleksi taastekkimisel. Tiitrimisel toimub järgnev reaktsioon:
kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)triloon B kompleksi. Kompleks moodustub CuSO4 ja triloon B ekvimoraalsete hulkade ühendamisel. Kuna invertaasi toimeks on optimaalne happeline keskkond, siis toimub reaktsiooniproduktide määramiseks vajalik leeliseline komplekslahus invertaasile inhibeerivalt ja lõpetab ensüümiraktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetud taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Reaktsioonil vabanenud triloon B kogus määratakse tiitrimisel 0,02 M vasksulfaadi lahusega, kasutades indikaatorina mureksiidi vesilahust. Tiitrimisel toimub reaktsioon, kus vabanenud triloon B komplekseerub uuesti Cu(II)-ioonidega ja kompleksi taastekkimine on
kindlakstegemiseks kasutatakse nn kompleksomeetriline meetod, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Nimetatud kompleks valmistatakse kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades (1:1) CuSO4 ja etüleemdiamiintetraäädikhappe dinaatriumi soola (EDTA-Na, tuntud kui triloon B). Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud proov, mis sisaldab taandavaid suhkruid, viiakse komplekslahusesse. Keemistemperatuuril taandub komplesis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena. Järgneb reaktsioonil vabanenud triloon B koguse määramine tiitrimise teel, kasutades 0,02 M vasksulfaadi lahust. Tiitrimise käigus komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)- ioonidega ja komleksi taastekkimine on täheldatav lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi.
Seejärel jahutasin jäävannis. Moodustunud osasoonide kristallide kuju vaatasin mikroskoobis. Tulemus ja järeldus Pärast reagenti lahustuvust segude värvus muutus kollaseks. Pärast segude keemist arabinoosis tekkisid helbed osasoonid, maltoosis seda ei tekkinud. Arabinoosi osasoonid nägid välja mikroskoobis kollase laiguna, milles olid tumedad täpikesed. 1.2.3. Benedict'i test suhkrute määramiseks Reaktsioon Benedict'i reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid ja mittetaandavaid suhkruid. Taandavad suhkrud reageerivad tsitraadiga komplekseerunud vaseiooniga. Vaba aldehüüd- või ketorühma (poolatsetaalse või -ketaalse hüdroksüülrühma) toimel vask taandub, andes punase värvusega vask(I)oksiidi, mis lahusest välja sadeneb. Suhkur oksüdeerub reaktsioonil vastavaks happeks. Sarnane reaktsioon toimub ka taandavate suhkrute reaktsioonil Fehlingi lahustega. Töö käik Kahte katseklaasi doseerisin 1 ml sahharoosi lahust
Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktsiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse kõrge Na2Co3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA dinaatriumi soola (triloon B). See reaktiiv toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni ning tagab leeliselise keskkonna taandavate suhkrute määramiseks. Komplekslahusesse viiakse kindlal ajahetkel võetud ning taandavaid suhkruid sisaldav proov. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja tekib punane Cu2O sade. Keetmisel toimub reaktsioon näeb välja nii: Sellele järgneb triloon B koguse määramine tiitrimise teel, kasutades 0,02 M CuSO4 lahust. Tiitrimisel komplekseerub triloon B Cu(II)-ioonidega ja kompleksi taastekkimist saab kindlaks määrata indikaator mureksiidi värvuse muutumise järgi.
aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Vask(II)-triloon B kompleks täidab vaadeldava meetodi puhul kahesugust rolli: · tänu tugevalt aluselisele reaktsioonile toimib ta invertaasile, mille pHopt 4,8, inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni. · tagab taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)- triloon B kompleksi. Hüdrolüüsisegust võetud, taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Reaktsioonil vabanenud triloon B määratakse tiitrimisel 0,02 M vasksulfaadi lahusega, kasutades indikaatorina mureksiidi vesilahust. Invertaasi aktiivsus avaldatakse mikrokatalites 1 ml ensüümilahuse kohta. (kat/ml).
reaktsioonivõrrandile: Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi a fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Sahharoosi hüdrolüüsi käigus tekkinud produktide glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks viiakse kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud proov, mis sisaldab taandavaid suhkruid, komplekslahusesse (triloon B). Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub , mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena. Lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Keetmisel toimub reaktsioon: Reaktsioonil vabanenud triloon B kogust määratakse tiitrimise teel, kasutades selleks 0,02 M vasksulfaadi lahust. Tiitrimise käigus komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)-
kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)triloon B kompleksi. Kompleks moodustub CuSO4 ja triloon B ekvimoraalsete hulkade ühendamisel. Kuna invertaasi toimeks on optimaalne happeline keskkond, siis toimub reaktsiooniproduktide määramiseks vajalik leeliseline komplekslahus invertaasile inhibeerivalt ja lõpetab ensüümiraktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetud, taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Reaktsioonil vabanenud triloon B määratakse tiitrimisel 0,02 M vasksulfaadi lahusega, kasutades indikaatorina mureksiidi vesilahust. Invertaasi aktiivsus avaldatakse mikrokatalites 1 ml ensüümilahuse kohta. (µkat/ml). Töö käik 1
Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktsiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse kõrge Na2Co3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA dinaatriumi soola (triloon B). See reaktiiv toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni ning tagab leeliselise keskkonna taandavate suhkrute määramiseks. Komplekslahusesse viiakse kindlal ajahetkel võetud ning taandavaid suhkruid sisaldav proov. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja tekib punane Cu2O sade. Keetmisel toimub reaktsioon näeb välja nii: Sellele järgneb triloon B koguse määramine tiitrimise teel, kasutades 0,02 M CuSO4 lahust. Tiitrimisel komplekseerub triloon B Cu(II)-ioonidega ja kompleksi taastekkimist saab kindlaks määrata indikaator mureksiidi värvuse muutumise järgi.
kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja etüleendiamiintetraäädikhappe dinaatriumi soola. See reaktiiv täidab vaadeldava meetodi puhul kaht rolli: tänu tugevalt aluselisele reaktsioonile toimib ta invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni; tagab taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)-triloon B kompleksi. Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud proov, mis sisaldab taandavaid suhkruid, viiakse komplekslahusesse. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena. Lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Järgneb reaktsioonil vabanenud triloon B koguse määramine tiitrimise teel, kasutades 0.02M vasksulfaadi lahust. Tiitrimise käigus komplekseerub vaba triloon B uuesti Cu(II)-ioonidega ja kompleksi taastekkimine on täheldatav lahusesse
aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Kompleksi valmistatakse Na2CO3 lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja triloon B(ETDA-Na). Reaktiivi roll: · Toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümreaktsiooni · Tagab taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)-trioloon B kompleksi. Kindlal ajahetkel reaktsioonist võetud proovi(sisaldab taandavaid suhkruid) viiakse komplekslahusesse. Keemistemperatuuril taandaub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(i)-ks. Moodustub Cu2O ja eraldub punase sademena. Lahusesse jääb vaba triloon B. Keetmisel 2 toimuv reaktsioon: Kasutades 0,02 M vasksulfaadi lahust määratakse vabanenud triloon B koguse tiitrimise teel.Selle käigus komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)-ioonidega ja kompleksi taastekkimine on täheldatav
Töö käik: Katseklaasi valatame 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisatame 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust ja loksutatakse. Seejärel lisame 1 ml glükoosi lahust, segu loksutatakse ja soojendame veevannis. Tulemus: Reaktsiooni käigus sadestus taandunud hõbe katseklaasi seintele peeglina, mis näitab, et meil on tegemis taandava suhkruga. Aldehüüdrühm oksüdeerus selle käigus metalliga. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Taandavaid suhkruid määratakse sageli leeliselise vask(II)-tartraatkompleks struktuur? ehk Fehlingi reaktiiviga, mis saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K,Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus) kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)- tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadestub. Suhkur ise aga
Lahus jäi sinine. Järeldus: Katses selgus, et sahharoos ise puhtas kujus ei reageeri Fehlingi reaktiiviga sest sahharoos ei ole taandav suhkur ja järelikult ei tekkinud vask(I)oskiidi sadet. Aga kui sahharoosile lisada kontsentreeritud soolhapet, siis see hüdrolüüsub, ja tekkis lahusesse vask(I)oskiidi punane sade. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Töö teoreetilised alused Suhkrute reaktsion Barfoedi reaktiivivga võimaldab eristada taandavaid mono- ja oligosahhariide. Monosahhariidide reaktsioonil tekib katseklaasi põhja tumepunane CuO2 sade. Happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Töö käik: 1 Võtsin kaks katseklaasi ning ühele valasin 1 ml monosahhariidi lahust(glükoos) ja teisele taandava oligosahhariidi(laktoos) lahust. 2 Mõlemale lisasin 3 ml Barfoed' reaktiivi. 3 Segasin hoolikalt. Mõlemad lahused värvusid on sinised. 4 Hoidsin kuumal vesivannil maksimaalselt 5 minutit
Põhireaktiivis on selles meetodis tugevalt aluseline lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Sellel reaktiivil on käesoleva meetodi läbiviimisel kaks ülesannet: 1) ta lõpetab ensüümireaktsiooni, kuna toimub tugevalt aluseline reaktsioon, mis mõjub invertaasile inaktiveerivalt 2) ta tagab leeliselise keskkonna ja vask(II) triloon B kompleksi, mis on vajalik taandavate suhkrute määramiseks. Reaktsioonisegu, mis sisaldab taandavaid suhkruid peab kuumutama, sest siis taandub Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)- eks ning moodustub Cu2O, mis eraldub punase sademena. Lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B-d, tänu millele saabki suhkrute kontsentratsiooni määrata. Keemisel toimuv reaktsioon: CH2N(CH2COO)2Cu R C + CH2N(CH2COO)2Cu + 4Na+ + 4OH- R C + H OH
inaktiveerivalt. Lõpetab ensüümreaktsiooni b) Tagab taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise kk-a ja vask(II)-triloon B kompleksi Kompleksi valmistamine: .võetakse ekvimolaarsete hulkades (1:1) CuSO4 ja etüleendiamiintetraäädikhappe dinaatriumsoola (EDTA-Na, tuntud kui triloon B) .kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahus Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud proov (sisaldab taandavaid suhkruid) viiakse komplekslahusesse. Keemistemperatuuri toimel: 1. suhkrute toimel taandub kompleksis sisalduv Cu(II)Cu(I). Moodustub Cu2O. Eraldub reaktsioonisegust punase sademena. 2. Lahusesse jääb ekvivaletsetes kogustes vaba triloon B Reaktsioonil vabanenud triloon B kogus tehakse kindlaks tiitrimise teel: - Kasutada tuleb 0,02 M vasksulfaadi lahust - Tiitrimise käigus komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)-ioonidega
Valasin katseklaasi 1 ml 1%-list AgNO3 lahust ning lisan 0,5 ml konts. NH4OH ja loksutasin. Seejärel lisasin ka 1 ml glükoosi lahust, segasin veelkord ning kuumutasin veevannil. Toimus reaktsioon ning taandunud hõbe sadestus katseklaasi seinale peeglina. Katse tõestas, et suhkur sisaldab aldehüüdrühma. 2.4. Benedict'i test suhkrute määramiseks Teoreetilised alused 13 Reaktsioon Benedict'i reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid ja mittetaandavaid suhkruid. Taandavad suhkrud reageerivad tsitraadiga komplekseerunud vaseiooniga. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes punase värvusega vask(I)oksiidi, mis lahusest välja sadeneb. Suhkur oksüdeerub reaktsioonil vastavaks happeks. Kuna positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, siis sahharoos Benedict'i reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos.
0,2 g sulamistemperatuur on lähtesuhkrule naatriumatsetaati. iseloomulikud ja võimaldavad seda identifitseerida. Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Lahused sisaldavad taandavaid suhkruid. 3) Hõbepeegli 1 ml 1 % AgNO3 Soojendamisel lahus muutus alguses reaktsioon lahust, 0,5 ml hallikaks ja siis hõbe sadestus kontsentreeritud katseklaasi seintele peeglina. Hõbeda NH4OH ja 1 ml amooniakaalsest lahusest sadestub glükoosi lahust. metall klaasi pinnale peeglina. Lahus sisaldab taandavat suhkrut.
1. Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response A. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine B. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel C. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase D. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine Score: 2/2 2. Mis võimaldab terast termiliselt töödelda? Student Response A. Terases/malmis toimuv polümorfne muutus (K12 ja K8) B. Terase kõrge sulamistemperatuur C. Terases kiirel jahtumisel tekkivad sisepinged D. Terase kuumutamisel tekkiv sulafaas
Total score: 91/100 = 91% 1. Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response Feedback A. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel B. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase C. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine D. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine Score: 2/2 2. Mis võimaldab terast termiliselt töödelda? Student Response Feedback A. Terases/malmis toimuv polümorfne muutus (K12 ja K8) B. Terase kõrge sulamistemperatuur C. Terases kiirel jahtumisel tekkivad sisepinged D. Terase kuumutamisel tekkiv sulafaas Score: 2/2 3.
Katseklaasis kus oli HCl tekkis punane sade, sest HCL lisamisega sahharoosi lahusele kiirendas tema hüdrolüüs ja tekkis ekvimolaarne segu glükoosist ja fruktoosist, need on taandavad suhkrud ning nad andsid positiivse reaktsiooni. Vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldoosidega (glükoos ja fruktoos) ja ketoosidega, mille tulemusena vask taandub, andes punase sademe (vask(I)oksiidi), glükoos ja fruktoos aga oksüdeerisid vastavateks happeteks. BARFOED' REAKTSIOON Eristab taandavaid monosahhariide oligosahhariididest Barfoed reaktiiviga, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid, andes punase vask(I)oksiidi sademe. Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi ning teisesse 1 ml maltoosi 1.Mõlemale lisasin 3ml Barfoed' reaktiivi, segasin ja hoidsin kuumal veevannil 3 minutit Kus oli fruktoos punane sade tekkis 2 minuti jooksul , kuna fruktoos on taandav monosahhariid. SELIVANOFF'I REAKTSIOON
Submitted: Monday 14 March 2011 16:00 Time spent: 00:10:08 Total 86/100 = 86% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 score: 1. Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response A. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine B. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine C. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase D. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel Score: 2/2 2. Mis võimaldab terast termiliselt töödelda? Student Response A. Terases/malmis toimuv polümorfne muutus (K12 ja K8) B. Terase kõrge sulamistemperatuur C. Terases kiirel jahtumisel tekkivad sisepinged D. Terase kuumutamisel tekkiv sulafaas Score: 2/2 3.
Terase termotöötlus Started: Monday 4 October 2010 05:18 Submitted: Monday 4 October 2010 06:07 Time spent: 00:49:17 Total score: 77/100 = 77% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response A. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine B. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase C. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine D. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel Score: 2/2 2. Mis võimaldab terast termiliselt töödelda? Student Response A. Terases/malmis toimuv polümorfne muutus (K12 ja K8) B
Title: Praktikum nr 5. Terase termotöötlus Started: Sunday 26 September 2010 09:08 Submitted: Sunday 26 September 2010 09:17 Time spent: 00:08:56 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response A. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel B. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase C. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine D. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine Score: 2/2 2. Mis võimaldab terast termiliselt töödelda? Student Response A. Terases/malmis toimuv polümorfne muutus (K12 ja K8) B. Terase kõrge sulamistemperatuur C. Terases kiirel jahtumisel tekkivad sisepinged D
6) Madalsüsinikterastel asub kõige kõrgemate mehaaniliste omadustega ala keevitamisel termomõjutsoonis: normaliseerimispiirkonnas. 7) Keevitatava materjali ebaühtlane kuumenemine termomõju tsoonis keevitamisel põhjustab: termopingeid 8) Keevitatavate materjalide ettekuumutamist keevitamisel kasutatakse: termopingete vähendamiseks ja haprate karastusstruktuuride vältimiseks. 9) Elektroodikate sisaldab järgmisi desoksüdeerivaid (taandavaid komponente): Si ja Mn 10) Pärast jahtumist esinevad reeglina õmblusmetallis ja selle lähipiirkonnas: tõmbepinged. 11) Automaat-kaarkeevitusel räbustis saavutatakse kõrge tootlikkus: keevitusvoolu märgatava suurendamise teel. 12) Teraste keevitamisel kaudkaarega kasutatakse: sulavaid kattega elektroode. 13) Keevitusvoolu allikatest on kõige kõrgema kasuteguriga: keevitusalaldid 14) Vahelduvvooluga keevitamisel kasutatakse keevituskaare stabiliseerimiseks: eriliste lisanditega
Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel b. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine c. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine d. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase Score: 2/2 Küsimus 2 (2 points) Mis võimaldab terast termiliselt töödelda? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Terases/malmis toimuv polümorfne muutus (K12 ja K8) b. Terase kõrge sulamistemperatuur c. Terases kiirel jahtumisel tekkivad sisepinged d. Terase kuumutamisel tekkiv sulafaas
Tumesinine HCl-i sisaldav lahus muutus kuumutamiselt punakas aga teine oma värvi ei muutnud. HCl-i sisaldav lahus muutus punaseks sellepärast, et hape kiirendas hüdrolüüsi ning glükoos reageeris Fehlingi reaktiiviga. Järelikult sobib Fehlingi reaktiiv taandavate ja redutseerivate suhkrute kindlakstegemiseks, kuna viimaste korral annab ta lahusesse punase sademe. Barfoed reaktsioon Barfoed' reaktiiv võimaldab eristada taandavaid mono-ja disahhariide, kuna happelises keskkonnas taandavad vaske monosahhariidid ,aga mitte disahhariidid. Kui tegemist on monosahhariididga, tekid katseklaasi tumepunane sade. Töö käik Ühte katseklaasi valasin 1ml glükoosi lahust ja teise 1ml laktoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisasin Barfoed reaktiivi ning kuumutasin vesivannil. Glükoos moodustas punaka sademe ehk taandas vase välja, laktoosi lahus aga värvi ei muutnud
Tulemus: Fehlingi lahuste lisamisel muutus mõlemas katseklaasis lahus siniseks. Teistkordsel veevannis kuumutamisel tekkis katseklaasis, kuhu oli lisatud HCl, punane sade. Järeldus: Happe lisamine kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi, mistõttu andis selles katseklaasis Fehlingi reaktiiv positiivse reaktsiooni taandavate suhkrute suhtes. 1.2.5 Barfoed'i reaktsioon Barfoed'i reaktiiviga (vask(II)atsetaadi lahus äädikhappes) saab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgalt happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml fruktoosi, teise 1 ml maltoosi lahust. Lisati 3 ml Barfoed'i reaktiivi ning kuumutati veevannil ~5 min. Tulemus: Pärast mõneminutilist kuumutamist tekkis fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis punane sade. Järeldus: Fruktoos kui monosahhariid taandas vaske, tekkis punane Cu2O sade. Maltoos kui
Question 1 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Elektroodikate sisaldab järgmisi desoksüdeerivaid (taandavaid) komponente (õigeim variant) Select one: a. Al ja Cr b. Co ja Al c. Ti ja Cu d. Si ja Mn Question 2 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Autokere õhukese pleki (alla 0,8 mm) keevitamiseks kasutaksite Select one: a. MAG keevitust b. räbustis keevitust c. elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust d. MIG keevitust Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
Küsimus 31 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Miks teostatakse servade eeltöötlemist kaar- ja gaaskeevitusel? Vali üks: a. õmblusmetalli parema kaitse tagamiseks ümbritseva õhu eest b. läbikeevituse tagamiseks c. õmbluse ligipääsetavuse tagamiseks d. õmbluse õige kuju tagamiseks Küsimus 32 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Elektroodikate sisaldab järgmisi desoksüdeerivaid (taandavaid) komponente (õigeim variant) Vali üks: a. Co ja Al b. Si ja Mn c. Ti ja Cu d. Al ja Cr Küsimus 33 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Jooteräbusti on ette nähtud Vali üks: a. joodetavate pindade märgumise parandamiseks ja oksiidide lahustamiseks b. joodetavate pindade ja joodise puhastamiseks oksiidkiledest c. joodise sulamistemperatuuri alandamiseks d. jooteliite kasutustemperatuuri tõstmiseks Küsimus 34
Fehlingi I ja Fehlingi II lahust. Peale reagentide lisamist muutus lahuste värv siniseks. · Katseklaase soojendatakse veelkord. Tugev punane sade tekkis selles katseklaasis, kuhu lisati HCl. Järeldus: Punane sade tekkis lahusesse, millesse lisati konts. HCl. Sahharoosi hüdrolüüsil tekkinud vaba aldefüüdrühm reageeris Fehlingi lahuste kompleksiga ning vask sadestus seejärel lahusest välja. 1.2.5 Barfoed´ reaktsioon Reaktsioon võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taantavad vaske ainult monosahhariidid. Reaktsioon annab punase vask(I)oksiidi sademe. Töö käik · Ühte katseklaasi valatakse 1 ml glükoosi, teise laktoosi lahust. · Mõlemasse lisatakse 3 ml Barfoed´ reaktiivi ning kuumutatakse kuni 10 min. Katseklaasi, kus oli glükoosi lahus, tekkis tumepunane sade, laktoosi lahusesse sadet ei tekkinud.
uuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi detekteerimiselreaktioonisegus.Tekkinud reaktsiooniproduktide koguse kindlakstegemiseks kas nn kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus , mis sisaldab vask(II)triloon B kompleksi. Kuna invertaasi toimeks on optimaalne happeline komplekslahus oinvertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetud, taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu (II) Cu(I) ks , mood CU2O, mis eraldub reaktioonisegust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B.Reaktsioonil vabanenud triloon B määratakse tiitrimisel 0,02 M vasksulfaadi lahusega, kasutades inikaatorina mureksiidi vesilahust. Invertaasi aktiivsus avaldatakse mikrokatalites 1 ml ensüümilahuse kohta (µkat/ml) Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine
(CuSO4 (aq)) ja Fehling II (leeliseline Seignett'i soola lahus (aq)) lahust ja loksutan hoolikalt. Mõlemas katseklaasis tekib intensiivne sinine värvus. Soojendan uuesti. Järeldus Sahharoosi lahusesse, millele lisasin soolhapet, tekkis punane sade. Järelikult toimus selles lahuses edukalt sahharoosi hüdrolüüs glükoosiks ja fruktoosiks, mis andis katsele positiivse tulemuse. 1.2.5.Barfoed'i reaktsioon Reaktsioon võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Sarnaselt Fehlingi reaktiiviga peaks tekkima punane vask(I)oksiidi sade. Töö käik Võtan kaks katseklaasi ning valan ühte 1 ml glükoosi ja teise 1 ml laktoosi lahust. Lisan mõlemale 3 ml Barfoed' reaktiivi (vask(II)atsetaadi lahus äädikhappes), segan hoolikalt ja hoian kuumal veevannil 5 minutit. Järeldus Glükoosi lahuses tekkis punane sade. Laktoosi lahus ei muutunud
Cu2O sade. Tulemus on tingitud sellest, et positiivse reaktsiooni annavad vaid taandavad suhkrud, seega sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad selle hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Soolhappe lisamine 1. katseklaasis kiirendas hüdrolüüsi ning tekkisid glükoos ja fruktoos, mis on taandavad suhkrud. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Barfoed' reaktiiv Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes. Reaktsioon võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid. Positiivse reaktsiooni korral tekib punane Cu2O sade. 1. katseklaas 2.katseklaas Töö käik: 1 ml fruktoosile(monosahhariid) Töö käik: 1 ml laktoosile(oligosahhariid) lisatakse 3 ml Barfoed' reaktiivi, segatakse ja lisatakse 3 ml Barfoed' reaktiivi, segatakse ja
annaabi.ee 
