Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia konspekt (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus kohas on olemas metsamajandus?
  • Mis on metsamajanduse põhinõue?
  • Mitu protsenti on Eesti kaetud metsaga ?
  • Mis puud on Palumetsas ?
  • Mis hooldustöid tuleb teha metsas ?
  • Mida saab metsas teha ?
  • Milliseid energiavarasid leidub Eestis ?
  • Miks on sellised muutused toimunud ?
  • Kui suure osa kasutatavast energiast annavad fossiilsed kütused ?
  • Mille alusel jaotatakse energialiigid taastuvateks ja taastumatuteks?
  • Mis takistab taastuvate energialiikide ulatuslikumat kasutamist?
  • Millised energialiigid on traditsioonilisedmillised alternatiivsed ?
  • Kuidas valitsevad naftatööstuse rahvusvahelised firmad ?
  • Miks valitsevad naftatööstuses rahvusvahelised firmad ?
  • Kuidas trantsporditakse naftat ?
  • Milline transpordiliik on odavam ja miks ?
  • Kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehaseid ?
  • Kuidas mõjutab poliitika naftaammutamisetööstust ja naftakaubandust ?
  • Millistele jõgedele on otstarbekas ehitada hüdroelektrijaamu?
  • Miks ei tasu ehitada elektrijaama Eestis suurima languga Oiusa jõele?

Metsamajandus ja metsatööstus
1.Metsas on palju marju.
2.Metsas on palju seeni
3. Metsast saab puid
4.Metsas saab vaadelda metsloomi
5.Paberit saab
6.Värske õhk
7.uute liikide leidmine
8.ilus loodus
9. matkamis võimalused
10.saab küttida metsloomi
11.Kaitseb muldi erosiooni eest
12.ühtlustab jõgede voolu
13.puhkemajanduslik tähtsus-rekratsioon
Metsavarud ja nende hindamine
  • Pool eestimaad on kaetud metsaga ..50 %.
  • Puidu varu mõõtmine kuupmeetrites.
  • Keskmine aastane juurdekasv pindala ühiku kohta.-Arvestuslank
      Puidu liigilisus

    Metsa väärtuse määrab puiduliigitus,eristatakse viit puuliikide rühma.
    • Väärispuu

    musttamm

    Valge/must pöök,kask, vaher
    • Tarbeokaspuu

    Lehis, kuusk ,mänd
    • Väheväärtuslik

    Pappel

    Metsamajandus-tegeleb metsahooldamise ja metsakaitsemisega.
    Tegeleb Valgustusraiega, lageraie .metsatöötlemine.
    Metsatüübid : Laanemets ,tihe kuusemets +sõnajalad ja jänesekapsas.
    Nõmmemetsad- Männid,Samblikud
    Palumets -Seened, pohl (palukas,palumari),jõhvikas, kuremari
    Salumets-Kasvavad kõik puud,kõige liigirikkam.
    Metsamajanduse põhinõue
    Aastane raie peab võrduma aastase juurde kasvuga.
    Kaitsta kahjurite ja tulekahju eest.
    Maaparandustööd.
    Maailma metsatüübid
    Metsatüüp
    Riigid,kus selline metsatüüp valdavalt kasvab
    Peamised puuliigid
    Metsa iseloomustus,juurdekasv ha kohta
    Ekvatoriaalsed vihmametsad
    Lõuna.Ameerika
    Aafrika
    Pappel
    Enamasti koosnevad nad väheväärtuslikest puuliikidest,aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha
    Lähisekvatoriaalsed hõrendikud
    Aafrika,
    Austraalia
    Madalatootlikkusega jändrikke puid palju kütteks.
    Liigilinine koosseis ja aastane juurdekasv on väiksem
    Lähistroopika metsad
    Niiske
    Vahemeremaad,
    USA,
    Austraalia
    Kuusk
    Mänd
    15-20m3/ha
    Kuiv
    Vahemeremaad,
    USA,
    Austraalia
    -//-
    1-2m3/ha
    Parasvöötme metsad
    Leht
    Venemaa
    Põhja-Ameerika
    valge/must pöök,
    kask
    vaher
    Aktiivse põllumajandustegevuse ja asustuse tuhenemise tõttu oluliselt vähenenud 5-10m3/ha
    okas
    Venemaa
    Kuusk,
    Mänd
    Kasvab aeglaselt,on suhteliselt hõredad ja väiksese aastase juurdekasvuga 1-2m3/ha
    Kaasaegne metsamajandus
    20.sajandil kujunesid enim arenenud piirkondades välja metsatööstusklastrid.Need hõlmavad metsamajandamise,puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja ariteenused.
    Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne-ja Põhja-euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis .Seetõttu suudavad need riigid suure osa oma puiduvajadustest ise rahuldada.
    Arengumaades jätkub metsaraie endise hooga,sest kasvav rahvastik vajab (põllu)maad ja kütust ning riik eksporditulusid.
    Metsad võivad üleraie ja ebaõige majandamise tulemusena hoopis hävida.Selleks,et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus,tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa,teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet,varuda seemet jne.
    Viimastel aastatel ongi istutatud metsade pindala maailmas suurenenud,pool sellest Indias,Hiinas ja Jaapanis.Metsaistandikel on tarbepuidu varumises järjest olulisem roll.
    Nii nagu põhjamaades,on ka Eestis palju metsamaad ning metsandus oluline majandusharu .Kujunenud on metsa-ja puiduettevõtete tihedalt läbi põimunud majanduskooslus-metsatööstuskobar,mis kasutab väga tootlikke ja kalleid masinaid.Eestist müüakse suurem osa puidutoodetest välja.
    Kõrge tootlikusega kõndiv harvester põhjustab minimaalset kahju metsa ökosüsteemile.
    Küsimused.
  • Kus kohas on olemas metsamajandus?
  • Nimeta üks väärispuu.
  • Mis on metsamajanduse põhinõue?
  • Definitsioon metsamajandus.
  • Mitu protsenti on Eesti kaetud metsaga ?
  • Mis puud on Palumetsas ?
  • Nimeta kõvasid lehtpuid.
  • Mis hooldustöid tuleb teha metsas ?
  • Mida leidub Nõmmemetsades.
  • Mida saab metsas teha ?
    Ettevõtlus klastrite areng
    ENERGIAMAJANDUS
    Energiamajanduse olemus ja tähtsus
    Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega,nende töötlemisega elektriks,mootori-või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbjale.Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks,samuti mootorikütuseks ja masinate tööks.Seega pn energia vajalik kõikjal-nii koduses majapidamises ,tootmises kui ka transpordis .
    Küsimused ja vastused.
  • Selgita joonise abil,millised tegevused moodustavad energiamajanduse?
    põlevkivi
  • Milliseid energiavarasid leidub Eestis ?
    Puit,süsi, gaas ,vesi, tuuleenergia
  • Selgita väidet ''Energia hind sisaldub kõikide toodete hinnas ''?Too konkreetne näide.
    Ükskõik mis toode on vajab ta elektrit,kui hinnad lähevad kõrgeks kuna elekter läheb kallimaks
  • Iseloomusta joonise põhjal,kuidas on aja jooksul muutunud söe osatähtsus energiamajanduses .Miks on sellised muutused toimunud ?
  • Kui suure osa kasutatavast energiast annavad fossiilsed kütused ?
    Nad annavad kõige suurema osa.
  • Mille alusel jaotatakse energialiigid taastuvateks ja taastumatuteks?
    Fosiilsed taastumatud, taastuvad -Puit, turvas .
  • Milliseid taastuvaid energialiike kasutatakse kõige rohkem.
    Nafta,
  • Mis takistab taastuvate energialiikide ulatuslikumat kasutamist?
    Vulkaanid,maavärinad, tornaado -inimesed ei oska neid kasutada
  • Millised energialiigid on traditsioonilised,millised alternatiivsed ?
  • Arutlege:kas maailma energiamajandust võib lähiajal tabada kriis ??
    Võib aga ei pruugi.
    Nafta ammutamine,trantsport ja töötlemine
    1.Kuidas valitsevad naftatööstuse rahvusvahelised firmad ?
    2.Miks valitsevad naftatööstuses rahvusvahelised firmad ?
    3.Kuidas trantsporditakse naftat ?
    4.Milline transpordiliik on odavam ja miks ?
    5.Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamipaigas
    6.Kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehaseid ?
    7.Kuidas mõjutab poliitika naftaammutamisetööstust ja naftakaubandust ?
    Tahked kütused
    Tahked kütused on kivisüsi,põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on neist ainus,millega kaubeldakse maailmaturul.Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades,koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena.
    Põhja-Ameerika
    Euroopa
    Esimesed söekaevandus-
    piirkonnad
    Aplatšid
    Ukraina ,Saksamaa ja Poola
    Kasutuselevõtu eelised
    Eksport Hiinasse ja Elektrijaamadele.
    Elektrijaamadele
    Tänapäeva peamised kaevanduspiirkonnad
    USA ja Kanada lääneosa.
    Ukraina,Saksamaa,Poola
    Ümberpaiknemise põhjused
    Head kaevandamistingimused ja kõrge kvaliteediga süsi.
    Kaevandamise maht on kõikjal langenud.
    Söetootmisega kaasnevad probleemid
    Halvevenud kavandamistingimuste tõttu on kaevandada kallis.
    Kaevandaistingimused on rasked ja allesjäänud varud piiratud.Ning süsi pole heade omadustega.
    Maailma suurimad varud : Hiina, Siber ,Põhja.Ameerika.
    Voolava vee energia
  • Millistele jõgedele on otstarbekas ehitada hüdroelektrijaamu?
    Suure langu ja suure vee hulga .
  • Miks ei tasu ehitada elektrijaama Eestis suurima languga Oiusa jõele?
    Veekogus on väike
    Suurimad hüdroenergia tootjad(mln kWh)
    Kanada,USA,Brasiilia,Hiina,Venemaa,Norra,Jaapan,India,Rootsi.
    Tuumaenergia
    Ignaliina-Leedu
    Loviisa-soome
    Barsebäck-
    Forsmark-rootsi
    Sosnovõibor-venemaa
    Tuumakastroofid inimesele ja loodusele
    Organismide väärarengud
    kiire vananemine
    linnupojad surid munadest koorumatta
    kiiritusest tingitud haigused( kasvajad )
    veesaasumine ja maa saastumine
    kilpnäärme haigused
    Päikese-ehk helioenergia
    Päikeseenergia otsese kasutamise ajalugu on pikk,kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid js päikeseenergia muundumine elektriks kuuluvadnuue tehnoloogia valdkonda.Päikeseenergia abil toodetakse elektrit,köetakse elumaju ja soojendatakse vett.
    TUULEENERGIA
    Ei saasta vett ega õhku kuid on väga kallis ja võtab palju ruumi. Tuulegeneraatorid ei tohi olla asulatele lähemal kui 300 meetrit ja teedest 50 meetrit.Mura tekitavad,Rikuvad vaatevälja,Rikub lindude ränakuteed.
    Suurimad tuuleenergia toojad:
    Saksamaa
    USA
    Hispaania
    Taani
    India
    Geotermaalenergia
    Maa siseenergiat nim.geotermiliseks energiaks.See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestatud soojusenergiat.
    Maasisejõudude toimel soojenenud vett kasutatakse :majade kütteks,kasvuhoonete kütteks,elektritootmiseks
    puhas,keskkonna sõbralik.
    Bioenergia
    Bioenergiaks kasutatakse kõiki orgaanilisi asju mis põleb.
    Looted -tõus ja mõõn
    Kohad kust saab energiat:
    metaan (loomade väljaheited) energia.
    Merelainete energia.
    Maavärinad ja vulkaanide pursked energia.
    Äikese energia.
    Elektrienergia tootmine
    Elekter rahuldab vaid 40-45% kogu energiavajadusest.
    Soojuselektrijaam 63%
    tuumajaamad 17,3%
    Hüdroelektrijaamad 19.3&
    geotermaalelektrijaamad 0,3%
    tuuleelektrijaamad 0,06%
    päikeseelektrijaamad 0,008%
    Töötlev tööstus
    Tööstus on jagatud kerge-ja rasketööstuseks:
    inimese tarbitavat kaubatoodangut ja tootmiseks vajalikke masinaid valmistavaks tööstuseks.
    Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest-tekstiili-ja tarbekaupade valmistamisest,mille areng omakorda tekitas rasketööstuse arenguks nõudluse ja suurkapitali.
    Tööstusharud saab jagada vanadeks,uuteks ja kõrgtehnoloogilise tööstuse(uusimateks)harudeks.
    Vanad harud,nagu toiduaine ja tekstiilitööstus ning laevaehitus pärinevad 18.-19.sajandist ja nende tehnoloogia enam eriti ei uuene,samas toetavad riikide valitsused eri poliitikate abil neid harusid,säilitamaks tööhõivet ja enesevarustustamist.
    Uued harud,nagu auto-ja keemiatööstus tekkisid 20.sajandil ja on jõudsasti kasvanud.20.sajand oli tööstusajastu tippaeg,mis muutis inimühiskonda lühikese aja jooksul tundmatuseni.Nimetatud tööstused said kogu majanduse toimimise aluseks.Karmi globaalse konkurentsi tõttu on nende põhistruktuur jätkuvalt muutuv.
    Uusimad ehk kõrgtehnoloogilise tööstuse harud,näiteks mikroelektroonika,tarkvaratööstus,tuuma-ja kosmosetööstus, biomeditsiin jms.tekkisid 20.sajandi lõpul ja on eriti suurte muutuste ja riskide valdkond .Et enamus kõrgtehnoloogiavaldkondi on seotud sõjandusega,siis osalevad paljudes projektides riikide valitsused.Ilma baasteaduse ja rakendusuuringute riikliku toetusteta ei oleks kõrgteholoogilist tööstust ilmselt kunagi tekkinud.
    Tööstus majandustegevus,mis toodab toormest kaupu.Tööstus lõi tööstusajastu organiseerunud tööklassi ja ametiühingud,mille tegevus viis kogu ühiskonna sotsiaalsetele reformidele.
    Masinatööstus
    10 masinatoodet:
    • Föön
    • Lokitangid
    • Keedukann
    • Külmkapp
    • Veepump
    • Arvuti
    • Telekas
    • Telefon
    • Graffoprojektor
    • Kell

    Autotööstus
    Auto on inimese ruumilist käitumist enim mõjutanud leiutis .Olles kättesaadav enamusele arenenud maade elanikest,on auto muutunud meid liikuvaks.Samas on massiline autokasutus ülimalt keskkonnavaenulik,Autoteede alla jäävad suured maa-alad,sh. viljakad põlumaad.Autode summutitest eraldub tohututes kogustes geitgaase,mis eelkõige mürgitavad tihedalt asustatud linnakeskkonda,põhjustades seal sudu teket või globaalsel tasandil kasvuhooneefekti.Autoõnnetustes hukkub ja sandistub maailmas kaugelt enam inimesi kui relvakonfliktides.
    Peamised erinevused
    Fordism(tootmine ihaksjuhuks)
    Toyotism (Õigeks ajaks tootmine)
    Detailide hankimine
    Toodeti ettevõttes.
    Osteti sisse
    Laoseisud
    Kogutakse varuosasi.Suured lao pinnad.
    Püüti vähendada,kasutades õigeaegseid tootmis-ja jaotussüsteeme.
    Töötajate osalemine tootmises
    Töötajaid olid palju,meeskonnatöö.
    Töötajaid oli vähem.
    Allhankijate paiknemine
    Kaugelt.
    Lähedalt.
    Suurimad autotootjad:

  • Vasakule Paremale
    Geograafia konspekt #1 Geograafia konspekt #2 Geograafia konspekt #3 Geograafia konspekt #4 Geograafia konspekt #5 Geograafia konspekt #6 Geograafia konspekt #7 Geograafia konspekt #8 Geograafia konspekt #9 Geograafia konspekt #10 Geograafia konspekt #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 107 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor delfiin0000 Õppematerjali autor
    Kõikidele asjadele,mis puudutab keskkooli geograafiat

    Sarnased õppematerjalid

    Maailma Metsad
    14
    docx

    Maailma Metsad

    KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika - loomakasv

    Geograafia
    Energiamajandus
    20
    doc

    Energiamajandus

    GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika ­ elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed, Tahkete kütuste(söe, turba, tankla

    Geograafia
    Geograafia KT kordamine –-ESMASEKTOR
    3
    odt

    Geograafia KT kordamine – ESMASEKTOR

    Geograafia KT kordamine ­ 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused *niiskusolud *põuakindlus *

    Geograafia
    GEOGRAAFIA gümnaasium töövihik
    14
    docx

    GEOGRAAFIA gümnaasium töövihik

    GEOGRAAFIA LK.38-39 Nafta Mootoriküt 2/3 Lähis- Saudi- Venem Lääne- Kõrge Taastumatu, 40% us,soojuse Ida,Saudi- Araabia,US aa, Euroo kütteväärtus, Saastab õhku,puur- taastumat saamine,e Araabia,Ir A Saudi- pa, Saab suuri aukude rajamine on u lektriener aak,Iraan Venemaa Araabi USA Koguseid keemiline gia Iraan,Hiina a, Jaapan transportida ammutamine võib Iraan, tankerite ja tekitada reostust Norra, torujuhtmete vajab töötlemist. Mehhi abil. kko Maagaas Elek

    Geograafia
    Geograafia II tsükli lõpuarvestuse kospekt
    6
    doc

    Geograafia II tsükli lõpuarvestuse kospekt

    Geograafia II tsükli lõpuarvestus Põllumajandus, kalandus, metsandus. Õp. lk. 87, 89, 9293 PÕLLUMAJANDUS: I Taani on üks maailma põllustatuimaid riike(60% haritavat maad). Arutage, mis on selle põhjus. Looduslikud tingimused: · Reljeef: Tasane maa, alla 200 meetri. · Kliima: Talvel 0 kuni +8 C, suvel 16-24 C, sademeid 500-1000 mm. Parasvööde. · Mullad: Viljakad mullad ja üsna hästi haritavad (keskmise ja kõrge viljakusega) Majanduslikud tegurid: · Kapital: Raha, hooneid piisavalt. · Tööjõud: Haritud ja heade kutseoskustega tööjõud. · Turg toodangule: Euroopa Liit. II Miks ei tegeleta Argentiina rohtla-aladel piimakarjakasvatusega? V: Vähe sademeid, pole lopsaka rohuga karjamaid. III Millistel Põhja- Ameerika aladel peetakse piima-, millistel lihakarja? Põhjenda sellist paiknemist. V: Piimakari idaosas, sest seal on mahlane rohi ja sademeid suhtelisel

    Geograafia
    Loodusgeograafia ja nende kasutamine
    22
    docx

    Loodusgeograafia ja nende kasutamine

    Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk Kapital (ressurss, mis on lood

    Põllumajandus
    Geograafia konspekt kõige vajalikuga-2-periood teine õppeaasta
    22
    doc

    Geograafia konspekt kõige vajalikuga (2. periood/teine õppeaasta)

    GE-2 Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? · Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa vedada üle ookeani,

    Geograafia
    Enegiamajandus
    13
    doc

    Enegiamajandus

    SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal ­ nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. ­ 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasut

    Geograafia




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    Clappy profiilipilt
    Kaja Saladus: Fail on vigane....
    15:32 27-11-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun