Pedagoogika ülddidaktika tunniettevalmistus (0)

TUNNIKONSPEKT
Õppeaine: Geograafia
Klass: 10. klass
Aeg: 14.11.11, teine tund.
Õpilasete iseloomustus: Õpilastele tundub geograafia meeldivat ning tundi tullakse suhteliselt hea meelega. Tegemist on tavaklassiga, kus on nii tublimaid ja võimekamaid kui ka vähem motiveeritumaid ja vähemvõimekaid. Üheskoos on aga klass tubli ja nõrgemaid toetatakse. Õpilased viskavad palju nalja ning koosarutlused ja analüüsid sujuvad hästi, vähem soovitakse kirjalikku tööd.
Tunnikava koostanud üliõpilase nimi:
Tunni teema: Demograafiline üleminek
Tunni eesmärgid:

• Omandab arusaama, et riigi sündimus ja suremus , rahvastikuarv ei ole üksiseisev aspekt või lihtsalt number,
  vaid see on ajas muutuv suurus, tugevalt seotud riigi kui terviku toimimisega, arenguga (tehnika, meditsiin , valdav peremudel ) jne.
  
• Teab peamisi rahvastikutüüpe ning etappe .
  
• Teab mis regioonides on inimeste oodatav eluiga lühem või pikem ning oskab arutleda selle põhjuste üle.
  
• Oskab tuua näiteid aspektidest, mis mõjutavad rahvastikutüübi väljakujunemist.
  
• Oskab rahvastiku diagrammi uurides tunda ära rahvastikutüübi.
  

Oskab kõrvutada ja võrrelda erinevaid rahvastikutüüpe rahvastiku diagrammi abil.
Mõisted: demograafilise ülemineku (siirde) teooria, traditsiooniline rahvastikutüüp, kaasaegne rahvastikutüüp, demograafiline plahvatus , demograafilise ülemineku esimene etapp, demograafilise ülemineku teine etapp, rahvastiku vananemine .
Õ pilaste eelteadmised ja oskused: Eelnevalt on tehtud sissejuhatus demograafia teemasse. Õpilased teavad, mis on sündimus, mis suremus ning aspekte , mis seda mõjutavad. Õpilased on kuulnud põgusalt erineva rahvastikuarenguga riikidest. Kõik õpilased pole teadmiste hulga poolest võrdsed, mõned vajavad lisaks praktilisi ülesandeid või pinginaabriga arutlemist. Tutvutud on vaid mõningase teoreetilise osaga demograafia teemast.
Eelnevalt vajalikud tegevused õpetajale: Vajalik on teha Powerpointi esitlus, mis baseeruks õpetaja enda konspektil ning aitaks õpilasi iseseisval tunni konspekteerimisel. Samuti jagada töölehed, millel küsimused ja näidis rahvastikudiagrammid.
Eelnevalt vajalikud tegevused õpilasele: Kodus lugeda läbi ptk lk 44-47 ning vastata eelmise peatüki küsimustele kirjalikult lk 44.
Tunniks vajalikud materjalid, vahendid, tarkvara ja veebiaadressid:
Õpik: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, G. Raagmaa, Tartu 2003.
Omakoostatud konspektivihik demograafia materjaliga
Jagatavad töölehed õpilastele kodus täitmiseks
Tahvel omapoolsete selgituste/mõistete kirjutamiseks
Tunni osad, struktuuri elemendid
Tegevuste kestus (minutites)
Õpetaja poolt kavandatud ja organiseeritud õppetegevuste kirjeldus (meetodid, juhendid, küsimused, õpilaste ja õpetaja tegevus jne)
Põhjendused, mida mingi tegevusega saavutada tahetakse.
Ehk MIKS?
Õpilaste tegevus
I Ettevalmistus põhiosaks
* tunni organiseerimine
* tähelepanu haaramine
* eesmärgi teatamine
* eelnevalt õpitu kordamine/vajaminevate teadmiste aktiveerimine
90 min
5 min
1 min
4 min
Materjali ülevaade, konspekti kokkupanek. Olulised selgitused , märkmed konspektist Powerpoint esitlusele. Töölehtede väljaprintimine.
Palun õpilastel püsti tõusta, ootan kuni klass rahuneb, tervitan neid soojalt ning palun istet võtta.
Vaatame lühikest videoklippi
http://www.youtube.com/watch?v=QVt1Htnu3Ik&feature=related
Video vaatamise ajal kirjutan tahvlile tunniteema, õpikust ptk leheküljed ning suuliselt ütlen, mis täna plaanis.
Küsin, missuguseid probleeme nähti. Millega need seotud olid? Kuidas puudutab see meie teemat? Missugused on mõtted? Arutelu.
Konspekt annab vajalikud (eel)teadmised edasiseks andmete analüüsiks. Minu jaoks on konspekt ka ajaliseks abiliseks, selleks, et ma järge ei kaotaks ning midagi olulist mainimata ei unustaks. Õpilastele on konspekt heaks kinnistuseks, aga ka hilisemaks meeldetuletuseks. Powerpoint kui tahvel (ise on keerukam jooniseid teha tahvlile kriidiga)
Õppetöö nõuab keskendumist ning see on viis, kuidas neid vahetunni lainelt taas keskenduma panna.
Multimeediavahendid on tavaliselt väga tähelepanuköitvad. Samuti saab nende abil luua häid pilte laste silme ette, mis aitaksid teemasse sisse elada ning ka panna neid arutlema .
Eesmärgi teatamine toob tundi selguse. Õpilased saavad mõttes valmistuda eesolevaks tunniks.
Lasen õpilastel endil rääkida, mis nad nägid ja missugune on nende mulje, arvamus. Seoste loomine õpikumaterjalidest tegelikkusega aitab edaspidi materjali paremini omastada.
Kodus on õpilased ptk läbilugenud ning vastanud eelmise ptk küsimused, mis on abiks uue ptk vastuvõtmisel.
Oma malbes ranguses suudan ma siiski neid ohjata ning nad võtavad istet.
Vaatavad videot ning arvatavasti osa lõpetab koduseid töid.
Vihik ja õpik avatakse. Teadvustatakse edasist tegevust.
Õpilased diskuteerivad, aitan omapoolsete küsimustega.
II Põhiosa
* peab tagama õpetusliku eesmärgi täitumise
20 min
Tunniteema: Sündimus ja suremus läbib paljudes riikides sarnaseid muutusi. Siirdeteooria . Powerpointis demonstreerin erinevaid diagramme ning analüüsin rahvastikutüübietappe. Olulisemate lausete kirjutamine tahvlile ja joonised. Püüan rõhutada ka seda, mida neil läheb vaja edasisel töölehtede täitmisel.
Uute teadmiste vastuvõtmine. Treenib õpilaste kuulmis-, kirjutamis - kui ka pildimälu. Valmistab õpilasi ette eesseisvaks individuaaltööks töölehtedega.
Õpilased kuulavad ja kirjutavad konspekti vihikusse . Küsivad, kui midagi jääb ebatäpseks.
III Lõpetav osa
* harjutamine, kinnistamin ja/või, rakendamine

NB! + tagasiside

* tunni kokkuvõte/eesmärgi saavutatuse kontroll
5 min
10 min
Jagan laiali töölehed, sõnastan täpselt ülesande. Ütlen, et tööleht jääb kodus lõpetada ning on hindeline . Palun õpilastel sellele pilgu peale heita ning küsin, kas kõik on selge.
Kordame üle erinevate mõistete tähenduse. Palun igalühel kirjutada vihikusse 2 teemakohast küsimust, selleks annan 2 minutit ning seejärel palun õpilastel kaasõpilastelt neid küsida. Meenutame erinevaid rahvastikutüüpe ning seda missugune diagramm neile vastas.
Ülesanne tuleb sõnastada, et õpilased valesti aru ei saaks; et õpetaja poolt seatud eesmärki täidaks.
Töölehed on praktilise ülesandena hea mälutreening, teoreetiliste teadmiste kinnistamine .
Kordamine on tarkuse ema. Tagasisidet saan õpilastel tunnis suuliselt ning ka tagastatud töölehtede eest.
Õpilased uurivad töölehte ning kirjutavad päevikusse, et see on kodus lõpetada.
Püüavad mõttes tuletada meelde tunnisräägitut ning käega märku antud õpilased vastavad. Lubatakse ka teistel täiendada.

Tööleht:

Kasuta abivahendina õpikust materjali lk 44-47.

Kirjuta järgmiste selgituste taha sellele vastav(ad) mõiste(d) või jooni alla sobiv vastusevariant:

Rahvastiku areng jagatakse järgnevateks etappideks :
1.____________________________ 2. ____________________________3. ____________________________4. _____________________________

3 aspekti, mis mõjutavad rahvastikutüübi väljakujunemist:
1.____________________________ 2. ____________________________3. ____________________________

Selles demograafilises etapis hakkavad sündimus ja loomulik iive langema - ___________________________________________________________

Kiire rahvaarvu kasv - __________________________

Kaasaegset rahvastikutüüpi iseloomustab: kõrge sündimus, madal suremus / madal sündimus, kõrge suremus / madal sündimus ja suremus

Iga ühiskond siirdub madala sündimuse ja suremusega tüübilt kaasaegsele tüübile - ______________________________________________________

Arutle lühidalt järgnevate küsimuste üle kirjalikult:

Millised on tänapäeval olulisemad surmade põhjused?

Miks põhjustel uuritakse rahvaloendusel nii elanikkonna vanust kui soolist koosseisu?
Analüüsi ja võrdle kaht järgmist rahvastikudiagrammi.
Missuguse riigi/piirkonna rahvastikudiagramm see võiks olla? Miks?
Analüüsin sündimust ja suremust , soolis -vanuselist koosseisu.
Kas rahvastik vananeb?
Missuguse riigi/piirkonna rahvastikudiagramm see võiks olla? Miks?
Analüüsin sündimust ja suremust, soolis-vanuselist koosseisu.
Kas rahvastik vananeb?
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS
Õpetajale
Käia läbi mõisted:
demograafiline üleminek – rahvastiku tüübi üleminek järgmisesse etappi
traditsiooniline rahvastiku tüüp – omane eelkõige agraarühiskonnale, iseloomulik väga kõrge ja väga muutlik suremus. Keskmiselt sureb 35-40 inimest tuhandest aastas haiguste, nälja ja mitmsug õnnetuste tagajärjel. Pere palju lapsi (7-8), kellest täiskasvanuks kasvab vaid 3-4. Keskm eluiga madal.
kaasaegne rahvastiku tüüp – sisuliselt eelmise vastand . Madal sündivus ja suremus, rahvaarvu väga aeglane kasv ja mõningane kahanemine. Rahvastiku vananemine. Pereplaneerimine tähtis. Lapsi peredes vähe. Surmapõhjused on üldiselt seotud suuresti veresoonkonnahaigustega.
demograafiline plahvatus – rahva kiire kasv
rahvastiku vananemine – sündimus väike, suremus suur. Omane üldiselt kaasaegsele rahvastikutüübile.
sündimus, suremus, iive, rahvastikupoliitika , migratsioon , linnastumine

RAHVASTIK JA ASUSTUS
Analüüsi maailma rahvaarvu kasvu, selgita selle põhjusi ja selle tagajärgi;
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured).
Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu
meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes.
Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda
täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal.
Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme:
toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus,
üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele,
jäätmete ladustamise
ja utiliseerimise probleemid jne.
Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur)
Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile.
arenenud riigid
arengumaad
Sündimus
Naiste seisund ühiskonnas
Traditsioonid ühiskonnas
Viljakas eas naiste arv
Laste sünnitamise vanus
Religioon (mõjutab tavasid, suhtumist pereellu)
Pereplaneerimine
Majanduslikud võimalused
Sündimus väike
Suurem osa naisi töötab või õpib, pere luuakse hilisemas eas.
Eelistatakse vähelapselist peret.
Rahvastik vananeb, noori naisi suhteliselt vähe.
Lapsed sünnitatakse mitte väga noorelt.
Usklike osatähtsus väiksem, vähem lapsi.
Sündimus suur
Suurem osa naisi kodused, nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist.
Peetakse normaalseks, et peres on palju lapsi.
Noor rahvastik, sünnituseas naisi palju.
Sünnitama hakatakse küllaltki noorelt.
Usklike osatähtsus suurem, rohkem lapsi.
Suremus, peamised surma põhjused
Rahvastiku vanuseline koosseis
Südame-veresoonkonna haigused, vähk
Õnnetused ( liiklus , olme, tööstus)
Kuriteod (vägivald, terroriaktid)
vanurite osatähtsus rahvastikus suur, seega ka suremus selle arvelt suurem
Toidu- ja veepuudus .
Sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, AIDS
Sõjad, ka loodusõnnetused
Noorte osatähtsus suur, seetõttu suremus madalam, kuid laste suremus on kõrge
Traditsiooniline rahvastiku tüüp
Demograafilise ülemineku esimene etapp
Demograafilise ülemineku teine etapp
Kaasaegne rahvastiku tüüp
Sündimus
Väga kõrge ~30-40‰
Väga kõrge ~30-40‰
Hakkab järk-järgult langema, jõudes 10‰
Madal, isegi ~10‰
Suremus
Väga kõrge ~30-40‰
Hakkab järk-järgult langema, jõudes 15‰
Suremus langeb vähe, jõudes 10‰
Madal, isegi ~10‰
Iive
Nullilähedane
Suur, kiire rahvaarvu kasv
Hakkab järk-järgult langema
Nullilähedane, mõnikord negatiivne
Vanuseline koosseis
Palju lapsi, vähe vanureid, keskmine eluiga vaid 40‑45 a
Palju lapsi, vanurite arv suureneb, keskmine eluiga kasvab
Laste osatähtsus väheneb alla 25%, vanurite osakaal kuni 25%, eluiga kasvab
Laste ja vanurite osatähtsus alla 20%, veidi üle poole tööealised
Rahvastiku püramiid võimaldab iseloomustada meeste ja naiste osakaalu eri vanuserühmades, rahvastikus toimunud muutusi ja prognoosida tulevikus toimuvaid muutusi.
Rahvastikupoliitika olemus ja vajalikkus, näiteid;
Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused.
Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad.
Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele , soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid.
Rändepoliitikas on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamis - ja töölubade saamisel. Osa riike reguleerib sisserännet näiteks sisserände kvoodiga. Kvoot võib erineda erineva sotsiaalse tausta , sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele.
Rahvastiku kasv ja koondumine linnadesse.
Linnastumine arenenud riikides
Linnastumine arengumaades
Linnarahvastiku osatähtsus, kasvutempo
Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo aeglane
Osatähtsus veel keskmine või madal, kuid kasvutempo kiire
Kasvutegurid
Elanike suundumine maalt ja väiksematest linnadest suurlinnadesse, linnastumine jõudnud infoajastu linnade järku
Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe arvel, elanike suundumine maalt linna, tööstusajastu linnad, ülelinnastumine
Regionaalsed erinevused
Linnade kokkukasvamine, megalopoliste teke.
Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned suuremad linnad
Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed - ja keskkonnaprobleemid;
Linnastumine arenenud riikides
Linnastumine arengumaades
Sotsiaalsed ja majandusprobleemid
Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv haldamine ,
Ülelinnastumine, slummid, elanikkonna kihistumine, kuritegevus , vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides, suur tööpuudus,
Keskkonnaprobleemid
Prügimajandus, õhusaaste, linnahaljastuse säilitamine
Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, transpordiprobleemid