Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia materjalid (6)

Keevitus , pealesulatus, termolõikamine, jootmine . NB! Meil oli see viimane test ja ei tulnud need küsimused! Tulid hoopis jpg-failidena (KMT lõikamise test) toodud küsimused.
1) Termomehaaniliseks keevituseks loetakse: joonkeevitust (joonkontaktkeevitust)
2) Keevituse vooluallika välistunnusjoon väljendab: keevitusvoolu ja keevituspinge vahelist sõltuvust.
3) Keevitamisel vahelduvvooluga keevitustrafo keevitusvoolu reguleeritakse: primaar - ja sekundaarmähiste vahelise vahekauguse muutmise teel.
4) Käsikaarkeevituse vooluallikate iseloomulikumaks tunnuseks on: voolu reguleerimisvõimalus.
5) Keevituse vooluallika tühijooksupinge on: 220-380 või 60-90( vahelduvool ja alalisvool)
6) Madalsüsinikterastel asub kõige kõrgemate mehaaniliste omadustega ala keevitamisel termomõjutsoonis: normaliseerimispiirkonnas.
7) Keevitatava materjali ebaühtlane kuumenemine termomõju tsoonis keevitamisel põhjustab: termopingeid
8) Keevitatavate materjalide ettekuumutamist keevitamisel kasutatakse: termopingete vähendamiseks ja haprate karastusstruktuuride vältimiseks.
9) Elektroodikate sisaldab järgmisi desoksüdeerivaid (taandavaid komponente): Si ja Mn
10) Pärast jahtumist esinevad reeglina õmblusmetallis ja selle lähipiirkonnas: tõmbepinged.
11) Automaat -kaarkeevitusel räbustis saavutatakse kõrge tootlikkus : keevitusvoolu märgatava suurendamise teel.
12) Teraste keevitamisel kaudkaarega kasutatakse: sulavaid kattega elektroode.
13) Keevitusvoolu allikatest on kõige kõrgema kasuteguriga: keevitusalaldid
14) Vahelduvvooluga keevitamisel kasutatakse keevituskaare stabiliseerimiseks: eriliste lisanditega elektroodikatteid ja kõrgemat tühijooksupinget (kaare süütepinget)
15) Keevitustraadi põhiliseks erinevuseks võrreldes pealesulatusmaterjalidega (ka traadiga ) on: madal süsiniku sisaldus(c metalli põlemistemp hapnikus.
40) Mittemetalsete materjalde (dielektrikud, keraamika ) termolõikamiseks võib kasutada: plasmajugalõikamist ja gaas -laserlõikamist.
Metallurgia
1) Malmi tootmisel kasutatav meetod on: pürometallurgia
2) Aheraine ja tuha eraldamiseks malmi tootmisel kasutatakse: räbustit
3) Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on: dinas
4) Rauamaakidest suurima raua sisaldusega on: magnetiit
5) Malmi tootmisel peenestatud maak allutatakse aglomeerimisele.
6) Raua redutseerimine maagist tehakse: CO osalusel
7) Terase tootmisel malmist eraldatakse süsinik oksüdeerimisega.
8) minimaalne hapnikusisaldus on: rahulikul terasel .
9) Väävli ja terase eraldamine terasest tehakse: lubjakiviga
10) Kõige levinumaks terase tootmise meetodiks on: hapnikkonvertermeetod
11) Kõrgahju protsessi põhiprodukt on toormalm .
12) Toorvase saamisel on lõppetapiks õhuga läbipuhumine konverteris.
13) Al tootmisel kasut. elektrolüüdina: Al2O3 lahust krüoliidis.
14) Mg elektrometallurgias kasut elektrolüüdina: MgCl2
15) Al elektrolüüsil koguneb Al: katoodile.
16) Ti tihedus (g/cm3) on: 4,5
17) Titaani saamisel titaantetrakloriidi TiCl4 redutseerimine tehakse magneesiumiga.
18) Si ja Mn sattuvad malmi põhiliselt maagist.
19) S lisand sattub malmi põhiliselt: kütusest (koks)
20) Terase tootmisel martäänmetodil kasutatakse lisandite oksüdeerimiseks rauamaaki.
21) Süsinikusisaldus malmis on: 4%
22) Süsinik satub malmi: kütusest.
23) Väävel terases põhjustab: punarabedust.
24) Instrumentaalterased sisaldavad süsinikku > 0,8%
25) Terase keemisel eraldub: C
26) Terase kahjulikeks lisanditeks on: S ja P
27) Valuploki peeneteraline struktuur valuplokivormi täitmisel moodustub: kiirel jahtumisel.
28) Terase kvaliteedi tõstmiseks degaseerimise teel kasutatakse elekterräbu ümbersulaatust.
29) Süsiniku sisalduse suurenemine terases vähendab: löögistikust.
30) Valadeis moodustub kahanemistühik: rahuliku terase puhul.
31) Kõige tootlikumaks terase saamise meetodiks on: martäänmeetod.
32) Kõige kvaliteetsem teras saadakse: hapnikkonvertereis.
33) Sulfiidse vasemaagi särdamist tehakse eesmärgiga: utiliseerida SO2.
34) Kloori kasut. Ti ja Mg tootmisel
35) Tsementiit raudsüsiniksulameis kujutab endast: keemilist ühendit.
36) Kõige madalam sulamistempeatuur Fe-C sulameist on: eutektseil sulameil.
37) Ferrosiliitsiumit ja Ferromangaani kasut. terase tootmisel: redutseerimiseks.
38) Terase legeerimist kergelt oksüdeerivate elementidega (V, Cr, Mn jt) tehakse sulatamisel.
39) Likvatsioon kujutab endast: Keemilise koostise ebaühtlust.
40) Eutektikum kujutab endast: mehaanilist segu.
Metallide survetöötlus.
1) Metallide survetöötluses on pidevprotsessiks: valtsimine.
2) Ühesuunalisel tõmbamisel tekivad maksimaalsed nihkepinged tõmbesuunaga nurga all: 90
3) Polükristalli suurte plastsete külmdeformatsioonide puhul tekkiv struktuur on: kiuline.
4) Plastse külmdeformatsiooni puhul väheneb matalli: plastsus .
5) Suurim plastsus on terastel struktuuriga: ferrit
6) Süsinikteraste plastse deformeerimise temperatuurivahemik asub: solidus- ja likviidsusjoone vahel.
7) Metalli suurima plastsuse tagab pingeolek: igakülgne surve
8) Suurim plastsus ilmneb metallil : sepistamisel.
9) Igakülgse tõmbedeformatsiooni olek tekib:ei tekigi.
10) Kuumutamine üle rekristalliseerumistempi peale kriitiliste deformatsiooni astmetega külmdeformeerimist: viib plastsuse paranemisele
11) Peadeformatsioonide summa on võrdne:nulliga
12) Deformatsiooni kiiruse suurenemine viib metalli: plastsuse vähenemisele.
13) Külmdeformeeritud terase kalestumise võib kõrvaldada: rekristalliseeuva lõõmutamisega.
14) Suurim kogus töödeldabvast terasest töödeldakse järgmisel survetöötlusmeetodil: valtsimine.
15) Metalli haardetingimused valtsimisel tagatakse kõige paremini samaaegse: hõõrde teguri ja haarde nurga suurendamisega.
16) Kalibreeritud valtse ei kasutata: lehtmetalli tootmiseks.
17) Paljuvaltsilisi (üle 4 valtsi ) valtspinke kasut eesmärgiga: suurendada tootlikkust.
18) Slääbe kasut: lehtmetalli tootmiseks
19) Õmbluseta torude tootmiseks kasut: kaldvaltsimist
20) Keevitatud torude valmistamisel kasut. lähtetoorikuna: ribatoorikut või lehtmetalli.
21) Millist toorikut ei ole võimalik saada valtsimise teel: mootoriklapp.
22) Millist toorikut pole võimalik saada pressimise teel: külmdeformeeritud lehtmetall
23) Pressimise kõige iseloomulikumaks jooneks võrreldes teiste survetöötlusviisidega on: metallile suure plastsuse tagamine.
24) Pressimise põhilisteks eelisteks võrreldes valtsimisega on: väiksem omahin .
25) Tõmbamine teostatakse: külmdeformeerimise teel.
27) 10 mm läbimõõduga varda tõmbamisel 1mm seks on mitu tõmbeastet vaja: metalli ebapiisava tugevuse tõttu.
28) Tooriku tünnikujulisust jämendamisel võib vähendada või vältida: tööriistdae kokkupuutuvate pindade määrimisega.
29) Auru-õhuvasara löögienergiat võib kõige enam suurendada: langevate osade massi ja langemiskiiruse suurendamisega.
30) Erijõud p sepistamisel ja vormstantsimisel ei olene:tooriku metalli voolavuspiirist.
31) Kinniste stantside puuduseks on: täpsete mõõtmete ja massiga toorikute vajalikkus.
32) Masstootmises võib autode väntvõllid valmistada: sepistamise või valtsimise teel sepavaltsidel.
33) Töötluslisad sepistel nähakse ette eesmärgiga: lihtsustada sepiste ja tööriistade kuju.
34) Alasialuse energia suurendamisel löögitöö (-energia): suureneb.
36) Külmalt stantsitakse lehtmetalli paksusega kuni: 5mm
37) Lehtsantsimise puuduseks on: stantside keerukus ja kõrge maksumus.
38) Kujumuuteoperatsioonideks lehtstantsimisel on: ääristamine, avalõikamine, sisselõikamine.
39) Surverõngast kasu.: õõnsate pöördkehade valmistamiseks.
40) Kõik lehtstantsimise operatsioonid teostatakse pressi ühe töökäigu jooksul ühes tööpositsioonis kasutades: lihtoimestantse.
Valutootmise alused
1) Valuvormi osadeks on: kärn.
2) Staatiline surve ülemisele vormipoolele kärniga vormi puhul võrreldes kärnita vormiga on: sama
3) Vormisegude rikastamine mitmekordse kasutamise eesmärgil värske liiva lisamisega on vajalik: liivaterade purunemise tõttu.
4) Saviliiva sisaldus vormisegudes %-des ei ületa: 16
5) Betoniitsavidel võrreldes kaoliinsavidega on suurem: sidevõime.
6) Kärnide valmistamisel kasutatakse sidematerjalidena: liiva
7) Parim vedelvoolavus on sulameil: madala sulamistemperatuuriga.
8) Mittemetallsete osakeste kerkimist vedelmetalli pinnale parandab: temperatuuri tõstmine.
9) Silindrilise valandi kahanemistühiku kuju on: allapooletipuga koonus .
10) Press-vormimismasinate puuduseks on: vormi ebaühtlane tihendamine kõrguse suunas
11) Malmvalandite pinna kvaliteedi tõstmiseks ja külgepõlemise vähendamiseks lisatakse vormisegule: vesiklaasi.
12) Erineva seinapaksusega valandite massiivseisse, aeglasemalt jahtuvaisse osadesse jäävad peale jahtumist: tõmbejääkpinged.
13) Valupeade (kompensaatorite) ülesandeks on: kahanemistühikute ja poorideta valandite saamine
14) Koorikvalu puhul kasutatakse valuvormis sideainena: termoaktiivset vaiku .
15) Räbupüüdja efektiivsus suureneb: voolamiskiiruse vähenemisel räbupüüdjas
16) Metalljahutajate ülesandeks valuvormides on: erineva seinapaksusega valandi osade samaaegse tardumise ja jahtumise saavutamine.
17) Sulavmudelitega täppisvalu puhul kasut. keraamilise kooriku valmistamiseks materjalina: hüdrolüüsitud etüülsilikaadi lahust.
18) Terase karastumise ja malmi valgenemise vältimiseks valamisel metallvormidesse: kuumutatakse kokillid ette ja nende sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega .
19) Tsentrifugaalvalu puhul horisontaalteljega masinais oleneb vormi minimaalne pöörlemiskiirus: vormi raadiusest.
20) Valandi vabapinna kuju tsentrifugaalvalu puhul vertikaalteljega masinais on: pöördparaboloid.
21) Survevalu iseloomulikumaks omapäraks on: terasest korduvkasutusega pressvormide kasutamine.
22) Pressvormide ja kokkillide purunemise põhjuseks on: väsimuspragude tekkimine.
23) Tehnikas enimkasutatud malmimarkide struktuuri kõige iseloomulikumaks tunnuseks on: grafiidiosakeste kuju.
24) Malmi grafitiseerumist soodustab: Si
25) Malmvalandite jahtumiskiiruse vähendamine soodustab järgneva struktuuri saamist: tempermalm
26) Suurim tugevus on malmil: keraja grafiidiga.
27) Hallmalmi modifitseerimise eesmärgiks on: grafiidiosakeste peenendamine.
28) Temperamalmi saamiseks on vajalik: valgemalmi struktuuriga valandite lõõmutamine.
29) Kõrgtugeva malmi modifitseerimiseks kasut. Mg ja C.
30) Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on: vagranka .
31) Oht kahanemistühikute tekkeks terasvalandeis võrreldes malmvalanditega on: suurem
32) Vagranka täitematerjalide arvutus tehakse selliste elementide sisalduse osas nagu: Si ja Mn
33) Kõige levinumaks valuteraste sulatamise agregaadiks on: elektriahi .
34) Teraste madalad valuomadused (halb vedelvoolavus, suur kahanemine), mis põhjustavad defekte, viivad vajadusele kasut järgnevaid abinõusid: räbupüüdja ristlõike suurendamine ja tõusukanalite kasutamine.
35) Terasvalandite joonkahanemine valuvormis moodustab:2,5%
36) Kütusena kasutatakse vagrankades põhiliselt:looduslikku gaasi, koksi
37) Silumiinid on sulamid : Al-Si-(Cu)
38) Masinvormimisel tihendatava vormisegu tiheduse väikseim ebaühtlus kõrguse suunas saavutatakse: liivpaiskuriga.
39) Põhiliseks iseärasuseks alumiiniumisulamite valamisel on: kalduvus gaaside imamisele ja kergesti oksüdeerimine.
40) Ülemäära suur savisisaldus vormisegudes võib põhjustada: gaasipoorsust, sisepengeid ja pragusid.