Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamine geograafia tööks (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis globaalne tööjaotus tootevalmistamine?

Lõik failist

Kordamine
geograafia tööks

  • Võrdle agraarajastut, tööstusajastut, infoajastut!
    Agaarajastu
    Tööstusajastu
    Infoajastu
    Enamus inimesi töötab põllumajanduses
    Enamus inimesi töötab tööstuses
    Enamus inimesi töötab teenindussektoris
    Peamised majandusharud : põllumajandus, jahindus, kalandus
    Peamised majandusharud: maetalliurgia, masinatööstus, tekstiilitööstus
    Peamised majandusharud: info töötlemine, edastamine, transport
    Linnasi vähe, inimesed elasid peamiselt maal
    Tekib palju linnasid, sest oli vaja saada palju inimesi, kes töötaks tööstuses
    Palju linnasid, linnade hulk suureneb, vastu linnastumine
    Transport väga nõrgalt arenenud
    Transport hakkas välja kujunema, trasnpordi kulud väga suured
    Transport väga hästi arenenud, kulud väikesed
    Tomineeris inimese füüsiline töö, inimtööjõud, kasutati ka loomatööjõudu
    Tekkis haridussüsteem, töö viljakus tõusis, inimeste arv suurenes
    Väheneb füüsiline töö ja suureneb inimeste vaimne tööjõud
    Osalemine maailmamajnduses: üksikute kaupade osalemine maailmamajanduses
    Algas fossiilsete kütuste tarbimine
    Teadmiste roll infoühiskonnas väga suur
    Osalemine maailmamajanduses: üksteisest isoleeritud majandussüsteemid
    Kujunes kõrgteholoogia, kõrghariduse tähtsus suurenes
    Geograafiline kaugus polnud enam oluline, internet
    Toimus globaliseerumine
  • Mis globaalne tööjaotus, tootevalmistamine?
    • Globaalne tööjaotus- see kui iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele, tihti vaid üksikule tööoperatsioonile. Toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini.
    • Uurimis- ja arendustegevus, detailide ja sõlmede valmistamine, toote kokkumonteerimine, müük ja hooldus

  • Võrdle põhja ja lõuna riike!
    Põhja-riigid
    Lõuna-riigid
    Hakkasid moodustama kolooniaid
    Kolooniamaad, kus kasvatati põllumajandussadusi ja kaevandati maavarasid
    Kõrgharidustase valdavalt
    Kirjaoskamatus väga levinud, kõrgharidustase madal
    SKP väga kõrge
    SKP hästi madal
    Väga hästi arenenud meditsiin
    Meditsiin vähe arenenud või üldse puudub
    Majadndustase stabiilne
    Majandustase kohati puudub
    Madal tööpuudus
    Kõrge tööpuudus
    Globaliseerumine muudab põhja-riigid rikkamaks
    Globaliseerumise käigus jäävad veel vaesemaks, kihistumine veel suurem
  • Mis on globaliseerumine, põhjused, positiivsed ja negatiivsed pooled ühiskonnale?
    • Globaliseerumine- kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena
    • Globaliseerumise põhjused; side- ja transpordi vahendite kiire areng, internet, lennuühendus, kadusid ära kolooniad, vaba kaubandus

    • Plussiks on hea läbisaamine inimeste vahel, miinuseks igasugu probleemide teke,
    plussiks
    see, et on suuremad arenemis­võimalused, miinuseks, et jäetakse
    oma riigi kultuur justkui tagaplaanile, kui areneb ühiskond,
    arenevad ka inimesed, Plussiks see, et lihtsam on asju ajada ja
    miinuseks see, et väikeriikide iseseisvus väheneb.
  • Mis on rahvusvahelised ettevõtted, näited, nimeta 4 põhjst miks tekkisid, 4 põlvkkonda?
    • Rahvusvahelised ettevõtted- rahvusvahelisel tasandil riikide ühenudsed või riigisiseste ühingute liidud
    • Näited: Shell , McDonalds, Coca Cola
    • Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele ja laieneda uutele turgudele. Ettevõtted püüdsid alandada tootmiskulutusi ja suurendada kontrolli mingi riigi majanduses.
    • Esimesed rahvusvahelised ettevõtted olid Euroopa kaubanduskompaniid, nad ostsid kokku ülemeremaade saadusi, Euroopa kaubanduskompaniid; Teise põlvkonna rahvusvahelised ettevõtted tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmase töötlemise ja siseveoga päritolumaailma; Kolmas põlvkond arenesid välja edukatest tööstusettevõtetest; Neljas põlvkond eelkõige rahandus - ja teenindusettevõtted

  • Mis on majandusorganisatsioonid , ülesanded, nimetused
    • EL-Euroopa Liit- pidi tagama ühisturu
    • ÜRO-Ühinenud rahvaste organistasioon- Edasi arendada Rahvasteliidu põhimõtteid
    • NATO-Põhja-Atlandi lepingu Organisatsioon - Sõjas-poliitiline kaart
    • WTO-Maailma kaubanduse organisatsioon- Elavdada rahvusvahelist kaubandust
    • IMF- Rahvusvaheline valuutafond-püüab vältida ülemäära järske maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi
    • ASEAN- Kagu- Aasia Maade Assotsiatsioon- Liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise kootöö arendamine ja raengu kiirendamine
    • NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsioon- Aja jookus kaotada kõik liikmesriikide vahelised tollimaksud ja kvoolid
    • MERCOSUR - Lõuna-Ühisturg- Koostöö ühisturu tasemel
    • G7- Tööstusriikide igaaastase kohtumise tingmärk- Lõunariikide majandusprobleemide lahendamine
    • G77- Lõuna riikide majandusorganisatsioon- käsitleda majndusprobleeme
    • OPEC - naftat eksportivate Riikide organisatsioon- Reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määratledes kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote
    • APEC- Aasia ja Vaikse Ookeani majnaduskoostöö foorum - Liikmesriikide koostöö ja vastastikuse abisatmise tõhustamine
  • Mis on riigi arengut iseloomustavd näitajad
    Riikide arengutaset
    iseloomustatakse sisemajanduse koguprodukti (SKT), sündimuse,
    suremuse, eluea , haridustaseme ja põllumajanduses hõivatud
    sektorite järgi.
  • SKT, riikide jaotus, ÜRO inimarenguindeks, riikidejaotus
    1)
    SKT-sisemjanduse kogutoodang

      • On aasta jooksul ühes riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus
      • Seos: mida kõrgem on SKT, seda arenenum see riik on
      • Riikide jaotus: Rikkad riigid (USA, Kanada , Jaapan), Keskmisest rikkamad (Hiina,Brasiilia,Korea), Keskmisest vaesemad (Mehhiko,toorainemaad, Indoneesia, Alzeeria ) , vaesed ( Iraak , Niger)
      • ÜRO-ühinenud inimeste organisatsioon
      • SKT, keskmine eluea näitaja, hariduse näitaja (3 arengutaseme näitajat)
      • Energia tarbimine ühe elaniku kohta
      • Laste suremus


  • Kordamine geograafia tööks #1 Kordamine geograafia tööks #2 Kordamine geograafia tööks #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Annemai Tuvike Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    12
    odt

    Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia

    Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused ­ vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) ­ enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) ­ seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted ­ tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni ­ RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil ­ MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmise korraldust

    Geograafia
    thumbnail
    19
    doc

    Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

    1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal ­ uustööstusmaad - Kaasajal ­ Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika Vaimne töö. P

    Geograafia
    thumbnail
    26
    rtf

    Maailmamajanduse kujunemine.

    Maailmamajanduse kujunemine. KORDAMISKÜSIMUSED 10.kl.lk.18-37 Esitlused ja kavad www.tabasalu.edu.ee/valve.meesak/ Osata võrdlevalt iseloomustada agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. Mille järgi on ühiskonnad nii jaotatud? NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. Globaliseerumine infoajastul lk. 18-20 1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) G

    Maailma majandus- ja poliitiline geograafia
    thumbnail
    8
    docx

    Geograafia - muutused ühiskonnas konspekt

    o heade ühendus- ja kommunikatsioonivõimaluste olemasolu · ,,Loojuvate" piirkondade taandarengu põhjused o Juhatuse peakorterite kaugus o Uurimistöid tehakse maapiirkondades o tootmisüksused viiakse üle odava tööjõu maadesse o nõudluse vähenemine traditsioonilistele toodetele o hierarhiline juhtimisstruktuur jne... 1.3. Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine ehk üleilmastumine ­ maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks · Selleks vajalikud sündmused: o Kolooniate poliitiline iseseisvumine o Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö o Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine · Uued side- ja infotehnoloogiad · Transpordi kiire areng ­ eriti lennunduse

    Geograafia
    thumbnail
    6
    doc

    Globaliseerumine infoajastul

    Globaliseerumine infoajastul 1.) Mida tähendab globaliseerumine e üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad rigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse. (maj kriis nät Ida-Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2.) Nimeta globaliseerumise eeldused e millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele? Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi: kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseeri

    Geograafia
    thumbnail
    9
    doc

    Infoajastu geograafia

    GEOGRAAFIA ­ 1 INFOAJASTU GEOGRAAFIA: GLOBALISEERUMINE. GLOBAALSE TÖÖJAOTUSE PÕHIJOONED. Globaliseeruma ­ üleilmastuma Mastaabi sääst ­ tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale või üksikutele töö

    Geograafia
    thumbnail
    10
    doc

    10. klassi õpiku konspekt

    Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Umbes 6000 ­ 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala ­ põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Rii

    Geograafia
    thumbnail
    16
    doc

    I Muutused ühiskonnas

    Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitö

    Globaliseeruv maailm




    Kommentaarid (2)

    aaailenk profiilipilt
    aaailenk: ÜRO ei ole ühinenud inimeste organisatsioon vaid Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Muidu on kena kokkuvõte tehtud õpiku materjali kohta.
    18:48 04-10-2012
    GreeteT profiilipilt
    GreeteT: Päris hea :D
    16:19 22-11-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun