Maailma Ühiskonnageograafia gümnaasiumile (0)

Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile
Majandus – inimsuhete süsteem hüvede tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise eesmärgil
Maailma majandus – suurte ulatuslike rahvamajandusi siduvate tootmis-, jaotus-, vahetus-, ja tarbimissüsteem
Majandusgeograafia - tegeleb kindla piirkonna majandamisega, kuidas majandamine sõltub sealsest asendist, inimestest jne…
KORILUS
Argaalne – varaargaalne ja hilisargaalne
Tähendab põllumajandus ühiskonda
Industraalne – varaindrust ja hilisindrust
tähendab tööstus ühiskonda
Postiindrustriaalne – infoühiskond
Varaagraalne – rändkarjandus , alepõllundumajandus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine
Hilisagraalne – taime- ja loomakasvatus ühinesid, tööloomad, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks
Tööstusajastu – tehnoloogia täiustumine, üleminek massitoomisele
Varaindrustaalne tv- mitmevälja süsteem, tuulikud, vesiveskid , uute taimede ja looma sortide aretamine
Hilisindrustaalne tv- auruvedur, aurikud , kivisöo tarvitamine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine
Tööstusriigid – kontrollisid maailma majandust ja olid iseseisvad
Kolooniad – tegelesid toodangu, hankimise , trantsporteerimisega emamaale
Tööstusühiskonnast infoühiskonda
20 saj alguses oli maailmas kümmekond suurt impeeriumi ja nendele alluvaid kolooniaid . Võimsamateks tööstusriikideks olid USA, Saksamaa, Suurbritanja
* kolooniad hankisid toorainet, olid suured istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale.
* Emamaa ja koloonia vahel käis väga tihe kaubavahetus. Kaubandussuunad jagunesid kolme suunda : emamaa + koloonia, emamaa + teine emamaa, emamaa + võõras koloonia. Aktiivne kaubavahetus põhjustas võitlusi tooraineteallikate ja turgude vahel. Tekkisid sõjad mille tulemus oli kolooniate iseseisvumine 20 sajandi teisel poolel.
Faktooriad – kaubanduslikud ja sõjalised punktid, mis rajati ka korilaste aladel P-Ameerikas ja Siberis kaupade ning karusnahkade kokku ostmiseks. Faktooriaid kasutati ka toetuspunktidena mingi maa täielikul ja lõplikul vallutamisel seejärel liitusid need suure koloonia koosseisu. Nii kadusid faktooriad.
Istanduskolooniad – suure pindalagataimeksavatusettevõtted
Ressursskolooniad – vajaduste rahuldamiseks loodud tagavara koloonia. Tegeles kasvavate ja mitmekesistuvate vajaduste tootmistega
Poolkolooniad – osalise iseseisvusega ja enda valitsusega riigid, kes täitsid peremeesriigi nõudmisi
Põhja riigid
Väikeettevõtete koondumine suurettevõtetesse
Uute tööstusettevõtete, linnade tekkimine.
Linnarahvastiku osakaalu kasv
Haridus -, tervishoiu-, sotsiaalabi -, ja ettevõtlussüsteemi ülesehitamine.
Lõuna riigid
Majanduse tuginemine endiselt mõne põllumajandus saaduse või maavara väljaveole.
Infoajastu
Suured muutused 20 sajandi lõpul tõid vajaduse infoajastule üleminemiseks.
Informatsiooni kiire hankimise vajadus
Panganduse, õigusteenuste, raamatupidamise ja teiste äriteenuste olulisus.
Keskkooliharidus, ülikool, turism ja meelelahutus
Infoajastu geograafia
Globaliseerumine: maailmamajanduse kiire kasv võrreldes riigi sisese kaubandusega
Globaliseerumiseks oli vaja
Kolooniate poliitilisi iseseisvumisi
Arenenud riikide vahelist majanduskoostööd
Rahvusvahelise kaubanduse libelariseerumist (nt tollimaksude vähendamist)
Rahvusvaheline kooperatsioon
Tootevalmistamine on ära jaotatud erinevate maade rahvasta vahel
Toodete valmistamine on jagatud etappideks .
1. Uurimus ja aruandetegevus
2. detailide ja sõlmede valmistamine
3. kokkumonteerimine
4. müük
5. hooldus
Liiderfirma – kõrgelt arenenudmaade peamiseks tegevuseks on tootearendus
Alltöövõtja – arenguriigid kelle ülesandeks on musta töö tegemine, odava tööjõuga maad
Päritolumaa – riik kus firma on alguse saanud ja tugevnenud enne rahvusvaheliseks saamist
Firma juhtkonna moodustavad kodanikud kelle suhted valitsusega on head ning üksteist toetavad
Asukohamaa – riik kuhu firma on rajanud oma kontorid , ettevõtted, osakonnad, omavahelist läbisaamist kahe asukohamaaga eriti ei ole.
Millised näitajad iseloomustavad riigi globaliseerumist ?

• Interneti ühendus kodudes
  
• Rahvusvaheliste firmade arv riigis.
  
• Välisturistide arv, kes külastavad aasta jooksul riiki.
  
• Osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös
  
• Rahvusvaheliste rahaülekannete arv
  
• Ekspordi impordi maht
  
• Välisinvesteeringute maht
  
• Rahvusvaheliste telefonikõnede arv
  
• Osalemine ÜRO rahumissioonidel
  

Ettevõtte paigutamisel arvestatakse:

• Kuludega
  
• Kuludega
  

Ettevõtte paigutused jagunevad:

• Tooraine ja odavama energia piirkonda
  
• Oskustööjõu piirkonda
  
• Kapitali lähedusse
  
• Turu lähedusse
  
• Teise ettevõtte lähedale
  

Tooraine ja odava energia piirkonda jagatud ettevõtted:

• Põllumajandus, metsandus, kaevandus , metallitööstus ja raskemetalli ettevõtlus
  
• Tooraine sissevedu ja transport on kallis
  
• Tooraine vähesuse tõttu paiknevad ettevõtted sadamalähedusse
  

Oskustööjõu piirkonda paigutatavad ettevõtted

• Elektroonika tööstus, rõivatööstus, jalatsitööstus jne.
  
• Väljaõppinud oskustööliste vajadus
  
• Ettevõtted arengumaades, töötajate oskused madalad, tasu tööde eest kehv
  

Kapitali lähedusse paigutatavad ettevõtted

• Elektrijaamad , sadamad, kiirteed
  
• Ettevõtted mis nõuavad palju raha, et oma tööd edukalt teha. Toodang eripärane.
  

Turule orienteeritud ettevõtted

• Pagaritööstus, piimatööstusettevõtted
  
• Ettevõtted on kohustuslikud, piirkondlikud , üleriiklikud või rahvusvahelised
  
• Toodang määrab ära turu suuruse ja paiknemise
  

Ettevõtete vaheline koostöö

• Ostetakse teiste ettevõtete käest teenust nt. raamatupidamisteenust, koristusteenust jne …
  
•