Referaat keemias "parfüümid" (0)

Sisukord:
Parfüümi ajaloost.......................................................lk 3
Pudelid ja nende ajalugu............................................lk 4
Kategooriad...............................................................lk 4
Koostis.....................................................................lk 5-7
Püramiidsüsteem ...............................................lk 5
Koostisained ......................................................lk 5
Sünteetilised lõhnaained............................lk 5
Loomsed koostisained ..............................lk 5-6
Peamised parfüümitaimed..........................lk 7
Töötlemine ...............................................................lk 8
Tootmine..................................................................lk 9
Kasutamine...............................................................lk 9
Näited parfüümidest.................................................lk 10
Kasutatud kirjandus .................................................lk 11
Parfüümi ajaloost
Parfüümi ajalugu ulatub kaugesse aega. Tänu Egiptuse iidsete hauakambrite hieroglüüfidele teame, et parfüümid mängisid egiptlaste elus tähtsat rolli. Esimesed märkmed viirukitest pärinevad Egiptusest umbes 3000. aastast eKr. Eriti populaarseks muutusid need kuninganna Hatšepsuti ajal.Ajaloolased olid veendunud, et nad olid jõudnud kindlate tulemusteni just tänu Dair al-Bahris asuva Teeba kuninganna Hatšepsuti templi seinamaalingutele, millel oli kujutatud Egiptuse laevastiku, mis suundus umbes 3500 aastat tagasi Puntimaale eksootiliste lõhnaainete järele. Punt pidi asuma Punase mere ääres, Araabia poolsaare lõunaosas või Somaalias , kuna seal kasvasid iidsete parfüümide põhiained mürr ja viiruk . Hilisemaste uuringute järgi sõitsid Egiptuse laevad mööda Niiluse jõge kaugemale kui algselt arvatud oli, täpsemalt Alberti järve äärde Ugandasse. Selles piirkonnas ei kasva ei viiruki –ega mürripuid. Selle tõttu polegi parfüümi ajalugu päris selge. Sõna „parfüüm“ tuleneb ladinakeelsest fraasist per fumare , mis otsetõlkes tähendab ’suitsuga läbi immutama ’. Algselt hakatigi parfüümiks nimetama meeldivat õhus hõljuvat viirukilõhna. Antiikkultuuris põletati vaiku , eeterlahuseid ja puitu religioossetel tseremooniatel .Viiruk kandis palvetajad oma lõhnaga jumalate juurde. Neil ammustel aegadel valmistati pafüüme ja salve immutades aromaatseid taimi õliga ja pressides vedeliku läbi kangatüki või leotades õite kroonlehti rasvas, mis nende lõhna säilitas. Varasel keskajal toimus väga oluline areng. Araablased avastasid tehnoloogia , mille abil sai taimi destilleerida suurtemates kogustes kui varem . Samuti avastati uusi tugevaid lõhnaaineid nagu muskus. Kui jõudis kätte tööstusajastu ja keskklass oli kiirelt rikastunud , leidsid nad , et tööstuslikult toodetud parfüümid on ka neile taskukohased. See sai teoks tänu sünteetilistele ühenditele, mille abil oli võimalik toota suurtes kogustes lõhnaaineid. Louis XV trooniletulekuga 18. Sajandil muutus parfüüm aga vee ja seebi aseaineks. Peale keha hakati seal lõhnastama ka riideid , lehvikuid ja mööblit.  
Pudelid ja nende ajalugu
Algsed anumad parfüümi hoidmiseks olid valmistatud savist . 1500. aastateks eKr olid kasutusele võetud klaasist parfüümipudelid, mis enamasti olid tumesinised. Nad katsid metallvarda otsas oleva savist vormi sulaklaasiga ning kui klaas oli jahtunud ja kõvastunud kraapisid nad savi välja. Klaasist lõhnaõlipudelid olid tol ajal suur luksus nagu parfüüm isegi. Hiljem uuristati rikastele anumaid alabastrist, oonüksist ja parfüürist, mis hoidsid võided jahedana ning lükkasid rasva riknemise edasi. Tohutu tehnoloogiline edasiareng toimus umbes 50. aastal eKr Süürias, kui kasutusele võeti klaasipuhumine. Anumate disain muutus järjest keerukamaks. Klaasist pudelid olid kallid ja enamik inimesi hoidis oma salve savist anumates . Hiljem võeti kasutusele ka muid aineid, nagu portselan ja erinevad metallid , kuid eelistatuimaks materjaliks jäi siiski klaas. Portselanist pudelite viga oli veel see , et lõhnaainetes sisalduvad kanged õlid võisid portselaniga reageerida ja portselanist oli raske valmistada tihedat korki , mis oli laialdase tootmise puhu hädavajalik. Kuni 19. sajandi lõpuni müüs parfüümilooja parfüüme tavalistes pudelites , ning alles kodus valati parfüüm ümber lõhnaõlipudelitesse. Tekkisid kauplused , kus müüdi laias valikus ilusaid lõhnaõlipudeleid. Kui parfüüme hakati tootma keeruka püramiidsüsteemi alusel ( vaata lk 5 Püramiidsüsteem) tuli juba tehases lõhnaõli pudelisse panna. Pudeli põhiülesandeks sai potentsiaalse ostja tähelepanu köitmine.Pudeli välimus on parfüümi müümisel olulise tähtsusega.
Kategooriad
19. sajandi lõpus tegi prantsuse päritolu parfüümimeister Eugene Rimmel ettepaneku jagada parfüümides kasutatvad lõhnaained 18 gruppi . Umbes samal ajal üritas teine parfüümilooja Charles Piesse tutvustada rühmitamist , mille alusel parfüümilõhnad jaguneks nootide alusel . Süsteem kukkus küll läbi , kuid seos muusikaterminitega on säilinud. Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhnast, näiteks: lillene, puuviljane, metsane, idamaine, värske jt., lisaks sellel on neil omakorda palju alaliike . Kuid ometi pole tekkinud ühtegi universaalset rühmitamisviis . Parfüümid sisaldavad nii palju lõhnaaineid, et erinevad inimesed võivad neid erinevalt tajuda, mis toob kaasa vastuolu rühmitamisel. Sõltuvalt lõhnaaine kontsentratsioonist liigitatakse parfüüme ka lahjema parfüümvee, tualettvee ja odekolonnina. Mida väiksem on konsentratsioon , seda vähem on lõhnal intensiivsust ja kestust.
Koostis
Püramiidsüsteem
William Poucher mõõtis 1920 aastatel lõhnaainete aurustusmistaset. Selle järgi moodustavad kõige kergemini lenduvad parfüümi koostisained lõhna tipu. Need püsivad vaid mõned minutid . Lõhna tipule järgneb lõhna süda , mis toob välja parüüm põhielemendid. Need püsivad vähemalt neil tundi. Lõhna põhi sisaldab kõige aeglasemalt aurustuvaid ehk kõige kauem kestvaid lõhnaaineid, mis hoiavad lõhna koos ja võivad keste terve päeva või kauemgi.
Koostisained
Kuni 19. sajandi lõpuni valmistati vedelaid lõhnaaineid peaaegu täielikult taimedest . Lõhna ei tekita mitte ainult taime õis, vaid ka paljud teised taimeosad. Lõhnavat õli saadakse õitest, pungadest, lehtedest, vartest, puidust, viljadest, seemnetest, koorest, vaigust ja juurtest. Mõnikord sisaldab terve taim lõhnaainet, teinekord saadakse erinevatest taimeodadest sootuks erinevaid eeterlikke õlisid.
Sünteetilised lõhnaained
Parfüümilooja käsutuses on 500 kuni 600 taimelõhna, mis ei ole aga võrreldav tohutu hulga sünteetiliste lõhnadega. Nende arv võib ulatuda mitme tuhandeni . Tänapäeval moodustavad parfüümi koostisainetest suurema osa just keemilised ühendid, mis üksnes ei anna lõhna, vaid parandavad ka teisi lõhnu , muutes need kauakestvamaks või omavahel sobivamaks. 19. sajandi lõpus hakati valmistama alkoholist ja taimematerjalist aldehüüde. Esmakordselt kasutas kasutas aldhüüde Ernest Beaux , luues Chanele No 5. Aldehüüdidel on erinevaid kasutusvõimalusi . Aniisaldehüüd annab näiteks viirpuulõhna, detsüülaldehüüd aga kannikeselõhna. Samuti võivad aldehüüdid anda lõhnale erilised omadused, uudse lopsakuse ja tugevuse. Neid tuleb kasutada üliväikestes kogustes.
Loomsed koostisained
Kaasaegsed parfüümid ei sisalda enam haruldasi loomseid koostisaineid. Sellised koostisained olid väga kanged ja säilisid kaua. Algses olekus on need ained nii vänged, et võivad südame pahaks ajada , mistõttu tuli neid oluliselt lahjendada. Nende ainete varud on liiga väikesed et neid tänapäeva parfümeeriatööstuses kasutada. Neid aineid kasutavad üksikud parfüümiloojad. Loomseid lõhnaaineid sisaldavad parfüümid on äärmiselt kallid. Peamised loomsed koostisained on järgmised:
Tsiibet- Tsiivetid on väikesed loomtoidulised Aafrikas ja Aasias elavad kärpkaslased. Samuti nimetatakse nende poolt toodetud nõret muskust tsiibetiks. Isas - ja emasloomad toodavad seda oma pärakunäärmetes.
Ambra - Kašeloti seedekulglas moodustuv vahajas materjal. Seda eraldatakse kašeloti soolestikust või korjatakse merepinnalt. Nüüdisajal asendatakse ambra sageli sünteetilise aine amroksiidiga.
Muskus - isastelt muskushirvedelt(vaata ka pildilt) saadav vänge lõhnaaine. Tänapäeval on muskus muutunud üldnimetuseks loomsetele lõhnavatele ainetele , mida eritatakse teatud näärmetest. Muskushirved on nüüdseks muutunud ohustatud liigiks. Sünsteesitud muskust kutsutakse tihti "valgeks muskuseks".
muskushirv
Kastooreum- Euroopa või Siberi kopralt saadav tugeva lõhnaga õlilaadne nõre, mida eraldavad mõlemad soopooled. Seda toodavad kaks ploomisuurust kõhuõõnes asuvat nääret.
Peamised parfüümitaimed
Roos- Kõige tähtsam taim parfümeerias. Kindlaks on määratud 17 erinevat roosilõhna.
Viiruk- Lõuna-Araabias ja Somaalias kasvava viirukipuu lõhnav kummivaik, mis on väga suure tähtsusega juba antiikajast alates. 13% nüüdisaja parfüümidest sisaldab põhikoostisainena viirukit
Tonka – Saadakse kahe Lõuna-Ameerika puuliigi ubadest
Sidrun – Sidruniõli pressitakse koortest ja seda kasutatakse paljudes parfüümides värske sära andmiseks
Hapuapelsiniõli – Seda saadakse hapuapelsini viljakoortest pressimise teel .
Ladaan – Magusalõhnaline õlivaik, mida koguneb tilkadena Lähis-Idas kasvava ladaanipõõsa lehtede alla. Selleõli lõhn meenutab ambrat.
Lavendel - Seda tunti juba Vana-Kreekas ja Vana-Roomas.Lillakate õitega taim.
Jasmiin - Roosi järelon see tähtsaim taim, mida parfümeerias kasutatakse. Jasmiiniõli on rohkem kui 80% parfüümide põhikoostisaineks
Vetiver – Õli, mida destilleeritakse troopilise Aasia rohttaime juurtest.Kasutatakse 36%-s parfüümides.
Mürr - Mürr on Somaaliast pärineva somaalia mürripuu punakaspruun lõhnav kummivaik. Mürr on kasutusel olnud juba iidsetest aegadest .
Tuberoos – Selle lõhna kirjeldatakse kui õhtuse lilleaia lõhna ning lillest saadud õli kasutatakse 20%-s parfüümidest. Absoluutõli on saagis vähe, ja see muudab selle kallimaks kui kuld .
Kannike – Kasutatakse kahte kannikasorti. Õli saadakse taime õitest ja lehtedest. Õli on aga nii kallis, et enamus kannikeseparfüüme toodetakse sünteetilistest ühenditest.
Vanill – Vaniiliorhidee kasvab Mehhikos ja troopilises Ameerikas ning vanill tekib kristallidena selle kauntes. Seda kasutatakse neljandikus kõigist parfüümidest.
Ilang - ilang – Õli destilleeritakse Kagu- Aasias kasvava ilang-ilangipuu lehtedest. Seda kasutatakse 40%-s parfüümides.
Töötlemine
On olemas erinevaid võimalusi eeterlike õlide kättesaamiseks .
Destilleerimine - Kui taime materjal keevasse vette panna , siis aurustub sellest lõhna sisaldav lõhnaaine. Aur kondenseeritakse tagasi vette, kus õli jääb pinnale ujuma , ning seda on sealt võimalik kokku koguda. 19. sajandil parandati meetodit aurudestilleerimisega, mille puhul aur kondenseeriti külmas vees olevatesse peenikestesse torudesse.
Ekstraheerimine lenduvate lahustite abil - Ekstraktsioon ehk ekstraheerimine tähendab mingi komponendi või osa väljatõmbamist või väljaeraldamist süsteemist. Lõhnamaterjal asetatakse aukudega metallplaadile ekstraktorisse ja lenduv lahus (näiteks eeter ) juhitakse materjalist üle destillaatorisse, kus see kondenseerub pooltahkeks massiks , mis sisaldab eeterliku õli ja vahajat ainet stearopteeni. Viimased kaks saab eraldada teineteisest teise tehnoloogia abil, kasutades alkoholi. Sellisel meetodil saadud õli on kõige puhtam ehk absoluutõli.
Resorbeerimine – Seda tehnoloogiat kasutati juba vanas Egiptuses ja see oli tarvitusel kuni 20. sajandini . Parfüümiloojad avastasid mõnede lillede omaduse eritada eeterlikke õlisid ka õienuppude asetamisel lõhna imavasse õlisse või rasva. Prantsusmaal kasutati seda tehnoloogiat juba alates 17. sajandist , eriti jasmiini töötlemisel. Et õli kätte saada, selleks lahustati rasv alkoholis. Meetod oli äärmiselt aeganõudev ja enam seda ei rakendata.
Pressimine – Seda meetodit kasutatakse lõhnavate õlide kättesaamiseks tsitrusviljade koortest. Koored purustatakse rullikute vahel ja õli eraldub neist tsentrifugaaljõu mõjul.
’elava lille tehnoloogia’ – Lõhnav ese, näiteks lilleõis asetatakse spetsiaalsesse konteinerisse, milles tekitatakse vaakum, ning mõnda aega eritab lill seal oma lõhna. Pärast seda analüüsitakse ja mõõdetakse täpselt lõhna koostisesse kuuluvad elemendid. Hiljem saab samad kemikaalid samas vahekorras kokku segada ja saadakse sama lõhn.
Tootmine
Istudes laua taha, mis on kaetud erinevaid eeterlikke õlisid ja sünteetilisi preparaate sisaldavaid pudeleid üritab lõhnameister luua soovitud lõhna. Tal on vaja aastatepikkust kogemust, et õppida tundma sadu erinevaid aroome, mida saab omavahel segada, millist mõju avaldab üks lõhn teisele, kuidas teravdada lõhna või kanda hoolt, et üks element teisi ei lämmataks. Parfüümi loomine on aeganõudev töö. Juba paari nuusutamisega on nina väsinud ja ei erista nii teravalt erinevaid lõhnu, nii et erinevate proovide vahel võib olla tunde ja isegi päevi. Vahel on vaja isegi teaduslikke katseid , tagamaks , et lõhn püsib nahal piisavalt kaua. Seetõttu võib parfüümi poelettidele jõudmise protsess võtta aastaid. Parfüümitööstuses algab tootmine erinevate eeterlike õlide ettevalmistamisest. Sellele järgneb kõigi parfüümi koostisainete kokkusegamine vastavalt lõhnameistri loodud valemile. Ained segatakse kontsentraadiks, mis jäetakse nädalateks segunema ja seejärel lahjendatakse see alkoholiga vajaliku kanguseni ning lastakse segul seista. Alles siis on parfüüm pudelisse panekuks valmis.
Kasutamine
Lõhnaäri on tänapäeval väga laiaulatuslik. Lõhnu ei kasutata üksnes parfüümides, vaid ka kõikvõimalikes majapidamisvahendites. Parfüüme kasutatakse inimkeha , esemete ja eluruumidelõhnastamiseks.
Parfüümi tasub osta väike pudel , siis ei lähe see enne vanaks, kui olete jõudnud kõik ära kasutada. Proovige lõhna enne ostmist alati oma nahal, kuid mitte vahetult pärast vürtsika toidu söömist, tugevat trenni või siis kui te pole täielikult paranenud haigusest, tunnete end halvasti, või olete lihtsalt äsja suitsetanud. Kõik need faktorid võivad mõjutada lõhna või teie hinnangut sellele. Võtke väike kogus ja tupsutage seda randmele. Oodake otsustamisega vähemalt 20 minutit, või parem tund aega, et kõik lõhnad tuleksid esile. Parfüümile avaldavad mõju õhk, kuumus ja valgus, seega hoidke pudelit hiljem suletuna, jahedas ja pimedas kohas. Avatud lõhnaõli on soovitatav kasutada ära aasta või kahe jooksul.
Näited Parfüümidest
Tänapäeval pole parfüümide loomine ainul lõhnameistrite töö, vaid ka paljud kuulsused on selles vallas kätt proovind. Teiste seas näiteks Justin Bieber, Madonna, Selena Gomez, Avril Lavigne, Rihanna , Lady Gaga , Britney Spears, Taylor Swift, Justin Timberlake jpt.
Avril Lavigne üheks lõhnaks on Black Star . Black Stari lõhnatipus domineerib karge rohelise pirni aroom. Parfüümi südames õitseb delikaatne roosa hibiskus, seda täiendab must ploom. Parfüümi põhjanootides valitseb musta šokolaadi akord.
Avril Lavigne Black Star
Rihanna pafüümiks on  Reb’l Fleur . Parfüüm lõhnab tuberoosi, kannikese, hibiski ja kookosevee järele. 
Rihanna pafüüm  Reb’l Fleur
Kasutatud kirjandus

• Groom, N. „Parfüüm-teekond lõhnamaailma“ kirjastus„Valgus” 2002
  
• Blogger http://no-warning.blogspot.com/2010/02/loomsed-koostisosad.html kasutatud 15.03.2013
  
• Buduaar http://buduaar.ee/Article/article/avril-lavigne-i-parfuum-black-star kasutatud 20.04.2013
  
• Iluguru ajalooBlog http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/parfuumi-ajalugu-moeajalugu/ kasutatud 15.03.2013
  
• Mood http://www.ajakirimood.ee/rihanna-uus-rebl-fleur-parfuum/ kasutatud 20.04.2013
  
• Oriflame http://ee.oriflame.com/products/show-fragrance.jhtml?tag=CreateFragrance kasutatud 10.03.2013
  
• Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%BCrr kasutatud 18.03.2013
  
• Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Parfüü m kasutatud 18.03.2013
  

11