Linnade laienemine ja sisestruktuur (0)

Linnade laienemine ja sisestruktuur
Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt ma hinnast ja keskuse kaugusest.
Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1.kesklinn, 2.üleminekupiirkond, 3.vana tööstuspiirkond, 4.madala maksumusega elurajoonid, 5.kõrge maksumusega elamurajoonid, 6.uuskeskus, 7.uus tootmise piirkond, 8.uus tööstuspiirkond, 9.vanad ja keskklassi elamurajoonid, 10. eeslinn ja 11.regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal.
Kesklinnast mis on parima kättesaadavusega saab kaubandus- ja kontoritsoon ehk nn. Ärila
Linna sisestruktuuri mudelid

ühe keskusega ühe keskusega
ringmudel sektormudel mitme keskusega
sektormudel
Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, varasem agul ja tööstusvöö segahoonestuse, elamute, kontorite, kaupluste ja teenindusettevõtetega.
Põllumajandusajastu linn:
Iseloomulikud olid kitsad , harilikult ebasümmeetrilised tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja äärmiselt halbade elutingimustega.
Tööstusajastu linn:
Kasvas kõige kiiremini.
Varasemad agulid jäid otse ärikeskuse külje alla.
Agulid lagunesid ja neist kujunesid kuritegevuse piirkonnad.
Infoajastu linn:
Tööstuskohtade osakaal väheneb oluliselt tootmise ja mehhaniseerimise tõttu. Valge- ja kuldkraede osatähtsus tõuseb. Väidetakse et infoajastu linnadest kaob keskklass(töölised)
Tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse ja veelgi kaugemale.