SISUKORD
Sisukord Sissejuhatus 3 Sissejuhatus teemasse 4 Globaalne soojenemine 5 Tulevik ja tagajärjed 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 Sissejuhatus Mina valisin selle globaalprobleemi, sest see on teema, millest palju räägitakse, mis puudutab meid kõiki, mis tundus esialgu kõige lihtsam ja igavam teema, mida võtta, kuid millest ma tegelikult ei tea väga midagi. Arvan, et kuna see on üks olulisemaid
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Olga Troskina GLOBAALNE SOOJENEMINE: KLIIMAMUUTUSTEST TINGITUD KESKKONNAPROBLEEMID Lektor: Tiiu Koff Tallinn, 2011 Sissejuhatus. Kliimamuutus. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Sõna
TALLINNA TEENINDUSKOOL Aleksandra Olesk MK13-T1 GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Heikki Esskuson Tallinn2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1.MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUS...........................................................4 2.TEKKE PÕHJUSED..................................................................................................................................4 3.KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID...........................................................................5-6 4.KOKKUVÕTTE.........................................................................................................................................7 5
Kliima muudab oma ilmastikku Maailma kliima muutub, Eesti kliima muutub. Kuna veetase tõuseb, jäävad käesoleval sajandil erilise löögi alla meie ranna ja kalda kaitse seadusega lubatust veejoonele lähemale ehitatud hooned, kirjutas juba viis aastat tagasi Tiit Kändler ajakirjas Loodus. Kujutlege ette maakera, mis on täielikult kaetud jääga. Ookeanid on suletud kilomeetripaksuse jääkattega, hiiglaslikud liustikud limpsavad oma keeltega kontinente. Miski muu ei liigu. Pole pilvi. Temperatuur on alla –40°C
Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis peegeldab sademete formeerumise temperatuure ning mullikesed (suletised) sisaldavad õhuproove jää moodustumise aegsest atmosfäärist. 2) ookeani põhjasetetest süvaookeani karbonaatsete setete hapniku ja süsiniku isotoopkoostis peegeldab miljonite aastate jooksul toimunud kliimamuutusi. Saadud andmed näitavad, et jääkilbid on kasvanud ja kahanenud
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT KODUTÖÖ KESKKONNAÕIGUSEST KASVUHOONEEFEKT Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on kasvuhooneefekt? 3 3. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? 4 4. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid. 4 5. Kliima soojenemise tagajärjed. 6 6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9 7. Mida tuleks ette võtta? 10 8. Probleemi koos lahendamine. 10 9. Kokkuvõte 11 10. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius
Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud...........................................................................
esimestel kümnenditel,kasvas mobiilsus.linnastumine,globaliseerumine *olulisemad tehnoloogilised leiutised 19-20.saj:kosmosetehnoloogia saavutused,uued põlljumaj masinad,fossiilkütustes leiduva energia rakendamine,rongid,sisepõlemismootor ja auto,lennuk,tel levik,antibiootikumide kasutuselevõtt,uued ravimid,organite siirdamine,arvuti(pos-rohkem tööd),internet! *suuremad probleemid,mida inimkond peab lahendama 21.saj-l:üleminek kk säästvale majandusele,globaalprobleemid(kliima soojenemine,rahvastiku kasv,nälg,loodusressursside vähenemine,puhta joogivee vähesus,õhu saastatus,liikide mitmekesisuse vähenemine),HIV-i ravimi leiutamine *säästva maj peamine tunnus: arusaamade muutus ning väärtused,mis toetaksid globaalse majanduse restruktureerimist nii,et majanduslik areng jätkuks.Kui tahame luua kk-da säästvat majandust,siis peame majandusarengut mõõtvate traditsiooniliste
Kõik kommentaarid